Oskused

Haridusvaldkonna arengukavas 2021-2035 on 2035. aastaks seatud eesmärgiks:

• Viia tipptasemel oskustega õpilaste osakaal funktsionaalses lugemisoskuses ja loodusteaduslikus kirjaoskuses 20%-ni ja matemaatilises kirjaoskuses 25%-ni. 

• Jõuda 2035. aastaks selleni, et 16–74 aastastest elanikest 60%-l on baastasemest kõrgem tasemega digioskused.

Naised, eestlased, tartlased, kõrgemalt haritud ja 22-45 aastased inimesed osalevad elukestvas õppes teistest sagedamini

Elukestev õpe hõlmab kõiki elu jooksul ette võetud õpitegevusi, sh formaalseid, mitteformaalseid ja informaalseid, mille eesmärk on parandada teadmisi ja oskusi ning suurendada pädevusi vastavalt isiklikele, ühiskondlikele ja/või tööturu vajadustele. 

Arvestades tööturu vajaduste kiiret muutumist, on elukestev õpe vahend, mis aitab inimestel oma oskusi pidevalt uuendada või ka ümber õppida. Elukestva õppe olulisust on mõistetud ning Haridusvaldkonna arengukavas 2021-2035 on seatud sihiks saavutada 2035. aastaks elukestvas õppes osalejate määr 25%.

Viimase seitsme aasta jooksul on täiskasvanute osalus elukestvas õppes märkimisväärselt kasvanud – kui 2017. aastal oli elukestvas õppes osalemise määr Eestis 17,5%, siis 2023. aastaks on see tõusnud 23,15%-ni. Eestis on elukestvas õppes osalemine aktiivsem, kui Euroopa Liidus keskmiselt (2023. a EL keskmine 13,2%), samuti on viimase seitsme aasta jooksul toimunud kasv olnud kiirem (EL 2,3 pp vs Eesti 5,7pp).

* Joonisel toodud andmetes kajastuvad formaal- ja mitteformaalõppes osalemise määr (kuid mitte informaalõppes osalemise määr).

Elukestvas õppes osalevad sagedamini naised. Kuigi viimastel aastatel on osalemise aktiivsus tõusnud nii naiste kui meeste seas, on sooline lõhe süvenenud (2017. a 6,9 pp, 2023. a 10,5 pp). Ka EL-s keskmiselt on naised aktiivsemad õppijad ning sooline lõhe seitsme aastaga süvenenud, kuid vahe meeste ja naiste vahel on üle kolme korra väiksem (2017. a 1,8 pp, 2023. a 3,2 pp).

Lisaks soolisele lõhele on Eestis elukestvas õppes osalemises lõhed ka rahvuse, haridustaseme, vanuse ja piirkonna lõikes. Elukestvas õppes osalemise võimalusi mõjutavad inimese kasutuses olevad ressursid (aeg, finantsvahendid) kui ka tööturu ja ametikoha nõudmised, keeleoskus ja vajaliku õppe kättesaadavus eri piirkondades.

Eestlased osalevad elukestvas õppes mitte-eestlastest enam. 2023. aastal osales 25,6% eestlastest ja 18,3% mitte-eestlastest elukestvas õppes, kuid viimase seitsme aasta vältel on see rahvuslik lõhe vähenenud (2017. a 10,2 pp, 2023. a 7,3 pp).

Mida kõrgem on inimese haridustase, seda enam õpitakse. Kõige aktiivsemad õppijad on kolmanda taseme haridusega inimesed, kellest lausa kolmandik on 2023. aastal elukestvas õppes osalenud. 

Elukestvas õppes osalemise määr erineb erinevate vanuserühmade lõikes. Kõige aktiivsemad õppijad on 25-34 ja 35-44 aastased inimesed, kellest vastavalt 29,4% ja 27% osales 2023. aastal elukestvas õppes. Seitsme aasta trend näitab, et elukestvas õppes on üha enam osalemas just keskmiste ja vanema vanuserühma inimesed, kelle õppes osalemise määr on kõgie jõudsamalt kasvanud.

• 25–34-aastased: +1,8 protsendipunkti
• 35–44-aastased: +8,6 protsendipunkti
• 45–54-aastased: +8,1 protsendipunkti
• 55–64-aastased: +6,5 protsendipunkti 

Kõige aktiivsemad õppijad on Tartu (28,5%) ja Tallinna (25,6%) elanikud, kõige madalam on Kesk-Eesti elanike elukestvas õppes osalemise määr (18,2%). Seitsme aasta vältel on aga enim kasvanud Kirde-Eesti elanike õpiaktiivsus (13 pp, 2023. aastal 21,3 %.

Eesti õppekeelega poiste ja tüdrukute tulemused on loodusteadustes vene õppekeelega noorte tulemustest keskmiselt kõrgemad

Eesti õpilaste teadmised loodusteadustes on maailmas tipptasemel. 2022. aasta PISA uuringu järgi olid Eesti noored loodusteadustes Singapuri, Jaapani, Macau, Taibei ja Korea järel 6. kohal ja Euroopa riikide arvestuses esimesel kohal. Kõrgete tulemuste kiuste on täheldatavad tulemuste erinevused noorte soo ja emakeele lõikes. 

Eesti õppekeelega 15-aastaste poiste keskmine tulemus loodusteaduste üldskaalal ületas vene õppekeelega poiste keskmist tulemust 41 punktiga ning eesti õppekeelega tüdrukute keskmine tulemus oli 32 punkti võrra kõrgem kui vene õppekeelega tüdrukute tulemus. Eesti ja vene õppekeelega noorte keskmiste tulemuste erisuses torkab silma, et poiste puhul eri õppekeelega noorte lõhe loodusteaduste tulemustes kasvab (29 punkti 2012. aastal, muutus +12 punkti) ning tüdrukute puhul kahaneb (41 punkti 2012. aastal, muutus -9 punkti).  

Kui 2012. aastal oli vene õppekeelega poiste keskmine tulemus vene õppekeelega tüdrukute tulemusest seitsme punkti võrra kõrgem, siis on iga järgneva testimisega vahe kahanenud ning 2022. aastal ületavad tüdrukud poiste tulemust 10 punktiga. Eesti õppekeelega poiste ja tüdrukute tulemused on sarnasemad, seejuures on tüdrukute tulemused mõne punkti võrra kõrgemad.

Õpilaste oskuste tasemes on õppekeelepõhised erisused:

• Eesti õppekeelega poiste seas on pisut rohkem alaoskustega (madala taseme) õpilasi kui tüdrukute seas (vahe 1 pp). Tipposkuste (kõrge taseme) osas edestavad eesti õppekeelega poisid tüdrukuid 1,3 protsendipunktiga.

• Vene õppekeelega õpilaste seas oli 2022. aastal alaoskustega poiste osakaal samuti tüdrukutest suurem ning ka sooline lõhe oli suurem (vahe 5 pp). 

• Puudulike loodusteaduste oskustega vene õppekeelega õpilasi oli ligi kaks korda rohkem kui eesti õppekeelega õpilasi.

• Tipposkuste seas oli vene õppekeelega tippsooritajaid rohkem tüdrukute (6,3%) kui poiste hulgas (5,5%).

Eesti noorte matemaatikaoskused on langustrendis

PISA uuringute alusel on võrreldes 2018. aastaga nii poiste kui ka tüdrukute keskmised tulemused matemaatika üldskaalal langenud. 2022. aastal oli poiste keskmine tulemus 513 punkti (2018. aastal 528 punkti) ja tüdrukutel 507 punkti (2018. aastal 519 punkti). Poiste keskmine tulemus matemaatika üldskaalal erines tüdrukute tulemusest 2022. aastal 6 punkti võrra.

Nii eesti kui vene õppekeelega õpilaste hulgas on matemaatika tipposkustega õpilasi oluliselt vähem neist, kelle oskused jäävad alla baastaseme. Seejuures on soolised lõhed oskustes Eesti õppekeelega noorte puhul suuremad ning eesti õppekeelega on alla baastaseme oskustega õpilaste seas tüdrukuid poistest enam.

Vene õppekeelega laste seas on alla baastaseme teadmistega noori rohkem ning tipptasemel oskustega noori vähem, kui eesti õppekeelega õpilaste hulgas. Seejuures on vene õppekeelega õpilaste hulgas alla baastaseme oskusega õpilasi ligi kaks korda rohkem kui eesti õppekeelega õpilaste hulgas.

Eesti õppekeelega tüdrukute lugemisoskus on teistest parem, kuid langustrendis

PISA 2022. aasta uuringu kohaselt on tüdrukute lugemisoskus poiste omast parem, õppekeele võrdluses on tulemus tugevam eesti õppekeelega noortel. Eesti õppekeelega poiste ja tüdrukute lugemisoskuste keskmine tulemus on langustrendis, vene õppekeelega noorte omad aga kasvamas.

Võrreldes 2018. aastaga on eesti õppekeelega tüdrukute hulgas alla baasteadmistega õpilaste osakaal kasvanud 2,6 protsendipunkti võrra ja poiste hulgas 2,5 protsendipunkti võrra. Vene õppekeelega poiste hulgas on alla baasteadmistega õpilaste osakaal kasvanud 2 pp võrra ja tüdrukute hulgas jäänud samale tasemele.

Tippsooritajate hulgas eristuvad teistest rühmadest eesti õppekeelega tüdrukud, kelle hulgas oli 2022. aastal tippsooritajaid 14% (eesti õppekeelega poiste hulgas 9,3%). Võrreldes 2018. aastaga on eesti õppekeelega tüdrukute hulgas tipposkustega õpilaste osatähtsus vähenenud 6 pp võrra. Vene õppekeelega poiste ja tüdrukute hulgas oli tippsooritajaid alla 10%.

Eesti elanike digioskused on head ning puudub sooline lõhe

Digitaalsed oskused on vajalikud infoühiskonnas osalemiseks ja avalike teenuste tarbimiseks. 2023. aastal oli pea 2/3 Eesti elanikest baas-  või üle baastaseme digitaalsed oskused ning sooline lõhe puudus (mehi 63,16%, naisi 62,09%). Eesti meeste tulemus on Euroopa Liidu meeste keskmisest näitajast 6,57 pp võrra kõrgem; naiste tulemus ületab Euroopa Liidu naiste keskmist näitajat 7,6 protsendipunktiga. Võrreldes 2021. aastaga on Eesti naiste ja meeste digitaalsed oskused kiiremini kasvanud (vastavalt 6,82 pp ja 5,63 pp), kui Euroopa Liidus keskmiselt.

Naised kasutavad meestest rohkem internetti ning vanemaealiste netikasutus on jõudsalt kasvanud

Kui 2014. aastal oli meeste hulgas rohkem internetikasutajaid kui naiste hulgas (mehed 84,7% ja  naised 83,8%), siis 2023. aastal ületab internetti kasutavate naiste osatähtsus meeste osatähtsust juba 2,5 protsendipunkti võrra (naised 94,4% ja mehed 91,9%).

Viimase seitsme aasta jooksul on internetikasutajate osakaal jõudsalt kasvanud ning kõige suurem, so ligi 20 protsendipunkti, on hüpe olnud 65-74 aastaste vanuserühmas. Ka 55-64 aastaste vanusegrupis on interneti kasutamine oluliselt tõusnud (11,3 pp). 16-24 aastaste vanuserühmas läheneb arvuti- ja internetikasutajate osakaal 100%-le.

Eesti täiskasvanute oskused on rahvusvahelises võrdluses väga head

2024. aastal “Rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuring PIAAC” tulemused näitasid, et Eesti inimeste oskused on väga head ning need on võrreldes eelmise uuringulainega (2011-2012) tõusnud. PIIAC-s mõõdetakse 16‒65-aastaste inimeste funktsionaalset lugemisoskust, matemaatilist kirjaoskust ja adaptiivset probleemilahendusoskust. 
Eesti täiskasvanute funktsionaalse lugemisoskuse keskmine tulemus on 276 punkti (OECD keskmine 260), matemaatilise kirjaoskuse keskmine 281 (OECD keskmine 263) ning adaptiivse probleemilahendusoskuse keskmine 263 punkti (OECD keskmine 251). Kõigi mõõdetud oskuste alusel paigutus Eesti OECD liikmes- ja partnerriikide võrdluses 6. kohale ning loogilisena joonistub välja ka muster, ehk mida kõrgem haridustase, seda paremad on ka oskused. Parimaid tulemusi saavutavad nooremad vanusegrupid, näiteks 25-34-aastased Eestimaalased on matemaatilise kirjaoskuse poolest riikide seas 2. kohal. 
Suurenenud on vanuselised, hariduslikud, piirkondlikud ja sotsiaalmajanduslikud lõhed. Piirkondlikult on madalaimad tulemused Ida-Virumaal (238-244p) ja kõrgeimad Põhja-Eestis (289-292p) ning vene keeles vastanud täiskasvanute keskmised oskused eesti keeles vastanute omadest madalamad.

Temaatilised uuringud

Eesti Haridus- ja teadusministeerium (2020) 

PIAAC 2023 Täiskasvanute oskused Eestis ja mujal maailmas: esmaste tulemuste kokkuvõte 

PISA 2022 Eesti tulemused. “Eesti 15-aastaste õpilaste teadmised ja oskused matemaatikas, funktsionaalses lugemises ja loodusteadustes”