Majanduslik toimetulek

Kõrgharidusega naiste suhtelise vaesuse määr võrreldes 2021. aastaga on  suurenenud ja kõrgharidusega meeste suhtelise vaesuse määr vähenenud

Suhtelise vaesuse määr peale sotsiaalseid siirdeid on põhihariduse või madalama haridusega inimestel oluliselt kõrgem kui kõrgharidusega inimestel. Kui aastatel 2016-2017 ületas põhihariduse või madalama haridusega naiste suhtelise vaesuse määr sama haridustasemega meeste suhtelise vaesuse määra, siis ajavahemikus 2018-2021 oli trend vastupidine ja madalama haridusega meeste suhtelise vaesuse määr oli kõrgem kui naistel. 2022. aastal põhihariduse või madalama haridusega naiste suhtelise vaesuse määr võrreldes 2021. aastaga suurenes ja ületas  sama haridustasemega meeste suhtelise vaesuse määra (2022. aastal mehed 23,7%, naised 25,3%). Sooline lõhe 1,6 protsendipunkti.

Kesk- või kutsekeskharidusega isikute puhul on perioodil 2016-2022 naiste suhtelise vaesuse määr olnud jätkuvalt kõrgem kui meestel (2022. aastal mehed 20,8% ja naised 21,6%).

Kõrgharidusega meeste suhtelise vaesuse määr oli alla 10% kuni 2018. aastani ja suurenes 2019. aastal järsult 12, 3%-ni ja püsis üle 10% kuni 2021. aastani.  2022. aastal oli kõrgharidusega meeste suhtelise vaesuse määr langes uuesti 9,1%-ni.  Kõrgharidusega naiste suhtelise vaesuse määr kerkis samuti aastatel 2019 ja 2020, kuid jäi endiselt alla 10%. 2022. aastal ületas kõrgharidusega naiste suhtelise vaesuse määr kõrgharidusega meeste suhtelise vaesuse määra 0,5 protsendipunktiga (mehed 9,1%, naised 9,6%).

Suhtelise vaesuse määr on 2022. aastal kõrgeim üle 65 aastastel põhihariduse või madalama haridusega naistel, kellest elab suhtelises vaesuses 62,4% (meestest 50,2%). Sooline lõhe oli 2022. aastal suurim kõrgharidusega inimeste puhul. Kõrgharidusega üle 65 aastastest naistest elab suhtelises vaesuses 47,4% ja meestest 24,7% (erinevus 22,7 pp) ja see on võrreldes 2021. aastaga suurenenud 4,7 pp võrra. Sooline lõhe suhtelise vaesuse määras on üle 65 aastaste puhul oluliselt suurem, kui 16-64 aastaste vanuserühmas keskmiselt. Kõrgharidusega inimeste puhul on sooline lõhe suhtelise vaesuse määras suurem, kui põhihariduse või madalama haridusega inimestel. 

Üle 75% üksi elavatest üle 65 aastastest meestest ja naistest elab suhtelises vaesuses

Üksi elavad inimesed kannatavad suuremat puudust. Kuni 64 aastaste inimeste hulgas on suhtelises vaesuses elavaid naisi vähem kui mehi. Üksi elavatest kuni 64 aastastest meestest elas 2022. aastal suhtelises vaesuses 37,1% ja naistest 24,8%. Üle 65 aastaste hulgas on vastupidiselt suhtelises vaesuses elavaid naisi rohkem kui mehi. 2022. aastal elas suhtelises vaesuses üle 65 aastastest meestest 77,8% ja naistest 82,9 (sooline lõhe 5,1 pp).

Kolme ja enama lapsega perede suhteline vaesus on vähenenud

Eesti kolme ja enama lapsega perede majanduslik olukord on parem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Euroopa Liidus keskmiselt elas 2019. aastal kolme ja enama lapsega peredest suhtelises vaesuses 28,7% peredest ja Eestis 16,6%. Võrreldes 2014. aastaga on kolme ja enama lapsega peredes suhtelise vaesuse määr vähenenud, kuid jääb kõrgemaks kui ühe lapsega peredes (10,7%). Kahe täiskasvanu ja kahe lapsega perede suhtelise vaesuse määr oli 2019. aastal 0,8 pp võrra kõrgem kui kahe täiskasvanu ja kolme või enama lapsega peredes.

Terviseseisund mõjutab sissetulekut

Halva või väga halva tervisega isikute osakaal sissetulekukvintiili madalamas osas on oluliselt suurem kui kõrgemas osas. 16-64 aastastest halva või väga halva tervisega isikutest kuulus 2023. aastal madalamasse sissetulekukvintiili 18,4% meestest ja 15,1% naistest (2022. aastal 18,1% meestest ja 16,2% naistest).  Kõrgemasse sissetulekukvintiili kuulus 2022. aastal ainult 2,8% meestest ja 2,2% naistest (2023. aasta andmete avaldamist ei võimalda andmekaitse põhimõte). Üle 65 aastaste hulgas kuulus 2023. aastal madalamasse sissetulekukvintiili, aga juba 31,3% meestest ja 40,1% naistest. Võrreldes 2017. aastaga on halva või väga halva tervisega üle 65 aastaste meeste ja naiste osatähtsus madalamas sissetulekukvintiilis vähenenud naiste puhul 2 pp võrra ja meeste puhul suurenenud 1,8 pp võrra.

Suhteline vaesus on suurim töötutel meestel ja vanaduspensionil olevatel naistel

Suhtelise vaesuse määr palgatööd tegevatel meestel ja naistel jäi 2022. aastal alla 10% (mehed 8,2%, naised 8,2%). Ettevõtjate suhtelise vaesuse määr oli 2022. aastal palgatöötajatest oluliselt kõrgem (mehed 30,9%, naised 27,2%). Naissoost vanaduspensionäride suhtelise vaesuse määr on oluliselt kõrgem kui meessoost pensionäridel (2022. aastal mehed 43,3%; naised 61,2%). Töötute hulgas ületas meeste suhtelise vaesuse määr naiste suhtelise vaesuse määra (mehed 50,9%; naised 35,7%).

Ilmajäetuse määr 2023. aastal oli suurim üle 65 aastastel naistel

SIlmajäetuse  määr oli 2023. aastal kõrgeim 50-64 aastaste meeste (6,6%) ja 50-64 aastaste naiste hulgas (9,6%). Kõige madalam oli ilmajäetuse määr 18-24 aastaste naiste hulgas (4,2%).

Ilmajäetuse määr näitab nende isikute osatähtsust, kes ei saa endale võimaldada vähemalt viit komponenti 13-st: 1) üüri- ja kommunaalkulude tasumist, 2) kodu piisavalt soojana hoidmist, 3) ettenägematuid kulutusi, 4) üle päeva liha, kala või nendega samaväärseid valke sisaldava toidu söömist, 5) nädalast puhkust kodust eemal, 6) autot, 7) kulunud või kahjustatud mööbli väljavahetamist, 8) kulunud riiete asendamist uutega, 9) vähemalt kaht paari heas seisukorras ja meie kliimas sobilikke välisjalanõusid, 10) kas või väikese summa kulutamist enda peale igal nädalal, 11) regulaarselt mõnes tasulises vaba aja tegevuses osalemist, 12) vähemalt kord kuus sõprade või sugulastega kokku saamist, et koos süüa-juua või 13) vajadusel isiklikul otstarbel kodus interneti kasutamist.

Kõrgeimat sissetulekut saavate naiste hulk kahaneb ja meeste hulk kasvab

Ajavahemikus 2017-2022 on madalaimasse sissetulekukvintiili kuuluvate naiste ja meeste osatähtsus püsinud samal tasemel (naistel 22% ja meestel 17% tasemel).

2022. aastal kuulus madalaimasse sissetulekukvintiili 22,4% naistest ja 17,4% meestest. Naiste osatähtsus on suurem madalama sissetulekuga kvintiilides (esimeses ja teises). Meeste osatähtsus on suurem kõrgema sissetulekuga kvintiilides (alates kolmandast kvintiilist). Kõrgeima sissetulekuga kvintiilis (viies kvintiil) oli mehi 22,1% ja naisi 18,1%. Suurim on sooline lõhe madalaima sissetulekuga kvintiilis (esimene kvintiil), kuhu kuulus 2022. aastal 22,4% naistest ja 17,4% meestest. Alates 2017. aastast on kõrgeimasse kvintiili kuuluvate meeste osatähtsus kasvanud 1,3 pp võrra ja naiste osatähtsus kahanenud 0,2 pp võrra.

Muust rahvusest elanike hulgas on rohkem madalama sissetulekuga inimesi kui eestlaste hulgas

Madalama sissetulekuga elanikkonna hulka (esimesse ja teise kvintiili) kuulus 2022. aastal muust rahvusest elanikest 49,7% ja eesti rahvusest elanikest 36,2%. Kõrgema sissetulekuga elanikkonna hulka (neljandasse ja viiendasse kvintiili) kuulus 43,6% eestlastest ja ainult 30,7% muust rahvusest elanikest. Muust rahvusest elanike osatähtsus madalaima sissetulekuga (esimene kvintiil) elanikkonna hulgas on oluliselt suurem kui eesti rahvusest elanike osatähtsus (eestlased 18%, muust rahvusest elanikud 25,2%) ja oluliselt väiksem kõrgeima sissetulekuga (viies kvintiil) elanikkonna hulgas (eestlased 22,9%, muust rahvusest elanikud 12,6%).