Pildil on noored lõpetajad, kes viskavad lõpumütse õhku.

Haridustase

Teemad

Meeste haridustase on naiste omast madalam

Mehi on rohkem põhihariduse katkestajate ning vähem gümnaasiumilõpetajate hulgas

Naised omandavad meestest sagedamini kõrghariduse

Noored naised suunduvad hariduse omandamise järel meestest aktiivemalt tööturule

Haridustase mõjutab märkimisväärselt inimeste eluiga, tervisekäitumist, ligipääsetavust ja sotsiaalset toimetulekut. Eestis on naised järjepidevalt kõrgemalt haritud kui mehed, mistõttu on oluline pöörata tähelepanu hariduslikule ja soolisele ebavõrdsusele, et tagada kõigile võrdsed võimalused ja parem elukvaliteet.

Haridusvaldkonna arengukavas 2021–2035 on seatud eesmärk, et 2035. aastaks on keskharidusega 20–24-aastaste noorte osakaal vähemalt 90%. 2019. aastal oli keskharidusega noori Eestis 84,8%, mis on EL keskmisega samal tasemel (84%).

Meeste hulgas on põhihariduse või madalama haridustasemega elanike osakaal oluliselt kõrgem kui naiste seas

15-64-aastasest rahvastikust omas 2025. aastal keskharidust 52,3% meestest ja 39,6% naistest. Kõrgharidusega inimesi on naiste hulgas oluliselt rohkem kui meeste hulgas. 2025. aastal omas kõrgharidust 44,4% naistest ja  25% meestest.

Põhihariduse või madalama haridusega inimeste osakaal naiste hulgas on 2025. aastal viimase seitsme aasta üks kõrgemaid ehk 16%. Selle rühma kasvu taga võib olla Ukraina sõjapõgenike Eestisse asumine 2022. aastast alates. Kõrgharidusega naiste osakaal kahanes veidi aastatel 2020-2023 ja kerkis 2024. aastal 46,9%-ni, mis on viimase seitsme aasta kõrgeim, kuid kahanes 2025. aastaks tagasi 2023. aasta tasemele. Ka meeste puhul on täheldatav samasugune trend, kuid kasv 2024. aastal ja kahanemine 2025. aastal oli väiksem, kui sama haridustasemega naiste puhul. Kasv 2024. aastal (mehed 1,7 pp; naised 2,7 pp) ja kahanemine 2025. aastal (mehed 0,9 pp ja naised 2,5 pp).  Võrreldes 2019. aastaga on enim vähenenud kõrgharidusega meeste osatähtsus (2,3 pp) ja keskharidusega naiste ja meeste osatähtsus (1,8 pp) ja suurenenud põhiharidusega meeste ja naiste osatähtsus (vastavalt 4,1 pp ja 3 pp).   

2025. aastal oli põhihariduse või madalama haridustasemega inimeste osatähtsus kõige väiksem 35–44-aastaste naiste hulgas (6,1%). ja kõrgeim 25-34 aastaste meeste hulgas (16,1%).  Kõigis vanuserühmades on madalama haridustasemega meeste osakaal suurem kui naiste hulgas. Sooline lõhe oli suurim 35–44-aastaste vanuserühmas, kus naiste osakaal oli 6,1% ja meeste oma 15,9%, ulatudes 9,8 protsendipunktini. Samuti oli lõhe märkimisväärne 25–34 aastaste seas, kus see oli 8,8 protsendipunkti.

Gümnaasiumi lõpetajate hulgas on noormehed jätkuvalt vähemuses

2025. aastal olid põhikooli lõpetajatest 51% poisid ja 49% tüdrukud. Gümnaasiumi lõpetajate hulgas oli poisse oluliselt vähem kui tüdrukuid (poisse 43%, tüdrukuid 57%). Võrreldes 2024. aastaga on gümnaasiumi lõpetajate hulgas poiste osatähtsus kahanenud 2 pp võrra. Aastatel 2019-2025 on noormeeste osatähtsus gümnaasiumi lõpetajate arvus jäänud 43% – 45% tasemele.

Gümnaasiumisse jõuab ja selle lõpetab rohkem tüdrukuid poiste suurema väljalangevuse ja kehvema õppeedukuse tõttu põhikooli tasemel, mis omakorda on seotud õppimisega seotud hoiakutega (vt ka Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035)

Sooline lõhe keskharidusega 20-24 aastaste meeste ja naiste vahel püsib. Aastatel 2019-2021 keskharidusega 20-24-aastaste meeste osatähtsus kasvas ja jõudis 83,2%-ni, kuid alates 2021. aastast hakkas jälle langema ja jõudis 2024. aastaks samale tasemele, kui see oli 2018. aastal. Ajavahemikus 2024-2025 kasvas 20-24 aastaste vähemalt keskharidusega noormeeste osatähtsus 77,7%-lt 82.2 %-ni ja sooline lõhe vähenes 2,1 protsendipunktini. Samal perioodil kasvas 20-24 aastaste keskharidusega naiste osatähtsus 0,3 pp võrra.

2020-2021. aastal kasvas vähemalt keskharidusega meeste osakaal ajutiselt. Selle kasvu põhjuseks võib olla COVID-19 pandeemia ajal tehtud ümberkorraldused haridusasutuste töös, sh riigieksamite tulemuste ajutine lahtisidumine gümnaasiumi lõpetamise tingimustest, mis raskendasid koolist väljalangemist.

Naised omandavad meestest sagedamini kõrghariduse

Naised on kõrgemalt haritud ning lõhe kõrgharidusega meeste ja naiste osakaalude vahel on kasvamas. Aastatel 2019-2025 kasvas 25-34 aastaste kolmanda taseme haridusega (so kõrgharidusega) naiste osakaal 2,4 protsendipunkti võrra 56,2%-ni. Kõrgharidusega meeste osatähtsus kasvas samas ajavahemikus 4,7 pp võrra 33,2%-ni. Seega on sooline lõhe 2025. aastal Eestis 23% ning see on seitsme aasta jooksul kahanenud 2,9 pp võrra. Euroopa Liidus keskmiselt on samuti naised meestest enam kõrghariduse omandanud, kuid sooline lõhe on Eestiga võrreldes väiksem ning on püsinud stabiilsena. EL-is oli lõhe kolmanda taseme haridusega meeste ja naiste vahel 2025. aastal 11,2 pp (2019. a 10,9 pp). 

Ajavhemikus 2024-2025 kasvas kolmanda taseme haridusega inimeste osakaal kõige rohkem Eesti rahvusest naiste hulgas. Eesti rahvusest meeste ja EL naiste ja meeste osakaal on jäänud samale tasemele. Seejuures iseloomustab Eestit see, et võrreldes EL keskmisega on siin rohkem kõrgharidusega naisi ning vähem kõrgharidusega mehi. Kõrgharidusega meeste osatähtsus 25-34 meeste hulgas Eestis jääb Euroopa Liidu meeste keskmisest näitajast 6,1 pp võrra madalamaks. 25-34 aastaseid kõrgharidusega naisi on Eestis EL keskmisest 5,7 protsendipunkti võrra enam. 

Lisaks sellele, et mehed jätkavad õpinguid harvemini kõrghariduses, katkestavad nad kõrghariduse õpinguid ka naistest sagedamini (vt ka (Täht, et al. 2015).  Üheks sagedasema katkestamise põhjuseks peetakse asjaolu, et mehed õpivad sageli erialadel, kus on olnud suur tööjõupuudus (nt IT, ehitus) ning kuhu värvatakse töötajaid juba koolipingist

Kõrgharidusega isikute osatähtsus on väikseim 45-64 aastaste meeste hulgas ja suurim 25-34 aastaste naiste hulgas. Aastatel 2019-2025 on kõrgharidusega meeste osatähtsus jäänud kõrgharidusega naiste osatähtsusest oluliselt madalamale kõigis vanuserühmades. Naiste puhul jääb kõrgharidusega isikute osatähtsus vahemikku 48-59%, meestel 29-34%.

Vaadeldaval perioodil on kõrgharidusega isikute osakaal kõige kiiremini kasvanud 35-44 aastaste naiste vanuserühmas. Samas rühmas on ka suurim sooline lõhe kõrgharidusega isikute osatähtsuses, 2025. aastal oli see -23,4 pp (naised 55,8%, mehed 32,4%).

20–34 aastased naised osalevad hariduses ja koolitustes oluliselt sagedamini kui mehed

Viimase 4 nädala jooksul hariduses ja koolitustel osalenud naiste osatähtsus on nii Eestis kui ka Euroopa Liidus oluliselt suurem kui meeste osatähtsus. 2025. aastal osales Eestis hariduses ja koolitustel 43,1% naistest ja ainult 34,3% meestest (EL-is vastavalt 34,3% naistest ja 30,1% meestest). Võrreldes 2019. aastaga on viimase 4 nädala jooksul hariduses ja koolitustel osalenud naiste osatähtsus kasvanud kiiremini, kui meeste osatähtsus (vastavalt 4,3 pp ja 2,6 pp) ja sooline lõhe on kasvanud (2019. aastal 7,3 pp ja 2025. aastal 10,3 pp). EL-is oli sooline lõhe 2025. aastal 4,2 pp.