Elukeskkond

Kuidas on elukeskkond ja võrdsed võimalused omavahel seotud?

Ka elukeskkonda puudutavate näitajate lõikes võib esineda erinevaid mustreid vastavalt soo, puude, rahvuse või mõne muu tunnuse alusel. Sellised andmed aitavad paljastada olemasolevaid soolisi lõhesid mitmes eluvaldkonnas ja tuua välja ka nendevahelisi seoseid. Elukeskkonna oluline osa ja esmane vajadus on  eluase. Võimalus lubada endale eluaset on ka majandusliku ja sotsiaalse heaolu jaoks hädavajalik, kuid samas eeldab ka majanduslikku heaolu. Näiteks on teiste riikide uuringud näidanud, et naised elavad sageli suurema tõenäosusega väiksemates kinnistutes ja pigem üürivad kui omavad oma maja (EIGE 2024).

Vee kvaliteet ja õhusaaste tekitab siiski mitmel pool Euroopas ikka veel probleeme ja liidu elanikud puutuvad endiselt kokku ohtlike ainetega, mis võivad kahjustada nende tervist ja heaolu. Investeeringud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni süsteemide rekonstrueerimisse ning arendamisse on vajalikud, et tagada inimeste tervisele ohutu ja kvaliteetne joogivesi ning kaitsta keskkonda saasteainete eest. Tahma vähendamine välisõhus on oluline nii tervishoiu kui ka keskkonnakaitse ja kliimamuutuste leevendamise seisukohast. Transpordi järel on linnades teine oluline õhusaaste allikas olmekütmine.

Elamistingimused

2021. aastal Eestis toimunud rahvaloendus uuris ka inimeste elamistingimusi ning sealt selgus, et Eesti inimesel on elamispinda igaühe jaoks keskmiselt 30,1 m2, mis võrreldes eelmise rahvaloendusega pole muutunud. Keskmine elamispind elaniku kohta on korrelatsioonis inimese vanusega ehk suureneb vanuse kasvades. Kuigi kolmekümnendates eluaastates see väheneb mõnevõrra, siis peale 50. eluaastat, mil lapsed kodust lahkunud, suureneb ka elamispind ühe elaniku kohta. Kuna eestlasi elab rohkem maal ja eramutes, kui teisi rahvusi, selgitab see ka asjaolu, miks eestlastel on keskmiselt elaniku kohta rohkem elamispinda. Eestlastel on keskmiselt 31,7 m2, venelastel 25,9 m2 ja muudel rahvustel 28,6 m2 elamispinda elaniku kohta. 

EU-SILC uuringule tuginedes saab öelda, et Eestis ei ole märkimisväärseid erinevusi naiste ja meeste elamistingimustes. Kui Euroopa Liidus elas keskmiselt (2020. aasta andmetele tuginedes) 15.3% mehi ja 15.7% naisi eluruumis, millel oli lekkiv katus, niisked seinad, põrand või vundament, siis Eestis elab 2023. aasta seisuga sellistes tingimustes 10.5% mehi ja 10.4% naisi. Samuti saab EU-SILC uuringule tuginedes öelda, et Eestis ei ole märkimisväärseid probleeme sanitaartingimustega ehk nii naiste (2.6%), kui ka meeste seas (3.2%) on madal osakaal neid, kelle leibkonnas ei ole vanni, dušši ega siseruumides asuvat vesitualetti.

Sanitaartehniline varustus

2021. aasta Rahvaloenduse alusel on veevarustus olemas 94%, pesemisvõimalus 93% ja tualettruum 92% elanikel. 71% elanikest elas keskküttega eluruumis. Ka leibkonnatüüpide lõikes ei ole täheldatavad märkimisväärsed erinevused. Näiteks alaealiste lastega või lasteta leibkondade puhul pole suuri erinevusi täheldada. Kahjuks hakkab silma, et kõige kehvemini on varustatud üksikisaleibkonnad – nende veevarustuse, tualeti ning pesemise võimalused on kogu elanikkonnast keskmiselt 3–4 p.p. võrra väiksemad.

Ahikütet või pliiti kasutas 2020. aastal kütmisvõimalusena 39,5 protsenti leibkondadest

Võrreldes 2016. aastaga on 2020. aastaks leibkondade osatähtsus, kes kasutavad kütmisvõimalusena ahikütet või pliiti kasvanud 33 protsendilt 39,5 protsendini. Enim ahikütte või pliidi kasutajaid on vähemalt kolme lapsega paaride hulgas (48,4%). Väikseim on kütmisvõimalusena ahikütte või pliidi kasutajate osatähtsus leibkondades, kus on üks täiskasvanu ja laps(ed)- 29,4%.

Maa-asulates puudus 2020. aastal juurdepääs ühisveevärgile 5,7 protsendil elanikest

Statistikaameti 2020. aasta andmetele tuginedes oli kogu Eestis leibkondi, kel puudus juurdepääs ühisveevärgile 2,6 protsenti. Maa-asulates (alevikud, külad) oli selliseid leibkondi 5,7 protsenti. Halvim on olukord üle 65 aastastel üksi elavate inimeste puhul – juurdepääs ühisveevärgile puudus 5,1% protsendil leibkondadest.

Vanemaealiste ja üksi elavate inimeste hulgas on rohkem neid, kel puudub kanalisatsioon

Statistikaameti 2020. aasta andmetel puudus kanalisatsioon (sh lokaalne) 5,1 protsendil leibkondadest, mis koosnes üksi elavast üle 65 aastasest või vanemast inimesest. Alla 65 aastaste üksi elavate inimeste puhul puudus kanalisatsioon 4 protsendil leibkondadest.

Temaatilised uuringud

EIGE Living conditions, Housing 

Statistikaamet, Rahvaloendus 2021