Haridusvalikud

Aruka, kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu saavutamiseks on vajalik tagada nüüdisaegsete oskustega töötajate järelkasv. Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks, et aastaks 2030 peaks igal aastal koolitusel osalema vähemalt 60 % kõigist täiskasvanutest. Kõrgem haridustase on oluline ka tööhõive suurendamiseks ja vaesusesse langemise vähendamiseks. Jätkuvalt tuleks vähendada haridussüsteemist varakult lahkumist ja suurendada keskhariduse omandamist.

Noormehed valivad põhikooli järel kutseõppe, tütarlapsed jätkavad haridusteed gümnaasiumis ja ülikoolis

Põhikooli lõpetajate hulgas on poisse ja tüdrukuid läbi aastate olnud enam vähem võrdselt. Põhikooli järgsed haridusvalikud poiste ja tüdrukute puhul erinevad – poisid valivad pigem kutseõppe ja tüdrukud jätkavad õpinguid gümnaasiumis. Aastatel 2014-2023 on gümnaasiumis õppivate noormeeste osatähtsus püsinud samal tasemel (43-44% ümber).  Kõigist põhiharidusel baseeruvas kutseõppes õppijatest moodustasid 2023. aastal noormehed 59,4%  ja tütarlapsed 40,6%. Tütarlaste osakaal põhiharidusel baseeruvas kutseõppes on ajavahemikus 2014-2023 püsinud 41-43 protsendi juures. Keskharidusel baseeruvas kutseõppes on oluliselt rohkem tütarlapsi (76,5%) kui noormehi.

Meeste osakaal magistriõppes jääb alla 40%

Üle poole  kõrghariduse omandajatest moodustavad naissoost õppurid (60%). Naissoost õppurite osakaal on püsinud samal tasemel juba pikemat aega. Meessoost õppureid oli 2023. aastal enim bakalaureuseõppes (43,9%) ja doktoriõppes (42,9%). Kui magistriõppes moodustavad meessoost õppurid keskmiselt 34%, siis doktoriõppes on meessoost õppurite osatähtsus kasvanud juba 43%-ni.

Vanuse kasvades naiste osatähtsus kutseõppeasutustes õppijate hulgas suureneb

0-19 aastaste vanuserühmas on naissoost õppijate osatähtsus 2023/24 õ-a 33 %.  20-24 aastaste kutseõppeasutusetes õppijate hulgas on naisi juba 48% ja üle 25 aastaste vanuserühmas  moodustavad naissoost õppurid juba enamuse, ehk 65%.

Naised ja mehed on kutseõppeasutustes koondunud erinevatesse õppesuundadesse

2023/2024 õppeaastal kutseõppeasutustes õpetatavatel 16 õppesuunal on naiste ja meeste osatähtsus tasakaalus (vahemikus 40-60%) ainult transporditeenuste õppesuunal (mehi 59%, naisi 41%) ja ligilähedane põllumajanduse õppesuunal (naisi 64%, mehi 36%). Alla 25% naisi õpib info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (20%) ja metsanduse (20%) õppesuunal. Alla 10% naisõppureid on tehnika (9%) õppesuunal. Mehi õpib kõige vähem veterinaaria õppesuunal (4%), ja heaolu õppesuunal (4%.) Järgneb ärinduse ja halduse õppesuund (14%).

Soolist segregeeritust esineb ka kutseõppeasutuste lõikes. Kutseõppeasutused jagunevad tihti nn poiste ja tüdrukute koolideks. Väikseima naissoost õppurite osatähtsusega (kuni 11%) koolid on: Eesti Merekool, Kaitseväe Akadeemia ja Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool, mis valdavalt pakuvad õpet nn traditsiooniliselt meeste ametiteks peetud erialadel. Naissoost õppurite osatähtsus moodustab 85% või rohkem Tallinna ja Tartu tervishoiu kõrgkoolides.

Mehed õpivad ülikoolis tehnilistel erialadel ja naised hariduse, humanitaaria ja kunstide ning tervise ja heaolu erialadel 

Ülikoolides info- ja kommunikatsioonitehnoloogia  ning tehnika, tootmise ja ehituse õppevaldkonnas õpetatavatel tehnilistel erialadel õppijatest on ligi 70% mehed. Hariduse õppevaldkonnas on naisi 89%, tervise ja heaolu valdkonnas 83% ning humanitaaria ja kunstide valdkonnas 69%.

Suured erinevused õppurite soolises jaotuses esinevad ka õppekavarühmade lõikes

 Hariduse õppevaldkonnas tervikuna on meessoost õppurite osatähtsus 11%. Õppekavarühmade lõikes erineb meeste osatähtsus 0,6%-st (koolieelikute õpetajad) kuni 20%-ni (aineõpetajad).

Teeninduse õppevaldkonnas tervikuna on meeste ja naiste osatähtsus tasakaalus (mehi 59%, naisi 41%). Õppevaldkond koosneb kahest õppekavagrupist „sport“ ja „reisimine, turism ja vaba aeg“. Reisimise, turismi ja vaba aja õppekavagrupis on meeste osatähtsus oluliselt väiksem (mehi 24%, naisi 76%) kui õppevaldkonnas tervikuna. Spordi valdkonnas on mehi rohkem kui naisi (mehed 58%, naised 42%).

Humanitaaria ja kunstide õppevaldkonnas tervikuna õpib 2023/24 õppeaastal 31% mehi ja 69% naisi. Kunstide erialal on meeste osatähtsus 34% ja keele erialal ainult 19%.

Tervise ja heaolu õppevaldkonnas tervikuna õpib 17% mehi ja 83% naisi. Tervishoiu õppekavagrupis ulatub meeste osatähtsus 27%-ni, kuid heaolu õppekaval jääb meeste osatähtsus 10% juurde.

Info ja kommunikatsioonitehnoloogia õppevaldkonna õppijatest moodustasid 2023/24 õppeaastal naised 32% ja mehed 68% (2020/21 õppeaastal vastavalt mehi 71% ja naisi 29%). Õppekavarühmade lõikes naiste ja meeste osatähtsused erinevad oluliselt.   Arvutikasutuse õppekavarühmas õppijatest moodustavad naised 69%, samas kui andmebaaside ja võrgu disaini ja halduse õpperühmas on naiste osatähtsus ainult 20%.

2023/2024 õppeaastal tehnika, tootmise ja ehituse  õppevaldkonnas õppijatest 70% olid mehed ja 30% naised. Õppevaldkonda kuulub 14 õppekavarühma. Meeste ja naiste osatähtsus on enam vähem tasakaalus  kolmes õppekavarühmas: arhitektuur ja linnaplaneerimine (mehi 41%, naisi 59%), muu tootmine ja töötlemine (mehi 41%, naisi 59%), kaevandamine ja rikastamine (mehi 42%, naisi 58%).

 Meeste osatähtsus on 75% või kõrgem  viies õppekavarühmas: elektrienergia ja energeetika (91%), elektroonika ja automaatika (85%), mehaanika ja metallitöö (95%), mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika (93%) ja materjalide töötlemine (klaas, paber, plast, puit) (77%). Naiste osatähtsus on suurim tekstiili, rõivaste ja jalatsite valmistamise (94%), toiduainete töötlemise (83%) ja keskkonnakaitsetehnoloogia (71%) õppekavarühmas.

Naised valivad huvikoolis muusika, kunsti ja kultuuri alad ning mehed tehnika ja spordi

Kõigi huvikoolides õppijate hulgas on meeste ja naiste osatähtsus enam vähem tasakaalus (mehi 48,2%, naisi 51,8%. Olulisi erinevusi õppurite soolises jaotuses ei esine ka erinevat emakeelt kõnelevate õppurite puhul.

Olulised soolised erinevused kerkivad esile, kui analüüsida naiste ja meeste osatähtsust erinevate õppekavade lõikes.  Naised tegelevad rohkem muusika ja kunsti (72%) ja üldkultuuri (61%) aladega ning mehed peamiselt tehnika (74%) ja spordialadega (57%).