Haridustase

Gümnaasiumi lõpetajate hulgas on noormehed endiselt vähemuses

2022. aastal olid põhikooli lõpetajatest 52% poisid ja 48% tüdrukud. Gümnaasiumi lõpetajate hulgas oli poisse juba oluliselt vähem kui tüdrukuid (poisse 43%, tüdrukuid 57%). Aastatel 2016-2022 on noormeeste osatähtsus gümnaasiumi lõpetajate arvus jäänud samale 43% – 45% tasemele.

Kõrgharidusega meeste osatähtsus 25-34 aastaste meeste hulgas on endiselt oluliselt väiksem kui naiste hulgas

Aastatel 2017-2023 kasvas 25-34 aastaste kolmanda taseme haridusega naiste osakaal 51,3%-lt kuni 56%-ni (4,7pp). Kõrgharidusega meeste osatähtsus kasvas samas ajavahemikus 0,5 pp võrra. Kõrgharidusega meeste osatähtsus 25-34 aastaste meeste  hulgas oli 2023. aastal 31,8%, mis on samal tasemel, kui see oli 2017. aastal. Eesti kõrgharidusega meeste osatähtsus 25-34 aastaste kolmanda taseme haridusega meeste hulgas jääb Euroopa Liidu meeste keskmisest näitajast 5,8 pp võrra madalamaks ja see vahe on võrreldes 2022. aastaga kasvanud. 25-34 aastaste naiste hulgas oli kolmanda taseme haridusega naiste osatähtsus 2023. aastal 56%-ni ja see ületab Euroopa Liidu naiste keskmist näitajat 9,2 protsendipunktiga.

20 – 34 aastased mehed suunduvad peale hariduse omandamist kiiremini tööturule, kui naised

Hariduse omandamine omab olulist rolli tööhõive kasvule kaasaaitamisel.  Aastatel 2015-2020 ületas Eesti meeste tööhõive Euroopa Liidu 20-34 aastaste meeste keskmist tööhõivet. 2021. aastal oli 20-34 aastaste äsja hariduse omandanud Eesti meeste tööhõivemäär madalam kui Euroopa Liidus keskmiselt (EL 81,1%, Eesti 80,3%).

Vähemalt keskhariduse omandanud ja viimase 4 nädala jooksul koolitustel mitteosalenud Eesti 20-34 aastaste naiste tööhõivemäär oli 2021. aastal 81,3%, mis on kõrgem kui Euroopa Liidus keskmiselt (78,2%) ja ületab esmakordselt ka 20-34 aastaste äsja hariduse omandanud Eesti meeste tööhõivemäära

Alla 30 protsendi 15-64 aastastest meestest omab kõrgharidust

15-64 aastasest rahvastikust omas 2023. aastal keskharidust 52,9% meestest ja 40,6% naistest. Kõrgharidusega inimesi on naiste hulgas oluliselt rohkem kui meeste hulgas. 2023. aastal omas kõrgharidust 44,1% naistest ja ainult 24,2% meestest.

Aastatel 2016-2020 kõrgharidusega isikute osatähtsus nii meeste kui naiste hulgas suurenes, kuid alates 2021. aastast hakkas vähenema. Naiste hulgas on kõrgharidusega isikute osatähtsus 3 aastaga vähenenud 1,9 pp võrra ja meeste hulgas 4 pp võrra. 

Põhihariduse või madalama haridusega inimeste osakaal naiste hulgas on aastatel 2016-2020 püsinud 13% ümber. Võrreldes 2020. aastaga on nii meeste kui naiste hulgas põhihariduse või madalama haridusega inimeste osatähtsus suurenenud (meestel 4,6 pp ja naistel 2,9pp). 2023. aastal oli põhihariduse või madalama haridusega meeste osatähtsus 22,9% ja naiste osatähtsus 15,3%.

Sooline lõhe keskharidusega 20-24 aastaste meeste ja naiste vahel püsib

Aastatel 2017-2023 on keskharidusega meeste osatähtsus kasvanud 78,3%-lt 80,1%-ni. Ajavahemikus 2017-2023 on keskharidusega meeste osatähtsus suurenenud ja sooline lõhe vähenenud 10,6 protsendipunktilt 6,2 protsendipunktini. Ajavahemikus 2022-2023 naiste hulgas keskharidusega inimeste osatähtsus vähenes 87,5%-lt 86,3%-ni (1,2 pp). Samas ajavahemikus on 20-24 aastaste meeste hulgas keskharidusega inimeste osatähtsus kasvanud 78,8%-lt 80,1%-ni (1,3 pp).

25-64 aastaste meeste hulgas on põhihariduse või madalama haridustasemega elanike osakaal oluliselt kõrgem kui samas vanuses naiste hulgas

2023. aastal oli põhihariduse või madalama haridustasemega inimeste osatähtsus kõige väiksem 45-64 aastaste elanike hulgas (mehed 11,2%, naised 6%). Kõigis vanuserühmades on meeste hulgas madalama haridustasemega inimesi rohkem kui naiste hulgas. Ajavahemikus 2017-2023 on madalama haridustasemega inimeste osatähtsus enim vähenenud 45-64 aastaste meeste grupis (1,5 pp). Sooline lõhe madalama haridustasemega elanike osatähtsuses oli 2023. aastal suurim 25-34 aastaste vanuserühmas ulatudes 9,9 protsendipunktini.

Kõrgharidusega isikute osatähtsus on väikseim 45-64 aastaste meeste hulgas ja suurim 35-44 aastaste naiste hulgas

Aastatel 2017-2023 on kõrgharidusega meeste osatähtsus jäänud kõrgharidusega naiste osatähtsusest oluliselt madalamaks kõigis vanuserühmades. Naiste puhul jääb kõrgharidusega isikute osatähtsus vahemikku 48-58%, meeste puhul vahemikku 29-32%.

Aastatel 2017-2023 on kõrgharidusega isikute osakaal kõige kiiremini kasvanud 35-44 aastaste naiste vanuserühmas (5 pp). 

Suurim sooline lõhe kõrgharidusega isikute osatähtsuses naiste ja meeste vahel on vanuserühmas 35-44 aastat, kus erinevus 2023. aastal oli 26,8 pp (naised 58,3%, mehed 31,5%). 2022. aastal oli sooline lõhe 27,2 protsendipunkti.