Haridusvalikud

Kutseõppeasutustes õpib rohkem mehi

Põhikooli järgsed haridusvalikud poiste ja tüdrukute puhul erinevad – poisid valivad pigem kutseõppe ja tüdrukud jätkavad õpinguid gümnaasiumis.  Seetõttu õpib kutseõppeasutustes mehi naistest enam. 2024/25 õppeaastal õppis kutseõppeasutustes 14 680 noormeest ja 12924 neidu ning sarnane proportsioon, so kutseõpppuritest 51-53% on mehed, püsib stabiilsena. Vanuse kasvades naiste osatähtsus kutseõppeasutuste õpilaste hulgas veidi suureneb, mis viitab sellele, et naised siirduvad kutseõppesse gümnaasiumi järel või hiljem täiskasvanud õppijana.

Naised ja mehed on kutseõppeasutustes koondunud erinevatesse õppesuundadesse

Kutsehariduses on erialade vahel selge sooline segregatsioon (vt ka Segregatsioon), mis kandub edasi tööturule. 2024/2025 õppeaastal on kutseõppeasutustes õpetataval 16 õppesuunal õppijate sooline tasakaal vaid transporditeenuste õppesuunal (mehi 59%, naisi 41%) ja ligilähedane põllumajanduse õppesuunal (naisi 63%, mehi 37%). Vähem kui veerand õppijaist on naised info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (19%) ja metsanduse (20%) õppesuunal, alla kümnendiku tehnika (9%) õppesuunal. Mehi õpib kõige vähem heaolu õppesuunal (3%), samuti veterinaaria (8%) ja ärinduse ja halduse õppesuunal (14%). Seitsme aasta vältel olulisi muutusi erialavalikute soolises segregatsioonis ei ole.

Soolist segregeeritust esineb ka kutseõppeasutuste lõikes, kuna paljud koolid on spetsialiseerunud kindla valdkonna õppele. Kõige vähem on õppurite seas naisi (kuni 11%) Eesti Merekoolis ja Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolis, mis valdavalt pakuvad õpet nn traditsiooniliselt meeste ametiteks peetud erialadel.

Mehed õpivad ülikoolis tehnilistel erialadel ja naised sotsiaalvaldkonnas, kunsti ning meditsiini erialadel

Enam kui pooled kõrghariduse omandajatest on naised, nt 2024. aastal on 60% kõrghariduse omandajatest naised. Mehi on enim bakalaureuseõppes (43%) ja doktoriõppes (44%), vähem magistriõppes (34%).

Ülikoolides on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia  ning tehnika, tootmise ja ehituse õppevaldkonnas õpetatavatel tehnilistel erialadel ligi 70% õppijatest mehed, seevastu naisi on enam hariduse (88%), tervise ja heaolu (82%) ning humanitaaria ja kunstide (69%) valdkonnas.

Lisaks valdkondade soolisele segregeeritusele, esinevad märkimisväärsed erinevused üliõpilaste soolises jaotuses õppekavarühmade lõikes. Seetõttu on oluline lisaks valdkonna üldnäitajatele jälgida ka õppurite soolist tasakaalu õppekavarühmade lõikes.

• Hariduse õppevaldkonnas on meessoost õppurite osatähtsus 12%, kuid õppekavarühmade lõikes erineb meeste osatähtsus 0,7%-st (koolieelikute õpetajad) kuni 20%-ni (aineõpetajad).

• Teeninduse õppevaldkonnas valitseb sooline tasakaal (mehi 59%, naisi 41%), kuid isikuteeninduse õppekavagrupis on meeste osatähtsus oluliselt väiksem (mehi 5%, naisi 95%) ning spordi valdkonnas on mehi rohkem kui naisi (mehed 56%, naised 44%).

• Humanitaaria ja kunstide õppevaldkonnas õppijaist on 31% mehed ja 69% naised. Kunstide erialal on meeste osatähtsus 34% ja keele erialal ainult 19%.

• Tervise ja heaolu õppevaldkonnas õpib 18% mehi ja 82% naisi. Tervishoiu õppekavagrupis ulatub meeste osatähtsus 30%-ni, kuid sotsiaalteenuste õppekaval jääb see 10% juurde.

• Info ja kommunikatsioonitehnoloogia õppevaldkonna õppijatest moodustavad naised 32% ja mehed 68%. Arvutikasutuse õppekavarühmas õppijatest on 65% naised, samas kui andmebaaside ja võrgu disaini ja halduse õpperühmas on naiste osatähtsus vaid 20%.

• Tehnika, tootmise ja ehituse  õppevaldkonnas õppijatest on 71% mehed. Õppevaldkonda kuulub 14 õppekavarühma. Sooline tasakaal valitseb ainult ühes õppekavarühmas (2023/2024 õ-a. oli selliseid õppekavarühmi 3): muu tootmine ja töötlemine (mehi 42%). Kolmveerand või enam kõigist õppureist on mehed neljas õppekavarühmas: elektrienergia ja energeetika (89%) mehed, elektroonika ja automaatika (87%), mehaanika ja metallitöö (97%) j amootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika (93%). Naiste osatähtsus on suurim tekstiili, rõivaste ja jalatsite valmistamise (94% naised), toiduainete töötlemise (78%) ja keskkonnakaitsetehnoloogia (67%) õppekavarühmas.

Naised valivad huvikoolis muusika, kunsti ja kultuuri alad ning mehed tehnika ja spordi

Kõigi huvikoolides õppijate hulgas on meeste ja naiste osatähtsus enam vähem tasakaalus (mehi 47%, naisi 53%.) ning olulisi erinevusi ei esine ka erinevat emakeelt kõnelevate õpilaste soolises jaotuses.

Soolised erinevused on ilmsed õppekavade lõikes. Naised tegelevad huvikoolis rohkem muusika ja kunsti (73%) ja üldkultuuri (59%) aladega ning mehed peamiselt tehnika (73%) ja spordialadega (57%).

Temaatilised uuringud

Biin, H., Mägi, E., Masso, M., Leppik, C., Melesk, K., Kirss, L., Anniste, K., Kadarik, I. (2017) Sooline segregatsioon hariduses, koolituses ja tööturul.