Pildil on noored lõpetajad, kes viskavad lõpumütse õhku.

Haridustase

Teemad

Meeste haridustase on naiste omast madalam

Mehi on rohkem põhihariduse katkestajate ning vähem gümnaasiumilõpetajate hulgas

Naised omandavad meestest sagedamini kõrghariduse

Noored naised suunduvad hariduse omandamise järel meestest aktiivemalt tööturule

Haridustase mõjutab märkimisväärselt inimeste eluiga, tervisekäitumist, ligipääsetavust ja sotsiaalset toimetulekut. Eestis on naised järjepidevalt kõrgemalt haritud kui mehed, mistõttu on oluline pöörata tähelepanu hariduslikule ja soolisele ebavõrdsusele, et tagada kõigile võrdsed võimalused ja parem elukvaliteet.

Haridusvaldkonna arengukavas 2021–2035 on seatud eesmärk, et 2035. aastaks on keskharidusega 20–24-aastaste noorte osakaal vähemalt 90%. 2019. aastal oli keskharidusega noori Eestis 84,8%, mis on EL keskmisega samal tasemel (84%).

Meeste hulgas on põhihariduse või madalama haridustasemega elanike osakaal oluliselt kõrgem kui naiste seas

15-64-aastasest rahvastikust omas 2023. aastal keskharidust 52,9% meestest ja 40,6% naistest. Kõrgharidusega inimesi on naiste hulgas oluliselt rohkem kui meeste hulgas. 2023. aastal omas kõrgharidust 44,1% naistest ja  24,2% meestest.

Põhihariduse või madalama haridusega inimeste osakaal naiste hulgas on 2023. aastal viimase seitsme aasta kõrgeim ehk 15,3%. Selle rühma kasvu taga võib olla Ukraina sõjapõgenike Eestisse asumine 2022. aastast alates. Kuigi kõrgharidusega naiste osakaal on viimastel aastatel veidi kahanenud, on see praktiliselt samal tasemel, kui seitsme aasta eest (2023. a 44,1%). Ka meeste puhul on täheldatav samasugune trend - 2023. aastal oli põhihariduse või madalama haridusega meeste osatähtsus 22,9% ja kõrgharidusega meeste osatähtsus 24.2% ehk viimase seitsme aasta madalaim, kuid erinevalt naistest on kõrgharidusega meeste osakaal seitsme aasta vaates 1,7pp kahanenud.

2023. aastal oli põhihariduse või madalama haridustasemega inimeste osatähtsus kõige väiksem 45–64-aastaste hulgas, kus see oli meestel 11,2% ja naistel 6%. Kõigis vanuserühmades on madalama haridustasemega meeste osakaal suurem kui naiste hulgas. Sooline lõhe oli suurim 25–34-aastaste vanuserühmas, kus naiste osakaal oli 7,7% ja meeste oma 17,6%, ulatudes 9,9 protsendipunktini. Samuti oli lõhe märkimisväärne 35–44 aastaste seas, kus see oli 9,5 protsendipunkti.

Gümnaasiumi lõpetajate hulgas on noormehed jätkuvalt vähemuses

2023. aastal olid põhikooli lõpetajatest 51% poisid ja 49% tüdrukud. Gümnaasiumi lõpetajate hulgas oli poisse oluliselt vähem kui tüdrukuid (poisse 43%, tüdrukuid 57%). Aastatel 2017-2023 on noormeeste osatähtsus gümnaasiumi lõpetajate arvus jäänud samale 43% – 45% tasemele.

Gümnaasiumisse jõuab ja selle lõpetab rohkem tüdrukuid poiste suurema väljalangevuse ja kehvema õppeedukuse tõttu põhikooli tasemel, mis omakorda on seotud õppimisega seotud hoiakutega (vt ka Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035)

Sooline lõhe keskharidusega 20-24 aastaste meeste ja naiste vahel püsib. Aastatel 2017-2023 on keskharidusega 20-24-aastaste meeste osatähtsus kasvanud 78,3%-lt 80,1%-ni ning sooline lõhe vähenenud 4,4 protsendipunkti võrra. Samal perioodil langes keskharidusega naiste osatähtsus 2,6 pp võrra.

2020-2021. aastal kasvas vähemalt keskharidusega meeste osakaal ajutiselt. Selle kasvu põhjuseks võib olla COVID-19 pandeemia ajal tehtud ümberkorraldused haridusasutuste töös, sh riigieksamite tulemuste ajutine lahtisidumine gümnaasiumi lõpetamise tingimustest, mis raskendasid koolist väljalangemist.

Naised omandavad meestest sagedamini kõrghariduse

Naised on kõrgemalt haritud ning lõhe kõrgharidusega meeste ja naiste osakaalude vahel on kasvamas. Aastatel 2017-2023 kasvas 25-34 aastaste kolmanda taseme haridusega (so kõrgharidusega) naiste osakaal 4,7 protsendipunkti võrra 56%-ni. Kõrgharidusega meeste osatähtsus kasvas samas ajavahemikus vaid 0,5 pp võrra (31,8%). Seega on sooline lõhe 2023. aastal Eestis 24,2% ning see on seitsme aasta jooksul kasvanud 4,2pp võrra. Euroopa Liidus keskmiselt on samuti naised meestest enam kõrghariduse omandanud, kuid sooline lõhe on Eestiga võrreldes väiksem ning on püsinud stabiilsena. EL-is oli lõhe kolmanda taseme haridusega meeste ja naiste vahel 2023. aastal 11 pp (alates 2017. a 0,2pp). 

Nii Eestis kui EL-s on kasvamas eelkõige kolmanda taseme haridusega naiste osakaal, meeste osakaal on jäänud samale tasemele. Seejuures iseloomustab Eestit see, et võrreldes EL keskmisega on siin rohkem kõrgharidusega naisi ning vähem kõrgharidusega mehi. Kõrgharidusega meeste osatähtsus 25-34 meeste hulgas Eestis jääb Euroopa Liidu meeste keskmisest näitajast 5,8 pp võrra madalamaks. 25-34 aastaseid kõrgharidusega naisi on Eestis EL keskmisest 9,2 protsendipunkti võrra enam. 

Lisaks sellele, et mehed jätkavad õpinguid harvemini kõrghariduses, katkestavad nad kõrghariduse õpinguid ka naistest sagedamini (vt ka (Täht, et al. 2015).  Üheks sagedasema katkestamise põhjuseks peetakse asjaolu, et mehed õpivad sageli erialadel, kus on olnud suur tööjõupuudus (nt IT, ehitus) ning kuhu värvatakse töötajaid juba koolipingist

Kõrgharidusega isikute osatähtsus on väikseim 45-64 aastaste meeste hulgas ja suurim 35-44 aastaste naiste hulgasAastatel 2017-2023 on kõrgharidusega meeste osatähtsus jäänud kõrgharidusega naiste osatähtsusest oluliselt madalamale kõigis vanuserühmades. Naiste puhul jääb kõrgharidusega isikute osatähtsus vahemikku 48-58%, meestel 29-32%.

Vaadeldaval perioodil on kõrgharidusega isikute osakaal kõige kiiremini kasvanud 35-44 aastaste naiste vanuserühmas (5 pp). Samas rühmas on ka suurim sooline lõhe kõrgharidusega isikute osatähtsuses, 2023. aastal oli  see 26,8 pp (naised 58,3%, mehed 31,5%.

20–34 aastased naised suunduvad peale hariduse omandamist meestest enam tööturule

Eestis on 20–34-aastaste hariduse omandanud meeste tööhõive määr (83,5%) 2023. aastal veidi madalam kui Euroopa Liidu keskmine (85%). Kui Euroopa Liidus on hariduse omandanud meeste tööhõive üldiselt kõrgem kui naistel, siis Eestis on olukord vastupidine – 2023. aastal oli hariduse omandanud naiste tööhõivemäär Eestis 86,3%, mis on 2,8 protsendipunkti kõrgem kui meeste oma. Eesti naiste tööhõivemäär on EL keskmisega võrreldes olnud alati kõrge, kuid viimase kümnendi jooksul on kasv olnud kiire ja naiste tööhõive määr läbi aegade kõrgeim. Näiteks 2013. aastal oli sama näitaja 69,7%.