Õpingute katkestamine

Eesti on seadnud eesmärgiks viia aastaks 2035 põhihariduse või madalama haridustasemega õpinguid mittejätkavate 18-24 aastaste noorte  osatähtsuse 7,5%-ni.

Õpinguid katkestab rohkem poisse kui tüdrukuid

2023. aastal moodustas põhihariduse või madalama haridustasemega õpinguid mittejätkavate noorte osakaal 18-24 aastaste vanusgrupis 9,7%. Õpinguid mittejätkavaid noormehi oli 11,4% ja tütarlapsi 8%.

2020. aastal jõuti esmakordselt olukorrani, kus 18-24 aastaste põhihariduse või madalama haridustasemega õpinguid mittejätkavate noormeeste osatähtsus oli alla 10 protsendi (9,2 %). Õpinguid mittejätkavate tütarlaste osatähtsus vähenes ajavahemikus 2014-2020 7,9 %-lt 5,8%-ni. Alates  2021. aastast hakkas õpingute katkestajate osatähtsus noormeeste hulgas uuesti suurenema  ja jõudis 2022. aastaks 14,3%-ni ja langes 2023. aastaks 11,4%-ni. Õpingud katkestanud tütarlaste osatähtsus on püsinud samal tasemel.

Eesti rahvusest ja muust rahvusest õpinguid mittejätkavate 18-24 aastaste noorte osatähtsused 2023. aastal ei erinenud (eesti rahvusest 9,7%, muust rahvusest 9,7%).

Rohkem tütarlapsi kui noormehi asub  õpingute katkestamise järel tööle

Noormeeste osatähtsus, kes õpingute katkestamisel asub tööle kasvas aastatel 2017-2018 jõudsalt. Ajavahemikus  2019-2020 õpingute katkestamisel tööle asunud noormeeste osatähtsus kahanes ja pöördus 2021. aastal uuesti tõusule. 2023. aastal asus tööle õpingud katkestanud 18-24 aastastest noormeestest 50 %. Tütarlaste puhul õpingud katkestanud ja tööle asunute osatähtsus alates 2020. aastast hakkas kasvama ja jõudis 2022. aastaks 62,6%-ni.  2023. aastal toimus uuesti langus ja õpinud katkestanud tütarlastest asus tööle vaid 58%.