Keskkonnateadlikkus
Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring 2022
Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuringu eesmärk on saada ülevaade elanike keskkonnateadlikkusest ja -hoiakutest.
Alljärgnevalt on toodud välja teemade kaupa olulisemad erinevused eri soost, vanuses ja rahvusest inimeste keskkonnateadlikkuses ja hoiakutes-
Keskkonnaalase teabe olulisus
- Naised on nii Eestit kui kogu maailma puudutavast keskkonnaalasest teabest sagedamini huvitatud kui mehed.
- Vanuserühmade võrdluses peavad nii Eestit kui kogu maailma puudutavat keskkonnaalast teavet kõige harvemini oluliseks 30–49-aastased. Kogu maailma keskkonnaalast teavet tähtsustavad keskmisest enam 15–29-aastased (36% peab väga oluliseks).
- Eestikeelsed inimesed peavad kogu maailma puudutavat keskkonnaalast teavet oluliseks pisut sagedamini kui muukeelsed. Huvi keskkonnaalase teabe vastu on seda suurem, mida kõrgemalt haritud või majanduslikult paremini toime tuleva elanikkonnarühmaga on tegu.
Keskkonnaalase teabe kättesaadavus
- Rohkem naisi kui mehi leiab, et keskkonnaalane teave on pigem mitte kättesaadav (naised 33% ja mehed 25%).
- Vanuserühmade lõikes hindavad keskmisest sagedamini kogu Eesti kohta käivat keskkonnaalast teavet täiesti või pigem kättesaadavaks vanemaealised. Üle 65 aastastest vastas 61% , et keskkonnaalane teave on kas täiesti või pigem täiesti kättesaadav. Nooremates vanuserühmades oldi keskkonnaalase teabe kättesaadavusega vähem rahul. 30-49 aastastest nõustus väitega, et keskkonnaalane teave on kas täiesti või pigem täiesti kättesaadav 45% ja 15-29 aastastest 48%.
- Eestikeelsed inimesed võrreldes muukeelsetega olid keskkonnaalase teabe kättesaadavusega rohkem rahul.
Enesehinnanguline keskkonnateadlikkus
- Meeste ja naiste hinnangud oma keskkonnateadlikkuse kohta oluliselt ei erinenud.
- Keskkonnateadlikeks hindavad end keskmisest pisut sagedamini 50–64-aastased (87%). Mitte-keskkonnateadlikeks peavad end keskmisest sagedamini noored 15–29-aastased (23%). Neid, kes hindasid end pigem mitte või üldse mitte keskkonnateadlikeks oli enim 15-29 aastaste vanuserühmas ja kõige vähem 50-64 aastaste seas.
Mure oma kodukoha keskkonna seisundi pärast
- Mehed ja naised on võrdsel määral mures oma kodukoha keskkonnaseisundi pärast (väga palju või palju on muret tundnud 25% meestest ja 25% naistest).
- Vanuserühmadest on üle 50 aastased mõnevõrra rohkem mures oma kodukoha keskkonnaseisundi pärast kui nooremad (väga palju või palju on muret tundnud 22-25% alla 50 aastastest ja 28-29% üle 50 aastastest).
- Muukeelsed inimesed muretsevad oma kodukoha keskkonna seisundi üle pisut sagedamini kui eestikeelsed (palju muret on tundnud 54% eesti- ja 70% muukeelsetest).
Mure keskkonnaprobleemide üle
- Võrreldes meestega muretsevad erinevate keskkonnaprobleemide (v.a mullaviljakuse vähenemine) üle rohkem naised.
- 65–74-aastaste seas on mure inimtegevuse/-ehitiste laienemise üle loodusmaastike arvelt ja väetiste/põllumajandusmürkide liigkasutuse üle keskmisest kõrgem, keskmisest madalam aga 30–49-aastaste seas. 15–29-aastased muretsevad keskmisest enam globaalsete kliimamuutuste üle, keskmisest vähem aga mullaviljakuse vähenemise üle.
- Võrreldes muukeelsetega on eestikeelsed inimesed enam mures globaalsete kliimamuutuste üle, inimtegevuse/- ehitiste laienemise üle looduskeskkonna arvelt ning bioloogilise mitmekesisuse vähenemise üle.
Aukartus ja imetlus looduse suhtes
- Rohkem naisi kui mehi on pea iga päev oma igapäevaelus kogenud aukartust või imetluse tunnet looduse (näiteks looduse ilu, keerukuse, põnevuse vms) suhtes (48% naistest ja 32% meestest).
- Vanuserühmade lõikes on kõige rohkem neid, kes on pea iga päev oma igapäevaelus kogenud aukartust või imetluse tunnet looduse (näiteks looduse ilu, keerukuse, põnevuse vms) suhtes üle 65 aastaste seas (58%) ja kõige vähem 15-29 aastaste seas (22%).
- Keskmisest sagedamini kogevad aukartuse ja imetluse tunnet looduse suhtes ka muukeelsed (pea iga päev on seda tundnud 48% muukeelsest ja 36% eestikeelsest elanikkonnast).
Keskkonnahoidlik käitumine
- Naiste seas on keskkonnahoidlik käitumine levinum kui meeste seas. Erinevused meeste ja naiste vahel ilmnevad pea kõigi tegevuste lõikes, v.a ohtlike jäätmete kogumispunkti viimine. Meeste seas on naistega võrreldes enam neid, kes keskkonnahoidlikke tegevusi kunagi ei harrasta, mis viitab sellele, et asi pole ainult perekondlikus tööjaotuses, vaid siiski ka hoiakutes.
- Olmejäätmete sorteerimine, ohtlike jäätmete kogumiskohta viimine ja reisimise vähendamine on seda levinum, mida vanema vanuserühmaga on tegu. Teenuste/kaupade tarbimise vähendamine on levinum pigem vanemates vanuserühmades, keskkonda liigselt kahjustavate ettevõtete toodete/teenuste vältimine aga pigem nooremates vanuserühmades. 15–29-aastaste seas keskmisest levinum autole keskkonnasõbralikumate liikumisviiside eelistamine, kasutatud riiete/tarbeesemete ostmine, ülepakendatud toodete ostmise vältimine ning valijana lähtumine poliitiku/erakonna keskkonna-alastest eesmärkidest. 30–49-aastaste seas välditakse keskmisest vähem ühekordsete nõude/joogikõrte ja pudelis joogivee ostmist ja elektri/kütte säästlikku tarbimist, 50–64-aastaste seas aga kasutatud riiete/tarbeesemete ostmist. Vanuserühmas 65–74 on keskmisest levinum ühekordsete nõude/joogikõrte kasutamise vältimine, pudelis joogivee ostmise vältimine, elektri ja kütte säästlik tarbimine, keskmisest vähem levinud aga ülepakendatud toodete ostmise vältimine.
- Võrreldes eestikeelsete elanikega on muukeelsete elanike seas keskkonnahoidlik käitumine vähem levinud.
Jäätmete sortimine
- Võrreldes nooremate inimestega on 50-74-aastaste inimeste hoolsus jäätmete liigiti kogumisel suurem.
Tahe elada keskkonda hoidvamalt
- Keskmisest sagedamini väljendavad tahet elada keskkonda hoidvamalt naised (78%). Soovimatust elada keskkonda hoidvamalt väljendavad keskmisest sagedamini mehed (25%).
- Vanuserühmade võrdluses on tahe elada keskkonda hoidvamalt suurim noorimas ja vanimas vanuserühmas. 15–29-aastastest tahab elada keskkonda hoidvamalt 83% ja 65–74-aastaste seas 80%. Keskmistes vanuserühmades (ehk 30–64-aastaste seas) on tahe elada keskkonda hoidvamalt oluliselt väiksem – 2/3 väljendab tahet elada keskkonda hoidvamalt, kuid 23% seda ei taha.
- Märkimisväärne vahe ilmneb eesti- ja muukeelsete inimeste hoiakutes – eestikeelsetest inimestest soovib 81% elada praegusest keskkonnahoidlikumalt ning vaid 12% arvab, et seda teha ei sooviks. Muukeelsetest aga tahaks keskkonnahoidlikumalt elada vaid pisut enam kui pooled (53%), samas kui 34% seda teha ei soovi.
Keskkonnahoidliku käitumise motivaatorid
- Võrreldes meestega motiveerib naisi keskkonda hoidvalt käituma sagedamini süütunne (tunneks end halvasti, kui keskkonna heaks midagi ei teeks), kuid samas mainisid naised meestest sagedamini ka seda, et keskkonna hoidmine on saanud oluliseks osaks sellest, kes nad on, ning see loob neis hea tunde. Võrreldes naistega ajendab mehi keskkonda hoidvalt käituma sagedamini soovimatus teistele pettumust valmistada ning püüe vältida teiste halvakspanu. Võrreldes naistega näevad mehed keskkonnahoidlikus käitumises harvemini kasutegurit (eriti enda jaoks).
- Võrreldes nooremate inimestega motiveerib 65–74-aastaseid keskkonnahoidlikult käituma sagedamini see, et see on saanud oluliseks osaks sellest, kes nad on. Samas tõid nad keskmisest sagedamini esile ka soovi vältida teiste halvakspanu/pettumust. 15–29-aastased mainisid keskmisest sagedamini seda, et nad tunneksid end halvasti, kui keskkonna heaks midagi ei teeks, samuti tunnetasid nad teistest vanuserühmadest enam keskkonnahoidliku käitumise kasutegurit (nii iseenda kui keskkonna jaoks).
- Võrreldes eestikeelsete inimestega motiveerib muukeelseid keskkonnahoidlikult käituma sagedamini soov teiste halvakspanu vältida ning teistele mitte pettumust valmistada. Eestikeelsed inimesed nõustuvad muukeelsetega võrreldes sagedamini, et keskkonna heaks panustamine loob neis hea tunde ning et nad tunneksid end halvasti, kui keskkonna heaks midagi ei teeks. Võrreldes muukeelsetega tajuvad eestikeelsed inimesed selgemalt ka keskkonnahoidliku käitumise kasutegurit iseenda jaoks.
Keskkonnahoidlikuma eluviisi takistused
- Erinevaid takistusi tunnetati seda enam, mida noorema vanuserühmaga oli tegu. Võrreldes eakamatega kahtlevad noored sagedamini oma teadmiste ja oskuste piisavuses, kuid on eakatest sagedamini ka (eksi)arvamusel, et keskkonda hoidev eluviis on kulukas, ning näevad takistusi välistes tegurites (arvavad, et nende igapäevaelu ning tänane seadusandlus/majandusloogika ei soodusta keskkonda hoidvat eluviisi, ning tunnevad lähedaste toetuse puudumist). Eakamad (kes ka käituvad mitmetes aspektides noortest keskkonnateadlikumalt) kahtlevad oma teadmiste ja oskuste piisavuses noortest vähem ning omistavad vähem tähtsust ka välistele takistustele.
- Võrreldes muukeelsete elanikega tunnetavad eestikeelsed inimesed keskkonnahoidliku eluviisi takistusena sagedamini lähedaste/kogukonna toetuse puudumist ning seda, et tänane seadusandlus/majandusloogika ei soodusta keskkonda hoidvat eluviisi. Võrreldes meestega tunnetavad lähedaste/kogukonna toe puudumist takistusena sagedamini naised.
Arusaamad ökosüsteemi toimimisest ning inimese rollist selles
- Võrreldes meestega arvavad naised sagedamini, et kõigil liikidel on inimesega võrdne õigus elule, ning on meestest harvemini nõus sellega, et üksikisiku keskkonnahoidlik käitumine on globaalses mõttes tühine (meestest nõus 48% ja naistest 33%).
- Kõige kõrgemat teadlikkust enamiku antud väidete osas väljendavad 65–74-aastased vastajad. Võrreldes nooremate inimestega arvavad 65–74-aastased sagedamini, et inimeste sekkumine loodusesse toob sageli kaasa hävitavaid tagajärgi, et kõigil liikidel on inimestega võrdne õigus elule ning et maakera on nagu kosmoselaev, kus on vähe ruumi ja millel on piiratud ressursid. 15–29-aastased arvavad keskmisest sagedamini, et inimesed kuritarvitavad rängalt keskkonda.
- Eesti- ja muukeelsete inimeste arvamused lahknevad vaid ühe väite osas: võrreldes muukeelsetega nõustuvad eestikeelsed inimesed sagedamini sellega, et maakera on nagu kosmoselaev, kus on vähe ruumi ja millel on piiratud ressursid (eestikeelsetest nõus 88% ja muukeelsetest 75%).
Arusaamad keskkonnaalaste teadmiste püsivusest
- Võrreldes naistega pole mehed sagedamini nõus väitega, mille kohaselt peaks teadmiste vähesus uue tehnoloogia keskkonnamõjude kohta meid tegema ettevaatlikuks selle kasutuselevõtul (meestest pole nõus 13% ja naistest 6%). Ülejäänud väidete osas meeste ja naiste hinnangutes erinevused puuduvad.
- Nõustumine sellega, et teadmised keskkonnateemade kohta uuenevad ja muutuvad pidevalt, on erinevates vanuserühmades samal tasemel. Ülejäänud väidete osas ilmneb 65–74-aastaste kõrgem teadlikkus – võrreldes noorematega arvavad nad sagedamini, et teadmised inimtegevuse keskkonnamõjude kohta on igal ajahetkel piiratud, et teadmiste vähesus uute tehnoloogiate keskkonnamõjude kohta peaks meid tegema ettevaatlikuks selle kasutuselevõtul (kahe viimati mainitud väitega nõustuvad keskmisest harvemini 30–49-aastased), ning et keskkonnaprobleemidel puudub üks selge ja ühemõtteline lahendus.
- Eesti- ja muukeelsete inimeste hinnangud on antud teemal sarnased.
Prioriteedid elektri tootmisel
- Keskkonnasõbralikkust seavad esmaseks prioriteediks keskmisest sagedamini 15–29-aastased, odavust aga 30–64-aastased.
- Eestikeelsed inimesed tähtsustavad elektritootmise juures kõige sagedamini keskkonnasõbralikkust, muukeelsed aga odavust.
Prioriteedid majanduses
- Keskkonna hoidmise aspekti (et otsused ei kahjustaks teisi liike) tähtsustavad keskmisest sagedamini naised, eestikeelsed. Majandusliku kasu aspekti aga mehed, muukeelsed.
- Toetus energiatarbimise ning tootmise ja tarbimise vähendamisele on keskmistes vanuserühmades (ehk 30–64-aastaste seas) oluliselt madalam kui 15–29-aastaste ja 65–74-aastaste seas.
- Eestikeelsed inimesed toetavad kõiki ankeedis toodud muutusi (tootmise ja tarbimise ning energiatarbimise vähendamine, pideva majanduskasvu ootusest loobumine) märkimisväärselt sagedamini kui muukeelsed.
Bioloogiline mitmekesisus
- Eestis liikide kadumist märganute osakaal on keskmisest kõrgem naiste seas. Võrreldes meestega peavad naised pisut sagedamini tõenäoliseks, et bioloogilise mitmekesisuse vähenemine mõjutab lähiaastail nende elu palju. Neid, kelle hinnangul bioloogilise mitmekesisuse vähenemine nende elu ei mõjuta või mõjutab vähe on naiste hulgas 14% ja meeste hulgas 25%.
- Vanuserühmade võrdluses on teadlikkus kõrgeim 15-29-aastaste seas. Teadlikkus tegevustest, mis aitavad bioloogilist mitmekesisust hoida, on keskmisest kõrgem 15-29-aastaste inimeste seas. Samuti on kõrgem ka teadlikkus bioloogilise mitmekesisuse tagajärgedest keskmisest kõrgem 15-29-aastaste ja ka 65-74-aastaste seas.
- Eestikeelsed elanikud peavad seda, et bioloogiline mitmekesisus nende elu võib palju mõjutada, veidi sagedamini tõenäoliseks kui muukeelsed. Neid, kelle hinnangul bioloogilise mitmekesisuse vähenemine nende elu ei mõjuta või mõjutab vähe on eestikeelsete elanike hulgas 16% ja muukeelsete hulgas 28%. Eestikeelsete inimeste teadlikkus bioloogilise mitmekesisuse vähenemise põhjustest on kõrgem kui muukeelsetel.
Allikas: „Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring“, 2022 (Keskkonnaministeerium),
Kas antud materjalist oli kasu?
Aitäh!
Kuidas saaksime lehte paremaks muuta?
See vorm on ainult tagasiside andmiseks ja teile ei vastata. Ärge lisage siia enda ega kellegi teise isikuandmeid.