Pildil on kolm noormeest ja kaks naisterahvast, kes kõnnivad ja suhtlevad üksteisega.

Hariduse kättesaadavus

Teemad

Lapsed koolieelsetes lasteasutustes

Haridusliku erivajadusega (HEV) õpilased

Väikelaste osalemine hariduses on edasise haridustee eduka kulgemise aluseks, samuti võimaldab perekondadel ühitada pereelu ja tööd ning toetab naiste osalemist hõives. Euroopa Komisjoni ettepanek on, et  aastaks 2030 käiks vähemalt 50% alla kolmeaastastest lastest ning 96% lastest alates kolmandast eluaastast kuni kooliminekuni lasteaias või lastehoius. 2022. aasta seisuga on Euroopa Liidu keskmine näitaja 93,1% (Euroopa Komisjon, 2024).

Haridusvaldkonna arengukavas 2021–2035 on samuti alusharidus seostatud hea kooliellu ülemineku eeldusena. Alusharidus peab olema kättesaadav ja eagurpist suur osa käima lasteaias. Eesmärgiks on seatud, et 2035. aastaks on kolmeaastaste kuni kooliealiste laste osalus alushariduses 95%. 2019. aastal oli see osakaal 91,1%.

Lasteasutustes käivate 0-2-aastaste laste arv kasvab aeglaselt

Euroopa Komisjoni (EC, 2014; 2019) mõiste „lapsehoolduse lõhe” viitab perioodile, mil laste eest hoolitsemine ei ole kaetud ei lapsehoolduspuhkuse ega ka juurdepääsuga alusharidusele.

Eestis on nii EL kui maailma kontekstis üks pikima tasustatud vanemapuhkuse perioodiga riik, mille tõttu puudub siin formaalselt nn lapsehoolduse lõhe (inglise keeles childcare gap). Vanemal on täismahus võimalik saada vanemahüvitist lapse 18 kuu vanuseks saamiseni ning alates sellest ajast peavad kohalikud omavalitsused pakkuma lapsele koha koolieelses lasteasutuses. Seetõttu ei teki formaalselt perioodi, mil riik ei toetaks lapse eest hoolitsemist. Kuigi koolieelse lasteasutuse õppekoha kasutamise eest peavad vanemad maksma tasu, on vanemate makstav omaosalus reguleeritud ning taskukohane. 

Regulatsioonides ette nähtu sageli ei realiseeru. Probleemiks on nii lasteasutuste õppeaastapõhine toimeloogika (kohta on võimalik kasutama hakata õppeaasta algusest),  probleemiks on 1,5-3 aastaste lastele mõeldud sõimerühmakohtade kättesaadavus kui ka kodulähedaste lastehoiukohtade kättesaadavus. Vanemate ostust väikelast lastehoidu mitte saata võib mõjutada ka pikk lapsepuhkus ning helde ja paindlikku kasutamist võimaldav vanemahüvitis.

Kõigist kuni kuueaastastest Eesti lastest käivad  4/5 lastehoius ning see osakaal on olnud läbi aastate stabiilne. Lasteaiaealistest, so 3-6 aastastest lastest vaid kümnendik ei käi lasteaias ning ka see näitaja ei ole aastate vältel oluliselt muutunud. Sõimeealistest, st kuni kaheaastastest lastest käis 2023. aastal hoius vaid 40%, viimase seitsme aasta vältel on see osakaal kolme protsendipunkti võrra kasvanud. Üks kasvu põhjus võib peituda sõimekohtade paremas kättesaadavuses kui ka majandussurve tõttu teravnenud vajaduses mõlemal vanemal tööturule siirduda.

Haridusliku erivajadusega (HEV) õpilaste arv, kes 80% ajast õpivad tavakoolis, on suurem nooremas vanuserühmas

Alushariduses ja põhikooliastmes on haridusliku erivajadusega (HEV) õpilaste hulk kasvamas. Erivajaduse märkega lapsi kõigist põhikooli õpilastest oli 2023. aastal 30,6% ning see on seitsme aasta vältel tõusnud 7,5 pp. Kõigist põhikoolis õppijatest on haridusliku erivajadusega 8,3% (Silm jt, 2023).

Erivajaduse märkega ja haridusliku erivajadusega õpilaste arv ja osakaal põhikoolis

Allikas: Silm, G., Lepp, L., Kivirand, T., Leijen, Ä., Pedaste, M., Nelis, P., Rikanson, L., Sild, A., & Kutti, A. (2024). Kaasava hariduskorralduse tõhusus üldhariduses 2023. Uuringu lõppraport. Tartu Ülikool. Haridusteaduste Instituut.

 

7-12 aastastest HEV õpilastest kolmandik õppis 2020/21 õppeaastal 80% ajast tavakoolis koos tavaõpilastega, kolmandik tavakoolis eriklassis ning kolmandik erikoolis. Seejuures on tüdrukuid pisut enam tavaklassides ja erikoolides, poisse tavakooli eriklassides. 13-15 aastaste hulgas on tavakoolis õppijate osakaal madalam (tavaklassis 28,4%, eriklassis 31,2%) ning erikoolis kõrgem (37,7%). Muster, kus tüdrukud õpivad sagedamini tavaklassis või erikoolis, kordub ka selles vanuserühmas. Tavakoolis õppivate HEV laste osakaalu langust vanemas vanuserühmas võib selgitada Eesti kaasava hariduse reformiga, mille rakendumisega on 2018. aastast alates võetud üha enam suund sellele, et HEV lapsed õpivad võimalikult suurel määral tavakooli tavaklassides, kus neile pakutakse vajalikku lisatuge.