Õpingute katkestamine

Haridusvaldkonna arengukavas 2021–2035 on seatud eesmärk vähendada aastaks 2035 põhihariduse või madalama haridustasemega õpinguid mittejätkavate 18-24 aastaste noorte osatähtsust 7,5%-ni.

Hariduse ja koolituse varakult katkestajaks nimetatakse 18–24-aastaseid isikuid, kes on omandanud maksimaalselt põhihariduse ja kes ei osale täiendõppes ega koolituses (Eurostat).

Poisid katkestavad sagedamini õpinguid

Euroopa riikides on haridustee katkestajate seas enam noormehed. 2023. aastal lahkus ELis haridusest ja koolitusest varakult 11,3% noormeestest ja 7,7% naistest. Põhikooli tasemel õpingute katkestajate osakaal on viimase seitsme aasta kasvanud – 2017. aastal katkestas õpingud kokku 0,31% kõigist põhikoolis õppijaist, 2023. aastal 0,36%. Põhikooliõpingute katkestajate hulk kasvas enne COVID-19 kriisi algust, langes kriis esimesel aastal ning hakkas seejärel jälle kasvama. Poisse on õpingute katkestajate hulgas alati tüdrukutest enam, kuid osakaalude vahe püsib muutumatuna.

Eesti näitajad on EL-ga sarnased. 2024. aastal 13,3% 18-24-aastastest meestest ja 8,6% naistest on põhihariduse või madalama haridustasemega ega ole õpinguid jätkanud. Õpinguid mittejätkavate 18-24 aastaste põhihariduse või madalama haridustasemega meeste ja naiste osatähtsus kõigub aastate lõikes, kuid soolisi erinevusi selles dünaamikas ei ole. Õpinguid mittejätkavate noorte seas on väga väikesed rahvuse põhised erisused  (11,2% eesti rahvusest ja 10,5% muust rahvusest noorte seas).

Kõige sagedamini katkestavad gümnaasiumiõpingud muu emakeelega tüdrukud

Õpingud katkestatakse valdavalt gümnaasiumis peale kohustusliku põhihariduse omandamist või koolikohustusea täitumist. Õpingute katkestajate hulgas on nii põhikoolis kui gümnaasiumis eesti emakeelega õppijaist enam neid, kelle emakeel on vene keel või mõni muu keel. Seejuures põhikoolis on sooline lõhe ning õpinguid katkestavad sagedamini poisid. Gümnaasiumiõpingute katkestajate hulgas oli 2024. aastal rohkem vene keele ja muu emakeelega tüdrukuid kui poisse ( 8,7% vene emakeelega ja 9,7% muu emakeelega poisse ja tüdrukuid vastavalt 9,9% ja 11,1%). Kuigi ka eelnevatel aastatel on muu emakeelega katkestajate määr olnud eesti ja vene emakeelega noortest kõrgem, on 2024. aastal ilmselt sarnaselt 2023. aastaga põhjuseks Ukraina sõjapõgenike ränne. 

Klassi kordama jäänuid oli gümnaasiumis 2024. aastal kõige enam eesti emakeelega tütarlaste (5,1%) ja poiste (3,9%) seas. Vene emakeelega noorte seas on klassi kordama jäänute osakaal pea kaks korda madalam kui eestikeelse seas.

Õpingute katkestamise järel tööle asuvate naiste ja meeste osakaal on võrdsustumas

2024. aastal asusid õpingud katkestanud 18-24 aastastest noortest meestest tööle pea 55%, naistest 53%. Viimastel aastatel on nende meeste osakaal, kes õpingute katkestamise järel tööle asuvad, pea ligi poolteist korda langenud – kui 2018. aastal asust tööle 11,1% õpingud katkestanud meestest, siis 2024. aastal tegi seda vaid 7,3%. Oluline langus tähendab ka seda, et tööle asuvate ja mittetöötavate õpingud katkestanud noorte meeste osakaalud on võrdsustunud. Õpingud katkestanud  mittetöötavate naiste osakaal on oluliselt langenud ning tööle asunute osakaal on jäänud püsima 4,6-4,7% tasemele.  Nii meeste kui naiste puhul on selgelt näha tugev langus tööle asumisel 2020. aastal, mida võib seostada COVID-19 pandeemia esimese, ühiskonnas ja tööturul kriisi tinginud aastaga.

Juhul, kui põhihariduse katkestanud noored ei jätka õppimist, ei osale koolitustel või ei siirdu tööle, kuuluvad nad NEET-noorte hulka (vt NEET-noored)

Temaatilised uuringud

EIGE Early leavers from education and training 

Eurostat. Early leavers from education and training 

Järve, J., Kallaste, E., Räis, M L (2015) Tudengite õpingute katkestamise põhjused IKT kõrghariduses, Rakendusuuringute Keskus CENTAR