Keskkonnateadlikkus

Miks rääkida keskkonnateadlikkusest erinevate sotsiaalsete tunnuste alusel?

Keskkonnateadlikkus on oluline teema kõikidele inimestele hoolimata nende soost, vanusest, rahvusest või mõnest muust tunnusest. Hoolimata sellest näitavad paljud uuringud maailmas, et ka keskkonnateemade puhul on täheldatavad teatavad soolised erinevused. Naised on neist teemadest sageli teadlikumad ning nende seas on rohkem keskkonnakaitse põhimõtetest tulenevat käitumist. Näiteks on täheldatud, et naised on sagedamini taimetoitlased (Rosenfeld, 2020), panustavad rohkem vabatahtlikku töösse (Statistikaamet 2022), jms.

Keskkonnajulgeoleku ja soorollide vaheliste seoste olulisust on viimastel aastakümnetel näidanud ulatuslikud uuringud ja mõjuhinnangud. Naised on otsustava tähtsusega bioloogilise mitmekesisuse, vee, maa ja muude loodusvarade haldamisel ja säilitamisel kogukonna tasandil. Kuigi keskkonnaseisundi halvenemine mõjutab negatiivselt kõiki inimesi, on leitud, et selle mõju on eriti suur kõige haavatavamatele rühmadele, eelkõige naistele ja lastele, kes moodustavad suurema osa maailma vaestest. Olukord on eriti ränk konfliktide ja konfliktijärgsetes piirkondades, kus naised vastutavad sageli lisaks enesele ka oma pere ellujäämise eest minimaalsete ressursside, teabe ja otsustusõigusega.

Kes teevad Eestis keskkonda puudutavaid otsuseid?

EIGE on vaadelnud ka Euroopa riikide lõikes seda, milline on sooline jaotus ministeeriumite kõrgeimate ametnike hulgas, kes teevad keskkonna-, transpordi- ja energeetikavaldkonna otsuseid. Kuigi, nagu ka Segregatsiooni peatükist lugeda sai, töötab Eestis avalikus sektoris märkimisväärselt rohkem naisi, kui mehi, on siinkohal täheldatav, et vähemalt 2023. aastal tegid selleteemalisi otsuseid rohkem mehed.

Keskkonnasõbralike võimaluste valimise sagedus tasustamata töö- ja vaba aja tegevuste puhul 

EIGE uuris 2022. aastal ka keskkonnasõbralikke valikuid tasustamata töö- ja vaba aja tegevuste puhul. Küsitluses uuriti, kui sageli kasutavad inimesed mitteametliku hoolduse, lastehoiu, majapidamistööde ja vaba aja tegevuste puhul keskkonnasõbralikke võimalusi. Näiteks küsiti, „Kui sageli valite keskkonnasõbralikke valikuid…?“ rollis inimeste hooldajana, kes sõltuvad abist igapäevaelus (nt keskkonnasõbralike hooldustoodete ja -teenuste eelistamine); lapsehoiutegevuste puhul (nt ühekordselt kasutatavate esemete vältimine, kasutatud asjade ostmine, keskkonnateemaline harimine); majapidamistöödes (nt ringlussevõtt, keskkonnasõbralike puhastusvahendite kasutamine, taastuvenergia kasutamine süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamiseks); vaba aja tegevustes (nt süsinikuneutraalsemate tegevuste valimine). 

Küsitlusuuringu tulemused näitavad igas valdkonnas, et nii Eesti naiste, kui ka meeste valikud on teiste riikide keskmisega märkimisväärselt madalamad. Ilmselt peegeldab see Eesti inimeste vähest keskkonnahoidlikku mõtteviisi.

Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuringu tulemused erinevate sotsiaalsete tunnuste alusel 2024

Eestis ei ole iga-aastast keskkonnateadlikkust puudutavat statistikat, kuid Keskkonnaministeerium viib regulaarselt läbi keskkonnateadlikkuse uuringuid, mille eesmärk on saada ülevaade elanike keskkonnateadlikkusest ja -hoiakutest. 

Alljärgnevalt on toodud välja teemade kaupa olulisemad erinevused eri soost, vanuses ja rahvusest inimeste keskkonnateadlikkuses ja -hoiakutes.

Keskkonnaalase teabe olulisus

• Naised on nii Eestit kui kogu maailma puudutavast keskkonnaalasest teabest sagedamini huvitatud kui mehed. 

• Vanuserühmade võrdluses peavad nii Eestit kui kogu maailma puudutavat keskkonnaalast teavet kõige harvemini oluliseks 30–49-aastased. Kogu maailma keskkonnaalast teavet tähtsustavad keskmisest enam 15–29-aastased (36% peab väga oluliseks).

• Eestikeelsed inimesed peavad kogu maailma puudutavat keskkonnaalast teavet oluliseks pisut sagedamini kui muukeelsed. Huvi keskkonnaalase teabe vastu on seda suurem, mida kõrgemalt haritud või majanduslikult paremini toime tuleva elanikkonnarühmaga on tegu.

Keskkonnaalase teabe kättesaadavus

• Rohkem naisi kui mehi leiab, et keskkonnaalane teave on pigem mitte kättesaadav (naised 35% ja mehed 25%). See tulemus võib viidata ka asjaolule, et naistel on teema vastu suurem huvi.

• Vanuserühmade lõikes hindavad keskmisest sagedamini kogu Eesti kohta käivat keskkonnaalast teavet täiesti või pigem kättesaadavaks noored ja vanemaealised. Üle 65 aastastest vastas 56%, et keskkonnaalane teave on kas täiesti või pigem täiesti kättesaadav ja 15-24. aastastest olid keskkonnaalase teabe kättesaadavusega rahul 55%. Kõige vähem oldi keskkonnaalase teabe kättesaadavusega rahul 25-34 aastaste vanuserühmas- väitega, et keskkonnaalane teave on kas täiesti või pigem täiesti kättesaadav nõustus 47%. 

• Eesti keelt koduse keelena rääkivate vastajate ja muukeelsete vastajate vahel keskkonnaalase teabe kättesaadavusega rahulolus erinevusi ei esinenud.

Enesehinnanguline keskkonnateadlikkus

• Meeste ja naiste hinnangud oma keskkonnateadlikkuse kohta oluliselt ei erinenud.

• Keskkonnateadlikeks hindavad end keskmisest pisut sagedamini 65-74-aastased (92%). Mitte-keskkonnateadlikeks peavad end keskmisest sagedamini noored 15–24-aastased (21%). Neid, kes hindasid end pigem mitte või üldse mitte keskkonnateadlikeks oli enim 15-24 aastaste vanuserühmas ja kõige vähem 65-74 aastaste seas.

Mure oma kodukoha keskkonna seisundi pärast

• Naised on meestest enam mures oma kodukoha keskkonnaseisundi pärast (väga palju või palju muret on tundnud naistest 22% ja meestest 19% ).

• Vanuserühmadest on üle 50 aastased rohkem mures oma kodukoha keskkonnaseisundi pärast kui nooremad (väga palju või palju on muret tundnud 15-21% alla 50 aastastest ja 23-24% üle 50 aastastest). 

• Muukeelsed inimesed muretsevad oma kodukoha keskkonna seisundi üle sagedamini kui eestikeelsed (väga palju või palju muret on tundnud 16% eesti- ja 31% muukeelsetest). 

Mure keskkonnaprobleemide üle

• Võrreldes meestega muretsevad erinevate keskkonnaprobleemide üle rohkem naised. 

• 65–74-aastaste seas on mure väetiste/põllumajandusmürkide liigkasutuse ja mullaviljakuse vähenemise üle keskmisest kõrgem. 15–24-aastased muretsevad keskmisest enam globaalsete kliimamuutuste, inimtegevuse/-ehitiste laienemise üle loodusmaastike arvelt ning bioloogilise mitmekesisuse vähenemise üle. 

• Võrreldes muukeelsetega on eestikeelsed vastajad rohkem mures globaalsete kliimamuutuste pärast, inimtegevuse/- ehitiste laienemise pärast looduskeskkonna arvelt ning bioloogilise mitmekesisuse vähenemise pärast. 

Aukartus ja imetlus looduse suhtes

• Rohkem naisi kui mehi on pea igapäevaselt kogenud aukartust või imetlust looduse (näiteks looduse ilu, keerukuse, põnevuse vms) suhtes (48% naistest ja 34% meestest).

• Vanuserühmade lõikes on kõige rohkem neid, kes on pea iga päev oma igapäevaelus kogenud aukartust või imetluse tunnet looduse (näiteks looduse ilu, keerukuse, põnevuse vms) suhtes üle 65 aastaste seas (55%) ja kõige vähem 15-29 aastaste seas (29%).

• Keskmisest sagedamini kogevad aukartuse ja imetluse tunnet looduse suhtes ka muukeelsed (pea iga päev on seda tundnud 55% muukeelsest ja 33% eestikeelsest elanikkonnast).

Keskkonnahoidlik käitumine

• Naiste seas on keskkonnahoidlik käitumine levinum kui meeste seas. Erinevused meeste ja naiste vahel ilmnevad kõigi tegevuste lõikes. Meeste seas on naistega võrreldes enam neid, kes keskkonnahoidlikke tegevusi kunagi ei harrasta, mis viitab sellele, et asi pole ainult perekondlikus tööjaotuses, vaid siiski ka hoiakutes.

• Ohtlike jäätmete kogumiskohta viimine, elektri ja kütte säästlik tarbimine, pika kasutuseaga toodete ostmine ning ühekordsete nõude kasutamise vähendamine on seda levinum, mida vanema vanuserühmaga on tegu. Teenuste/kaupade tarbimise vähendamine on levinum pigem vanemates vanuserühmades, keskkonda liigselt kahjustavate ettevõtete toodete/teenuste vältimine aga pigem nooremates vanuserühmades. 

• 15–24-aastaste seas on keskmisest levinum keskkonnahoidliku transpordi eelistamine, kasutatud riiete/tarbeesemete ostmine, keskkonda liigselt kahjustavate ettevõtete toodete/teenuste vältimine, valijana lähtumine poliitiku/erakonna keskkonna-alastest eesmärkidest ning keskkonnakaitse organisatsioonidele raha annetamine.

• Võrreldes eestikeelsete elanikega on muukeelsete elanike seas keskkonnahoidlik käitumine vähem levinud.

Tahe elada keskkonda hoidvamalt

• Keskmisest sagedamini väljendavad tahet elada keskkonda hoidvamalt naised (67% vs 55% mehed). Soovimatust elada keskkonda hoidvamalt väljendavad keskmisest sagedamini mehed (12%).

• Vanuserühmade võrdluses on tahe elada keskkonda hoidvamalt suurim noorimas ja vanimas vanuserühmas. 15–24-aastastest tahab elada keskkonda hoidvamalt 72% ja üle 50 aastastest 57-58%. Keskmistes vanuserühmades (ehk 25–49-aastaste seas) jääb tahe elada keskkonda hoidvamalt 60% ringi.

• Märkimisväärne vahe ilmneb eesti- ja muukeelsete inimeste hoiakutes – eestikeelsetest inimestest soovib 69% elada praegusest keskkonnahoidlikumalt ning vaid 9% arvab, et seda teha ei sooviks. Muukeelsetest aga tahaks keskkonnahoidlikumalt elada vaid ligi pooled (47%), samas kui 21% seda teha ei soovi. 

Keskkonnahoidliku käitumise motivaatorid

• Võrreldes meestega on naiste autonoomne motivatsioon keskkonnahoidlikult käituda tugevam. Võrreldes meestega motiveerib naisi keskkonda hoidvalt käituma sagedamini süütunne (tunneks end halvasti, kui keskkonna heaks midagi ei teeks), kuid samas mainisid naised meestest sagedamini ka seda, et keskkonna hoidmine on saanud oluliseks osaks sellest, kes nad on, ning see loob neis hea tunde. Võrreldes naistega näevad mehed keskkonnahoidlikus käitumises harvemini kasutegurit (eriti enda jaoks) ja tunnetavad vähem seda, kuidas nende panusest oleks keskkonnale kasu.

• Võrreldes nooremate inimestega motiveerib 65–74-aastaseid keskkonnahoidlikult käituma sagedamini see, et see on saanud oluliseks osaks sellest, kes nad on. Samas tõid nad keskmisest sagedamini esile ka süütunde ja soovi vältida teiste halvakspanu. 15–24-aastased mainisid keskmisest sagedamini seda, et see loob neis hea tunde, samuti tunnetasid nad teistest vanuserühmadest enam soovi, et teised märkaksid nende panust.

• Võrreldes eestikeelsete inimestega motiveerib muukeelseid keskkonnahoidlikult käituma sagedamini soov teiste halvakspanu vältida ning teistele mitte pettumust valmistada. Eestikeelsed inimesed nõustuvad muukeelsetega võrreldes sagedamini, et keskkonna heaks panustamine loob neis hea tunde ning et nad tunneksid end halvasti, kui keskkonna heaks midagi ei teeks. 

Keskkonnahoidlikuma eluviisi takistused

• Naised tunnetavad keskkonnahoidlikuma eluviisi takistusena sagedamini teadmiste ja oskuste puudumist (21% meestest ja 28% naistest), kuid harvemini seda, et igapäevaelu korraldus ei võimalda keskkonda hoidvat eluviisi (vastavalt 41% ja 34%).

• Erinevaid takistusi tunnetati seda enam, mida noorema vanuserühmaga oli tegu. Võrreldes eakamatega kahtlevad noored sagedamini oma teadmiste ja oskuste piisavuses, kuid on eakatest sagedamini ka (eksi)arvamusel, et keskkonda hoidev eluviis on kulukas, ning näevad takistusi välistes tegurites (arvavad, et nende igapäevaelu ning tänane seadusandlus/majandusloogika ei soodusta keskkonda hoidvat eluviisi, ning tunnevad lähedaste toetuse puudumist). Eakamad (kes ka käituvad mitmetes aspektides noortest keskkonnateadlikumalt) kahtlevad oma teadmiste ja oskuste piisavuses noortest vähem ning omistavad vähem tähtsust ka välistele takistustele.

• Võrreldes muukeelsetega tunnetavad eestikeelsed inimesed keskkonnahoidlikuma eluviisi takistusena sagedamini lähedaste/kogukonna toetuse puudumist (25% eesti- ja 19% muukeelsetest) ning seda, et tänane seadusandlus/majandusloogika ei soodusta keskkonda hoidvat eluviisi (56% eesti- ja 45% muukeelsetest).

Seotus loodusega

• Võrreldes meestega on naistele enam omased faktoriga "loodus kui lõõgastaja" seotud hoiakud nagu "vajadus looduses olemise järele", !taimedega tegelemine", "looduses jalutamine murede unustamiseks". Faktoriga "igapäevane kontakt loodusega" seotud tegevused nagu "paljajalu murul käimine", "teadlikult lindude vaatlemine" jt) ja faktoriga "elusolendite hoidmisele suunatud looduskontaktid" seotud hoiakud nagu “aitan tuppa sattunud putukad õue, mitte ei tapa neid”, “kurvastan, nähes mõnda auto alla jäänud looma” ja “maharaiutud metsa nägemine tekitab minus õnnetu tunde") kirjeldatud hoiakud.  Samas meestele on omasemad faktoris „loodus kui elukeskkond“ kirjeldatud hoiakud, mille puhul eelistati loodust linnale ning samaaegselt ei kardetud looduses ka putukaid. 

• Loodust kui lõõgastajat tajusid ülejäänud vanuserühmadega võrreldes tugevamalt 65–74 aastased. Võrreldes 35–49-aastastega tunnetasid 65–74-aastased tugevamalt ka elusolendite hoidmisele suunatud looduskontakti. Loodust kui oma elukeskkonda tunnetasid ülejäänud vanuserühmadest nõrgemalt 15–24-aastased.

• Võrreldes muukeelsete elanikega tunnetasid eestikeelsed elanikud tugevamini loodust kui lõõgastajat. Samuti oli nende igapäevane looduskontakt ning looduse kui elukeskkonna tunnetus tugevam.

Keskkonnahoidlike muutuste toetamine

• Võrreldes meestega toetavad naised keskmiselt enam energiatarbimise ning tootmise ja tarbimise vähendamist ühiskonnas.

• Vanuserühmade võrdluses on toetus kõigile kolmele muutusele (tootmise ja tarbimise ning energiatarbimise vähendamine, pideva majanduskasvu ootusest loobumine) kõrgeim 15–24-aastaste seas. 65-74 aastaste hulgas oli kõige suurem toetus muutusele, mis puudutas energiatarbimise vähendamist.

• Eestikeelsete elanike seas on toetus kõigile kolmele muutusele (tootmise ja tarbimise ning energiatarbimise vähendamine, pideva majanduskasvu ootusest loobumine) kõrgem kui muukeelsete seas. 

Hinnang kliimamuutuste mõjule

• Meeste hulgas oli rohkem neid, kelle hinnangul ei mõjuta kliimamuutuste tagajärjed lähemate aastate jooksul nende elu üldse (meestest 13%, naistest 4%)

• Kõige rohkem on neid, kelle hinnangul ei mõjuta kliimamuutuste tagajärjed lähemate aastate jooksul nende elu üldse 25-34 aastaste hulgas (13%) ja kõige vähem 15-24 aastaste hulgas 3%.

• Muukeelsed inimesed usuvad rohkem kui eestikeelsed inimesed, et kliimamuutuste tagajärjed lähemate aastate jooksul nende elu üldse ei mõjuta (muukeelsed 12%, eestikeelsed 7%).

Teadlikkus kliimamuutuste põhjustest

• Naiste teadlikkus kliimamuutuste põhjustest on keskmiselt pisut kõrgem kui meestel. 

• Teadlikkus kliimamuutuste põhjustest väheneb vanuse kasvades.

• Eestikeelsete elanike teadlikkus kliimamuutuste põhjustest on pisut kõrgem kui muukeelsetel elanikel.

Teadlikkus kliimamuutuste tagajärgedest ja tegevustest, mis aitavad kliimamuutusi leevendada

• Teadlikkus kliimamuutuste tagajärgedest on kõrgem naiste, eestikeelsete ja 15–24- aastaste seas.

• Teadlikkus kliimamuutusi leevendavatest tegevustest on kõrgem üldjoontes samades elanikkonnarühmades, kus ka teadlikkus kliimamuutuste põhjustest oli keskmisest kõrgem: naised, eestikeelsed ja noorem elanikkond.

Temaatilised uuringud

Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring, 2024 (Keskkonnaministeerium)

EIGE Gender Statistics 

Rosenfeld, Daniel L. (aprill 2020) Gender differences in vegetarian identity: How men and women construe meatless dieting. Food Quality and Preference