Pildil on naine, kes istub laua taga ning hoiab peast kinni. Laual on sülearvuti ja muud õppematerjalid.

Õpingute katkestamine

Teemad

Õpingute katkestamine soo ja emakeele lõikes

Tööle asumine õpingute katkestamise järel

Haridusvaldkonna arengukavas 2021–2035 on seatud eesmärk vähendada aastaks 2035 põhihariduse või madalama haridustasemega õpinguid mittejätkavate 18-24 aastaste noorte osatähtsust 7,5%-ni.

Hariduse ja koolituse varakult katkestajaks nimetatakse 18–24-aastaseid isikuid, kes on omandanud maksimaalselt põhihariduse ja kes ei osale täiendõppes ega koolituses (Eurostat).

Poisid katkestavad sagedamini õpinguid

Euroopa riikides on haridustee katkestajate seas enam noormehed. 2023. aastal lahkus ELis haridusest ja koolitusest varakult 11,3% noormeestest ja 7,7% naistest. Põhikooli tasemel õpingute katkestajate osakaal on viimase seitsme aasta kasvanud – 2017. aastal katkestas õpingud kokku 0,31% kõigist põhikoolis õppijaist, 2023. aastal 0,36%. Põhikooliõpingute katkestajate hulk kasvas enne COVID-19 kriisi algust, langes kriis esimesel aastal ning hakkas seejärel jälle kasvama. Poisse on õpingute katkestajate hulgas alati tüdrukutest enam, kuid osakaalude vahe püsib muutumatuna.

Eesti näitajad on EL-ga sarnased, 11,4% 18-24-aastastest meestest ja 8% naistest on põhihariduse või madalama haridustasemega ega ole õpinguid jätkanud. Õpinguid mittejätkavate 18-24 aastaste põhihariduse või madalama haridustasemega meeste ja naiste osatähtsus kõigub aastate lõikes, kuid soolisi erinevusi selles dünaamikas ei ole. Õpinguid mittejätkavate noorte seas rahvuse põhiseid erisusi ei esine (9,7% nii eesti kui muu rahvuse noorte seas).

Kõige sagedamini katkestavad gümnaasiumiõpingud muu emakeelega noormehed

Õpingud katkestatakse valdavalt gümnaasiumis peale kohustusliku põhihariduse omandamist või koolikohustusea täitumist. Õpingute katkestajate hulgas on nii põhikoolis kui gümnaasiumis eesti emakeelega õppijaist enam neid, kelle emakeel on vene keel või mõni muu keel. Seejuures säilib sooline lõhe ning õpinguid katkestavad sagedamini noormehed. Näiteks gümnaasiumiõpingute katkestajate hulgas oli 2023. aastal 71,% eesti emakeelega, 8,2% vene emakeelega ja 13,1% muu emakeelega poisid (tüdrukuid vastavalt 6%, 6,6% ja 12%). Kuigi ka eelnevatel aastatel on muu emakeelega katkestajate määr olnud eesti ja vene emakeelega noortest kõrgem, on 2023. aastal ilmselt põhjuseks Ukraina sõjapõgenike ränne. 

Klassi kordama jäänuid oli 2023. aastal kõige enam eesti emakeelega tütarlaste (5,4%) ja poiste (4,6%) seas. Vene emakeelega noorte seas on klassi kordama jäänute osakaal pea kaks korda madalam kui eestikeelse seas.


Põhikool
Gümnaasium

Õpingute katkestamise järel tööle asuvate naiste ja meeste osakaal on võrdsustumas

2023. aastal asusid õpingud katkestanud 18-24 aastastest noortest meestest tööle pooled, naistest 58%. Viimastel aastatel on nende meeste osakaal, kes õpingute katkestamise järel tööle asuvad, pea kaks korda langenud – kui 2017. aastal asust ööle 10,3% õpingud katkestanud meestest, siis 2023. aastal tegi seda vaid 5,7%. Oluline langus tähendab ka seda, et tööle asuvate ja mittetöötavate õpingud katkestanud noorte meeste osakaalud on võrdsustunud. Naiste puhul on trend erinev. Õpingud katkestanud  mittetöötavate naiste osakaal on langemas (2022.a 4,7%) ning tööle asunute osakaal kasvab (4,7% aastatel 2022-23). Nii meeste kui naiste puhul on selgelt näha tugev langus tööle asumisel 2020. aastal, mida võib seostada COVID-19 pandeemia esimese, ühiskonnas ja tööturul kriisi tinginud aastaga.

Juhul, kui põhihariduse katkestanud noored ei jätka õppimist, ei osale koolitustel või ei siirdu tööle, , kuuluvad nad NEET-noorte hulka (vt NEET-noored)