Pildil on noored lõpetajad, kes viskavad lõpumütse õhku.

Haridustase

Teemad

Meeste haridustase on naiste omast madalam

Mehi on rohkem põhihariduse katkestajate ning vähem gümnaasiumilõpetajate hulgas

Naised omandavad meestest sagedamini kõrghariduse

Noored naised suunduvad hariduse omandamise järel meestest aktiivemalt tööturule

Haridustase mõjutab märkimisväärselt inimeste eluiga, tervisekäitumist, ligipääsetavust ja sotsiaalset toimetulekut. Eestis on naised järjepidevalt kõrgemalt haritud kui mehed, mistõttu on oluline pöörata tähelepanu hariduslikule ja soolisele ebavõrdsusele, et tagada kõigile võrdsed võimalused ja parem elukvaliteet.

Haridusvaldkonna arengukavas 2021–2035 on seatud eesmärk, et 2035. aastaks on keskharidusega 20–24-aastaste noorte osakaal vähemalt 90%. 2019. aastal oli keskharidusega noori Eestis 84,8%, mis on EL keskmisega samal tasemel (84%).

Meeste hulgas on põhihariduse või madalama haridustasemega elanike osakaal oluliselt kõrgem kui naiste seas

15-64-aastasest rahvastikust omas 2024. aastal keskharidust 52,5% meestest ja 38,8% naistest. Kõrgharidusega inimesi on naiste hulgas oluliselt rohkem kui meeste hulgas. 2024. aastal omas kõrgharidust 46,1% naistest ja  25,9% meestest.

Põhihariduse või madalama haridusega inimeste osakaal naiste hulgas on 2024. aastal viimase seitsme aasta üks kõrgemaid ehk 15,2%. Selle rühma kasvu taga võib olla Ukraina sõjapõgenike Eestisse asumine 2022. aastast alates. Kõrgharidusega naiste osakaal kahanes veidi aastatel 2020-2023 ja kerkis 2024. aastal 46,9%-ni, mis on viimase seitsme aasta kõrgeim. Ka meeste puhul on täheldatav samasugune trend, kuid kasv 2024. aastal on väiksem, kui sama haridustasemega naiste puhul (mehed 1,7 pp; naised 2,7 pp).  Võrreldes 2018. aastaga on enim vähenenud keskharidusega naiste osatähtsus (3 pp) ja suurenenud kõrgharidusega naiste osatähtsus (2 pp).   

2024. aastal oli põhihariduse või madalama haridustasemega inimeste osatähtsus kõige väiksem 35–44-aastaste naiste hulgas (6,7%). ja kõrgeim 35-44 aastaste meeste hulgas (17,6%).  Kõigis vanuserühmades on madalama haridustasemega meeste osakaal suurem kui naiste hulgas. Sooline lõhe oli suurim 35–44-aastaste vanuserühmas, kus naiste osakaal oli 6,7% ja meeste oma 17,6%, ulatudes 10,9 protsendipunktini. Samuti oli lõhe märkimisväärne 25–34 aastaste seas, kus see oli 6,3 protsendipunkti.

Gümnaasiumi lõpetajate hulgas on noormehed jätkuvalt vähemuses

2024. aastal olid põhikooli lõpetajatest 51% poisid ja 49% tüdrukud. Gümnaasiumi lõpetajate hulgas oli poisse oluliselt vähem kui tüdrukuid (poisse 45%, tüdrukuid 55%). Võrreldes 2023. aastaga on gümnaasiumi lõpetajate hulgas poiste osatähtsus kasvanud 2 pp võrra. Aastatel 2018-2023 on noormeeste osatähtsus gümnaasiumi lõpetajate arvus jäänud 43% – 45% tasemele.

Gümnaasiumisse jõuab ja selle lõpetab rohkem tüdrukuid poiste suurema väljalangevuse ja kehvema õppeedukuse tõttu põhikooli tasemel, mis omakorda on seotud õppimisega seotud hoiakutega (vt ka Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035)

Sooline lõhe keskharidusega 20-24 aastaste meeste ja naiste vahel püsib. Aastatel 2018-2021 keskharidusega 20-24-aastaste meeste osatähtsus kasvas ja jõudis 83,2%-ni, kuid alates 2021. aastast hakkas jälle langema ja jõudis 2024. aastaks samale tasemele, kui see oli 2018. aastal. Ajavahemikus 2018-2023 on sooline lõhe vähenenud 4 protsendipunkti võrra. Samal perioodil langes 20-24 aastaste keskharidusega naiste osatähtsus 2,6 pp võrra ja meeste osatähtsus kasvas 1,4 pp võrra.

2020-2021. aastal kasvas vähemalt keskharidusega meeste osakaal ajutiselt. Selle kasvu põhjuseks võib olla COVID-19 pandeemia ajal tehtud ümberkorraldused haridusasutuste töös, sh riigieksamite tulemuste ajutine lahtisidumine gümnaasiumi lõpetamise tingimustest, mis raskendasid koolist väljalangemist.

Naised omandavad meestest sagedamini kõrghariduse

Naised on kõrgemalt haritud ning lõhe kõrgharidusega meeste ja naiste osakaalude vahel on kasvamas. Aastatel 2018-2024 kasvas 25-34 aastaste kolmanda taseme haridusega (so kõrgharidusega) naiste osakaal 2,2 protsendipunkti võrra 53,9%-ni. Kõrgharidusega meeste osatähtsus kasvas samas ajavahemikus vaid 1 pp võrra (32,3%). Seega on sooline lõhe 2024. aastal Eestis 21,6% ning see on seitsme aasta jooksul kasvanud 1,2pp võrra. Euroopa Liidus keskmiselt on samuti naised meestest enam kõrghariduse omandanud, kuid sooline lõhe on Eestiga võrreldes väiksem ning on püsinud stabiilsena. EL-is oli lõhe kolmanda taseme haridusega meeste ja naiste vahel 2024. aastal 11,2 pp (alates 2018. a 0,2pp). 

Nii Eestis kui EL-s on kasvamas eelkõige kolmanda taseme haridusega naiste osakaal, meeste osakaal on jäänud samale tasemele. Seejuures iseloomustab Eestit see, et võrreldes EL keskmisega on siin rohkem kõrgharidusega naisi ning vähem kõrgharidusega mehi. Kõrgharidusega meeste osatähtsus 25-34 meeste hulgas Eestis jääb Euroopa Liidu meeste keskmisest näitajast 6,4 pp võrra madalamaks. 25-34 aastaseid kõrgharidusega naisi on Eestis EL keskmisest 4 protsendipunkti võrra enam. 

Lisaks sellele, et mehed jätkavad õpinguid harvemini kõrghariduses, katkestavad nad kõrghariduse õpinguid ka naistest sagedamini (vt ka (Täht, et al. 2015).  Üheks sagedasema katkestamise põhjuseks peetakse asjaolu, et mehed õpivad sageli erialadel, kus on olnud suur tööjõupuudus (nt IT, ehitus) ning kuhu värvatakse töötajaid juba koolipingist

Kõrgharidusega isikute osatähtsus on väikseim 45-64 aastaste meeste hulgas ja suurim 35-44 aastaste naiste hulgas. Aastatel 2018-2024 on kõrgharidusega meeste osatähtsus jäänud kõrgharidusega naiste osatähtsusest oluliselt madalamale kõigis vanuserühmades. Naiste puhul jääb kõrgharidusega isikute osatähtsus vahemikku 48-59%, meestel 29-32%.

Vaadeldaval perioodil on kõrgharidusega isikute osakaal kõige kiiremini kasvanud 35-44 aastaste naiste vanuserühmas (7 pp). Samas rühmas on ka suurim sooline lõhe kõrgharidusega isikute osatähtsuses, 2024. aastal oli  see 29 pp (naised 59,2%, mehed 30,2%).

20–34 aastased naised osalevad hariduses ja koolitustes oluliselt sagedamini kui mehed

Viimase 4 nädala jooksul hariduses ja koolitustel osalenud naiste osatähtsus on nii Eestis kui ka Euroopa Liidus oluliselt suurem kui meeste osatähtsus. 2024. aastal osales Eestis hariduses ja koolitustes 41,4% naistest ja ainult 31,7% meestest (EL-is vastavalt 34% naistest ja 29,7% meestest). Võrreldes 2018. aastaga on viimase 4 nädala jooksul hariduses ja koolitustel osalenud meeste osatähtsus kasvanud kiiremini, kui naiste osatähtsus (vastavalt 3,3 pp ja 2,6 pp), kuid sooline lõhe ei ole vähenenud (2018. aastal 10,4 pp ja 2024. aastal 10,7 pp). EL-is oli sooline lõhe 2024. aastal 3,3 pp.