Keskkonnateadlikkus

Miks rääkida keskkonnateadlikkusest erinevate sotsiaalsete tunnuste alusel?

Keskkonnateadlikkus on oluline teema kõikidele inimestele hoolimata nende soost, vanusest, rahvusest või mõnest muust tunnusest. Hoolimata sellest näitavad paljud uuringud maailmas, et ka keskkonnateemade puhul on täheldatavad teatavad soolised erinevused. Naised on neist teemadest sageli teadlikumad ning nende seas on rohkem keskkonnakaitse põhimõtetest tulenevat käitumist. Näiteks on täheldatud, et naised on sagedamini taimetoitlased (Rosenfeld, 2020), panustavad rohkem vabatahtlikku töösse (Statistikaamet 2022), jms.

Keskkonnajulgeoleku ja soorollide vaheliste seoste olulisust on viimastel aastakümnetel näidanud ulatuslikud uuringud ja mõjuhinnangud. Naised on otsustava tähtsusega bioloogilise mitmekesisuse, vee, maa ja muude loodusvarade haldamisel ja säilitamisel kogukonna tasandil. Kuigi keskkonnaseisundi halvenemine mõjutab negatiivselt kõiki inimesi, on leitud, et selle mõju on eriti suur kõige haavatavamatele rühmadele, eelkõige naistele ja lastele, kes moodustavad suurema osa maailma vaestest. Olukord on eriti ränk konfliktide ja konfliktijärgsetes piirkondades, kus naised vastutavad sageli lisaks enesele ka oma pere ellujäämise eest minimaalsete ressursside, teabe ja otsustusõigusega.

Kes teevad Eestis keskkonda puudutavaid otsuseid?

EIGE on vaadelnud ka Euroopa riikide lõikes seda, milline on sooline jaotus ministeeriumite kõrgeimate ametnike hulgas, kes teevad keskkonna-, transpordi- ja energeetikavaldkonna otsuseid. Eestis on sooline jaotus ministeeriumite kõrgeimate ametnike hulgas, kes teevad keskkonna-, transpordi- ja energeetikavaldkonna otsuseid, võrdlemisi tasakaalus (mehi 46,7% ja naisi 53,3%). Suurim naiste osakaal otsustajate hulgas oli Lätis, kus mehi oli otsustajatest ainult 16,7% ja suurim meeste osakaal otsustajate hulgas oli Luksemburgis kus meeste osakaal oli 85,7%.

Keskkonnasõbralike võimaluste valimise sagedus tasustamata töö- ja vaba aja tegevuste puhul 

EIGE uuris 2022. aastal ka keskkonnasõbralikke valikuid tasustamata töö- ja vaba aja tegevuste puhul. Küsitluses uuriti, kui sageli kasutavad inimesed mitteametliku hoolduse, lastehoiu, majapidamistööde ja vaba aja tegevuste puhul keskkonnasõbralikke võimalusi. Näiteks küsiti, „Kui sageli valite keskkonnasõbralikke valikuid…?“ rollis inimeste hooldajana, kes sõltuvad abist igapäevaelus (nt keskkonnasõbralike hooldustoodete ja -teenuste eelistamine); lapsehoiutegevuste puhul (nt ühekordselt kasutatavate esemete vältimine, kasutatud asjade ostmine, keskkonnateemaline harimine); majapidamistöödes (nt ringlussevõtt, keskkonnasõbralike puhastusvahendite kasutamine, taastuvenergia kasutamine süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamiseks); vaba aja tegevustes (nt süsinikuneutraalsemate tegevuste valimine). 

Küsitlusuuringu tulemused näitavad igas valdkonnas, et nii Eesti naiste, kui ka meeste valikud on teiste riikide keskmisega märkimisväärselt madalamad. Ilmselt peegeldab see Eesti inimeste vähest keskkonnahoidlikku mõtteviisi.

Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuringu tulemused erinevate sotsiaalsete tunnuste alusel (2024)

Eestis ei ole iga-aastast keskkonnateadlikkust puudutavat statistikat, kuid Keskkonnaministeerium viib regulaarselt läbi keskkonnateadlikkuse uuringuid, mille eesmärk on saada ülevaade elanike keskkonnateadlikkusest ja -hoiakutest. 

2024. aasta uuringu tulemused näitavad, et keskkonnahoiakud ja -käitumine erinevad Eestis märkimisväärselt soo, vanuse ja emakeele lõikes. Kõige keskkonnateadlikumad ja keskkonnahoidlikumad on üldiselt naised, noored ning eestikeelne elanikkond.

Naised tunnevad keskkonnateemade vastu suuremat huvi, muretsevad rohkem keskkonnaprobleemide pärast ning rakendavad keskkonnahoidlikke tegevusi sagedamini kui mehed. Samuti soovivad nad rohkem elada keskkonnasäästlikumalt.

Noored (15–24-aastased) paistavad silma suurema kliimateadlikkuse ja keskkonnamuutuste toetamisega, kuid tajuvad samal ajal rohkem takistusi keskkonnahoidliku eluviisi järgimisel. 

Vanemaealised hindavad oma keskkonnateadlikkust kõrgelt, on loodusega tugevamalt seotud ning rakendavad mitmeid keskkonnahoidlikke praktikaid järjepidevamalt.

Eestikeelsed elanikud on keskmiselt teadlikumad kliimamuutuste põhjustest ja tagajärgedest ning valmis rohkem oma käitumist keskkonnahoidlikumaks muutma. Muukeelsed elanikud tunnevad küll sagedamini muret oma kodukoha keskkonna pärast, kuid nende keskkonnahoidlik käitumine ja muutuste toetamine on keskmiselt tagasihoidlikum.

Kokkuvõttes kinnitab uuring, et keskkonnateadlikkus on tugevalt seotud väärtuste, motivatsiooni ja loodusega ning erinevate sihtrühmade vajadustega tuleb keskkonnateadlikkuse edendamisel eraldi arvestada.

Lisatud failist leiad teemade kaupa olulisemad erinevused eri soost, vanuses ja rahvusest inimeste keskkonnateadlikkuses ja -hoiakutes 2024. aasta uuringu tulemuste põhjal.

Noorte keskkonnateadlikkuse uuringu tulemused (2025)

Sarnaselt täiskasvanute keskkonnateadlikkuse uuringutele ilmnesid ka noorte seas selged soolised erinevused. Enamikes käsitletud valdkondades olid neiud keskkonnahoiu küsimustes aktiivsemad, teadlikumad ja motiveeritumad kui noormehed. Uuring näitab, et neiud eristuvad noormeestest peaaegu kõigis keskkonnateadlikkuse mõõtmetes. Nad osalevad sagedamini keskkonnahariduslikes tegevustes, tunnevad rohkem muret keskkonna pärast, on loodusega tugevamalt seotud, omavad paremaid keskkonnateadmisi, käituvad keskkonnahoidlikumalt ning soovivad sagedamini oma eluviisi keskkonnasõbralikumaks muuta. Ainsaks valdkonnaks, kus noormehed olid neist ees, oli enesehinnanguline keskkonnateadlikkus: väga keskkonnateadlikuks pidas end 13% noormeestest ja 7% neidudest. Samal ajal olid objektiivsemad teadmiste, hoiakute ja käitumise näitajad valdavalt kõrgemad neidudel.

Lisatud failist leiad teemade kaupa olulisemad erinevused eri soost noorte keskkonnateadlikkuses ja -hoiakutes 2025. aasta uuringu tulemuste põhjal.

Temaatilised uuringud

Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring, 2024 (Keskkonnaministeerium)

Noorte keskkonnateadlikkuse uuring, 2025 (Kliimaministeerium)

EIGE Gender Statistics 

Rosenfeld, Daniel L. (aprill 2020) Gender differences in vegetarian identity: How men and women construe meatless dieting. Food Quality and Preference