Ligipääsetavus
Teemad
Ligipääsetavus ja võrdsete võimalsute seos
Avaliku sektori digiligipääseatvus
Internetikasutus
Ehitiste ligipääsetavus
Omavalitsuste panus erivajadustega inimestele võrdsete võimaluste loomiseks avalike teenuste pakkumisel
Ligipääsetavuse kriteeriumite täitmine
Kuidas on ligipääsetavus ja võrdsed võimalused seotud?
Võrdne ligipääs on põhimõte, et kõigil inimestel, olenemata nende taustast või identiteedist, peaksid olema võrdsed võimalused osaleda ühiskonna kõigis aspektides, sealhulgas hariduses, tööhõives ja avalikes teenustes. See tähendab, et nii riigi, kui ka organisatoorsel tasandil tuleb tagada juurdepääs (olgu ta füüsiline või digitaalne) kõikidele avalikele teenustele. Ühiskonna ligipääsetavuse sisuliseks toimimiseks on vaja tähelepanu pöörata nii olulisemate taristuosade kui ka teenuste ligipääsetavusele.
Meie ühiskonnas on mitmeid sotsiaalseid gruppe (nt lapsed, puuetega inimesed, eakad, väikelaste vanemad, ajutise vigastusega inimesed jt), kellel ei ole alati võimalusi meie elu- ja infokeskkonda kasutada samal määral, kui keskmisel tööeas inimesel. Ligipääsetavus võib tähendada väikese lapse puhul rasket kooliust, mida ta ei jaksa avada või ühistranspordi sõiduplaanide asetsemist silmavaate kõrguselt liialt kõrgel; vanemaealistel võib olla raskusi, kui avalikud teenused on digitaliseeritud, läbi rakenduste ning neil puuduvad kasutamiseks vastavavad vahendid või teadmised; erivajadustega inimeste puhul võib ligipääsetavus puudutada alates ratastooliga linnaruumis liikumist või ka olulise info avaldamist, mille puhul pole mõeldud vaegnägijatele. Puuetega inimeste puhul tuleb arvestada ka sellega, et puude liigid (nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja intellektipuue) ja raskusastmed on erinevad ning ka ligipääsetavuse tagamine vajab erinevaid lähenemisi ja lahendusi.
Riigikantselei ligipääsetavuse rakkerühm leidis oma 2021. aasta lõpparuandes, et lähenemine ligipääsetavusele on siiani olnud objektipõhine ehk pigem on nähtud seda teemat ehitistele ligipääsu tagamisena. Aruandes toodi näide, et isegi kui näitus või perearstikabinet on hästi ligipääsetav, on sellest vähe kasu, kui sinna jõudmiseks puudub ühistransport. Teadlikkus ligipääsetavusest on ühiskonnas madal ning levib arusaam, et see puudutab väikest osa ühiskonna liikmetest.
Ülevaade avaliku sektori digiligipääsetavusest
Digiligipääsetavusest eeldab kodanike juurdepääsu info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale (IKT), st digiseadmetele ja internetiühendustele; ning ka infoühiskonnas osalemiseks vajalike oskuste olemasolu. Kui räägitakse digitaalsest lõhest, siis mõõdetaksegi digiteenustele ligipääsetavust ning seda mõõdetakse sageli soo, vanuse, hariduse, sissetuleku, sotsiaalsete rühmade või geograafilise asukoha järgi. Digilõhe võib samuti kaasa tuua olukorra, kus ühiskonnas osalemiseks ja avalikest teenustest osasaamiseks pole võrdsed võimalused tagatud.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) avaldab igal aastal ülevaate Eesti avaliku sektori digiligipääsetavusest. Kontrolliti ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruses nr 20 „Veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuded ning ligipääsetavust kirjeldava teabe avaldamise kord“ osutatud ligipääsetavusnõuete järgimist. Seire tulemustest selgub, et dokumentide seas tuvastati kolm peamist puudujääki - korrastamata teave ja seosed, puuduv või ebakorrektne pealkiri ning probleemid kasutajaliidese elementidega. Valdkondade lõikes sai parima ligipääsetavuse tulemuse avaliku korra ja julgeoleku ning tervishoiu veebid. Mobiilirakenduste seas jäi heade tulemustega silma RIA DigiDoc. (Puskar, 2023).
Internetikasutus kahaneb vanusega
Nagu eelnevalt välja toodud, on tänapäeval üha enam oluline, et avalikele teenustele ligipääsemiseks oleks olemas interneti kasutamisvõimalus. Kui vaadelda interneti kasutajaskonda Eestis, nähtub, et soolisi erinevusi ei ole ning veidi üle 90% naistest ja meestest on 2024. aasta seisuga internetikasutajad. Kõige vähem leidub interneti kasutajaid 65-74-aastaste seas (69,7%). Arvestades, et üha rohkem eluks vajalikke teenuseid (pangateenused, arsti aja broneerimine, isikut tõendavate dokumentide tellimine, jms) on kõige hõlpsamini kättesaadavad interneti teel, võivad need tulemused viidata vanuselisele digilõhele. Vanuseline digilõhe ja kehv e-teenuste kättesaadavus mõjutab omakorda ka füüsilistele teenustele ligipääsemist, sest digipädevatel inimestel on eelis ka näiteks teenustele aja broneerimistel (nt isikut tõendava dokumendi tellimine, vaktsineerimisaja broneerimine, jne).
Ehitiste ligipääsetavus
Nõudeid ehitiste ligipääsetavusele reguleerib ettevõtlus- ja tehnoloogiaministri poolt 29.05.2018 vastu võetud ja 03.06.2018 jõustunud määrus nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) teostab riiklikku järelevalvet kasutuses oleva ehitise või selle osa, kus osutatakse avalikkusele suunatud teenust, vastavuse üle tulenevalt puudega inimeste erivajadustega seotud nõuetele.
Kontroll hõlmab ehitise sisustuse ja seadmete, pesemisruumide, liftide, invatualettide, uste, väravate ja fonosüsteemide, liikumisteede, käsipuude, panduste, treppide, majutuse ja üldnõuete ligipääsetavust.
2022. aastal kontrolliti 11 ettevõtet. Olulisemate puudustena toodi välja: ratastoolile puuduvad vaatajakohad, valel kõrgusel riidenagid, liftis puudub silmusvõimendi ja/või helivõimendi, invatualetis puudub nagi, automaatse ukse ees on tähis puudu, fonolukk ei ole erivajadusega inimesele ligipääsetav, liikumisteedel puuduvad pimedate juhtteed ning pandused ja trepid ei ole markeeritud
2023. aastal kontrolliti 23 ettevõtet. Olulisemate puudustena toodi välja: valele kõrgusele paigutatud nagid, invatualetis puudub reljeefne tähistus, automaatselt avaneva ukse ees puudub tähis, lävepakud on tasandamata, pandusel puudub ääris ning trepid on markeerimata.
Omavalitsuste panus erivajadustega inimestele võrdsete võimaluste loomiseks avalike teenuste pakkumisel.
Võrdsete võimaluste tagamine avalike teenuste pakkumise läbi peab toimuma igal tasandil ja ei tohiks sõltuda omavalitsusest, kus inimene elab.
Võrdsete võimaluste tagamine avalike teenuste pakkumise läbi peab toimuma igal tasandil ja ei tohiks sõltuda omavalitsusest, kus inimene elab.
Ligipääsetavuse valdkond on minuomavalitsus.ee lehel eraldi hinnatud alates 2021. aastast.
Valdkonna andmed on välja toodud kahel lehel:
Teenustaseme ülevaates on omavalitsustele arvutatud ülevaade, mis näitab erinevate teenuste osutamise taset. Teenustaseme arvutamise metoodika kohta loe täpsemalt metoodika lehelt.
Lehel "Kriteeriumite täitmine" on võimalik detailsuseni tutvuda ligipääsetavuse kriteeriumite täitmise andmetega läbi aastate, sealhulgas on võimalik tutvuda kõigi omavalitsuste kriteeriumite arvutamise algandmetega.
Ligipääsetavuse teenustasemete täitmine 2022. aastal
Täpsemad andmed teenustasemete täitmise kohta kohalike omavalitsuste kaupa leiad Minuomavalitsus portaalist.
Ligipääsetavuse kriteeriumite täitmine
Ligipääsetavuse kriteeriumite täitmist hinnatakse 3-s kategoorias: süsteemsus, hoonete ligipääsetavus ja teenuste ligipääsetavus
2022. aastal oli ligipääsetavuse tagamisega kõige kehvem olukord kohaliku omavalitsuse veebilehel sotsiaalteenuseid puudutava info ligipääsetavusega. Antud kriteerium on täitmata 97% omavalitsustest ja vaid 2 omavalitsust (Tallinna linn ja Peipsiääre vald) täitsid kriteeriumi eeskujulikult. Samuti selgub uuringust, et 63-l omavalitsusel pole ligipääsetavuse spetsialisti ülesanded jaotatud ega pole omavalitsuse ka vastavat spetsialisti. Ainsad kriteeriumid, mille puhul ei leidunud ühtegi omavalitsust, kus kriteerium oleks täitmata olid ‘elanike rahulolu avalikele hoonetele ligipääsetavusega’ ja ka ‘elanike rahulolu ühistranspordi ligipääsetavusega’. Seega üldiselt tuleb tõdeda, et ligipääsetavuse tagamise osas on kõigile Eesti kohalikel omavalitsustel palju tööd.
Tallinna ligipääsetavuse infosüsteem
Tallinna linna ligipääsetavuse infosüsteemist leiab infot avaliku füüsilise keskkonna ja üldkasutatavate ehitiste ligipääsetavuse kohta. Infosüsteemis avaldatakse infot üldkasutatavate ehitiste ja liikumisteede ligipääsetavuse kohta objekti põhiselt. Samuti on loodud võimalus anda tagasisidet erinevatest liikumispiirangutest ja takistustest. Lisaks leiab infosüsteemist ligipääsetavuse alaseid juhiseid ja infomaterjale.
Kas antud materjalist oli kasu?
Aitäh!
Kuidas saaksime lehte paremaks muuta?
See vorm on ainult tagasiside andmiseks ja teile ei vastata. Ärge lisage siia enda ega kellegi teise isikuandmeid.