Õpingute katkestamine

Haridusvaldkonna arengukavas 2021–2035 on seatud eesmärk vähendada aastaks 2035 põhihariduse või madalama haridustasemega õpinguid mittejätkavate 18-24 aastaste noorte osatähtsust 7,5%-ni.

Hariduse ja koolituse varakult katkestajaks nimetatakse 18–24-aastaseid isikuid, kes on omandanud maksimaalselt põhihariduse ja kes ei osale täiendõppes ega koolituses (Eurostat).

Poisid katkestavad sagedamini õpinguid

Euroopa riikides on haridustee katkestajate seas enam noormehed. 2025. aastal lahkus ELis haridusest ja koolitusest varakult 10,6% noormeestest ja 7,5% naistest. Põhikooli tasemel õpingute katkestajate osakaal on viimase seitsme aasta kasvanud – 2017. aastal katkestas õpingud kokku 0,31% kõigist põhikoolis õppijaist, 2025. aastal 0,4%. Põhikooliõpingute katkestajate hulk kasvas enne COVID-19 kriisi algust, langes kriis esimesel aastal ning hakkas seejärel jälle kasvama. Poisse on õpingute katkestajate hulgas alati tüdrukutest enam, kuid osakaalude vahe püsib muutumatuna.

Eesti näitajad on EL-ga sarnased. 2025. aastal 11,1% 18-24-aastastest meestest ja 9,2% naistest on põhihariduse või madalama haridustasemega ega ole õpinguid jätkanud. Õpinguid mittejätkavate 18-24 aastaste põhihariduse või madalama haridustasemega meeste osatähtsus kõigub aastate lõikes. Alates 2021. aastast on õpinguid mittejätkavate 18-24 aastaste naiste osatähtsus olnud kerges tõusutrendis.

 Õpinguid mittejätkavate noorte seas olid kuni 2024. aastani väga väikesed rahvuse põhised erisused, kuid 2025. aastal kasvas oluliselt õpinguid mittejätkavate 18-24 aastaste muust rahvusest noorte osatähtsus. 2024. aastal oli vahe eesti rahvusest noortega 0,7 pp ja 2025. aastal juba 5,4 pp (8,5% eesti rahvusest ja 13,9% muust rahvusest noorte seas).

Kõige sagedamini katkestavad gümnaasiumiõpingud muu emakeelega tüdrukud ja poisid.

Õpingud katkestatakse valdavalt gümnaasiumis peale kohustusliku põhihariduse omandamist või koolikohustusea täitumist. Õpingute katkestajate hulgas on nii põhikoolis kui gümnaasiumis eesti emakeelega õppijaist enam neid, kelle emakeel on vene keel või mõni muu keel. Seejuures põhikoolis on sooline lõhe ning õpinguid katkestavad sagedamini poisid. Gümnaasiumiõpingute katkestajate hulgas oli 2025. aastal rohkem muu emakeelega tüdrukuid ja poisse (1,1%). 

Klassi kordama jäänuid oli gümnaasiumis 2025. aastal kõige enam muu emakeelega poiste (2,1%) ja tüdrukute (1,5%) seas. Vene emakeelega noorte seas on katkestajate ja klassi kordama jäänute osakaal madalam kui eestikeelse seas.

Õpingute katkestamise järel tööle asuvate naiste ja meeste osakaal on võrdsustumas

2025. aastal asusid õpingud katkestanud 18-24 aastastest noortest meestest tööle 6% (naiste kohta 2025. aasta andmed puuduvad). Viimastel aastatel on nende meeste osakaal, kes õpingute katkestamise järel tööle asuvad, pea ligi poolteist korda langenud – kui 2019. aastal asust tööle 9,7% õpingud katkestanud meestest, siis 2025. aastal tegi seda vaid 6%. Oluline langus tähendab ka seda, et tööle asuvate ja mittetöötavate õpingud katkestanud noorte meeste osakaalud on võrdsustumas. Õpingud katkestanud  mittetöötavate naiste osakaal on oluliselt langenud ning tööle asunute osakaal on jäänud püsima 4,6-4,7% tasemele.  Nii meeste kui naiste puhul on selgelt näha tugev langus tööle asumisel 2020. aastal, mida võib seostada COVID-19 pandeemia esimese, ühiskonnas ja tööturul kriisi tinginud aastaga.

Juhul, kui põhihariduse katkestanud noored ei jätka õppimist, ei osale koolitustel või ei siirdu tööle, kuuluvad nad NEET-noorte hulka (vt NEET-noored)

Temaatilised uuringud

EIGE Early leavers from education and training 

Eurostat. Early leavers from education and training 

Järve, J., Kallaste, E., Räis, M L (2015) Tudengite õpingute katkestamise põhjused IKT kõrghariduses, Rakendusuuringute Keskus CENTAR