Pildil on naine, kes istub laua taga ning loeb raha ja arvutab kalkulaatoriga.

Majanduslik toimetulek

Teemad

Suhtelise vaesuse levimus Eestis

Suhtelise vaesuse seos haridustaseme, vanuse ja sooga

Suhtelise vaesuse seos leibkonna tüübiga

Suhtelise vaesuse seos hõiveseisundiga

Suhtelise vaesuse seos terviseseisundiga

Ilmajäetuse määr soo ja vanuse lõikes

Kõrge ja madala sissetuleku teenimine soo ja rahvuse lõikes

 Suhtelises vaesuses elab iga viies Eesti inimene

Majandusliku toimetuleku puhul on oluliseks statistiliseks näitajaks suhtelise vaesuse määr, mis näitab sissetulekute ebavõrdsust riigis ehk nende inimeste osatähtsust, kelle leibkonna koosseisu arvestav aasta sissetulek ehk ekvivalentnetosissetulek on allpool suhtelise vaesuse piiri (loe lähemalt siit).

2023. aastal elas suhtelises vaesuses iga viies Eesti inimene ( 20,2%). Seitsme aasta jooksul ei ole suhtelise vaesuse määr oluliselt muutunud – 2017. aastal oli see 21,9%. Eesti olukord on sarnane teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele, kus 2022. aastal elas vaesusriskis 95,3 miljonit inimest ehk 22% kogu populatsioonist (loe lähemalt siit).

Suhtelises vaesuses elamise risk väheneb haridustaseme kasvamisega 

Haridustaseme kasvuga suhtelises vaesuses elamise risk väheneb. Suhtelise vaesuse määrad on läbi aegade olnud kõige kõrgemad inimestel, kel on põhiharidus või sellest madalam haridustase. Selline seos on ka mõistetav, kuna kõrgem haridustase korreleerub kõrgema sissetuleku (vt ka Palk ja töötasu).

Soolised lõhed suhtelise vaesuse kogemises erinevate haridustasemete lõikes on minimaalsed. Kui 2017. aastal elas põhiharidusega naisi suhtelises vaesuses 28,8% ja mehi 25,6%, siis 2023. aastaks on sama haridustasemega naiste seas suhtelise vaesuse määr 24,3% ja meeste seas 23,9%. 2023. aastaks on kõige suurem sooline lõhe teise keskharidusega (sh kutsekeskharidus ja kutseõpe keskhariduse baasil) naiste ja meeste seas – vastavalt 21,1% ja 18,6%.

Vaesus on pensioniealise naise nägu

2023. aastal elas suhtelises vaesuses 65,4% üle 65 aastastest meestest ja 72,6 % naistest (sooline lõhe 7,2 p.p.). Kui alla 65-aastaste puhul sõltub suhtelise vaesuse määr haridustasemest ja soolised lõhed praktiliselt puuduvad, siis pensioniealiste seas on suhtelise vaesuse määr naiste seas kõrgem sõltumata nende haridustasemest. 

Suhtelise vaesuse määr on 2023. aastal kõrgeim üle 65 aastastel põhiharidusega naistel (55,2%) ning keskharidusega naistel (51,1%). Samas vanusrühmas põhiharidusega meeste suhtelise vaesuse määr on 43,5%, keskharidusega meestel 26,4%. Teisisõnu on keskharidusega pensioniealistel meestel kaks korda väiksem võimalus elada suhtelises vaesuses kui sama haridustasemega naistel. Kõrgharidusega pensioniealistel naistel on enam kui kaks korda suurem võimalus sattuda suhtelisse vaesusesse, kui sama haridustasemega meestel – naiste vastav näitaja 2023. aastal oli 40,4% ja meestel 18,9%. 

Naiste oluliselt kõrgem risk sattuda vanemas eas suhtelisse vaesusesse tuleneb peamiselt meeste madalamast keskmisest elueast (2023. aastal oli meeste oodatav eluiga 74,5 aastat ja naistel 83,1 aastat). Suhtelise vaesuse määra arvutamisel lähtutakse leibkonna sissetulekust, kuid vanemaealised naised jäävad sagedamini leseks ning elavad üksinda, mis omakorda mõjutab nende majanduslikku toimetulekut.

Tööealiste seas kannatavad suuremat puudust üksi elavad mehed

Üksi elamine on oluline suhtelise vaesuse põhjustaja, eriti suureneb risk pensionieas, mil sissetulekud väiksemad ning oht üksi jääda suurem. Kuni 64-aastaste inimeste hulgas on suhtelises vaesuses üksi elavaid naisi vähem, kui mehi. Üksi elavatest kuni 64 aastastest meestest elas 2023. aastal suhtelises vaesuses 34% ja naistest 28,4%. Pensioniealiste (so üle 65 aastaste) inimeste hulgas on suhtelises vaesuses elavaid üksikuid naisi rohkem kui mehi.

Kolme ja enama lapsega perede suhteline vaesus on vähenenud

Üksikvanemate suhtelise vaesuse määr on läbivalt kõrge ning Eestis on üksikvanemad valdavalt naised. Viimastel aastatel on üksikvanemate suhtelise vaesuse määr tänu üksikvanema lapse toetuse ja peretoetuste suurenemisele ning elatisabi süsteemi tõhustumisele jõudsalt vähenenud – 2023. aastal on see 30,5% (8,5 pp langus võrreldes 2017. aastaga). 

2017. aasta suvel kehtestati ka esmakordselt kolme ja enama lapse toetus, mistõttu on kolme ja enamalapseliste perede suhtelise vaesuse määr oluliselt langenud. Samuti on viimase kümnendi jooksul sammhaaval tõstetud lastetoetusi, mistõttu ka ühe ja kahe lapsega perede suhtelise vaesuse määr (10,5%) on kaks korda madalam kui keskmiselt.

Eesti kolme ja enama lapsega perede majanduslik olukord on parem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Euroopa Liidus keskmiselt elas 2019. aastal kolme ja enama lapsega peredest suhtelises vaesuses 28,7% peredest ja Eestis 16,6%. 

Terviseseisund mõjutab sissetulekut

Halva või väga halva tervisega isikute osakaal madalama sissetulekuga inimeste seas on oluliselt suurem kui kõrgema sissetulekuga inimeste hulgas. 16-64 aastastest halva või väga halva tervisega isikutest kuulus 2023. aastal madalamasse sissetulekukvintiili 18,4% meestest ja 15,1% naistest . Üle 65 aastaste ja vanemate hulgas kuulus 2023. aastal madalamasse sissetulekukvintiili aga juba 31,3% meestest ja 40,1% naistest. Võrreldes 2017. aastaga on halva või väga halva tervisega üle 65 aastaste meeste ja naiste osatähtsus madalamas sissetulekukvintiilis vähenenud 2023. aastaks naiste puhul 2 pp võrra ja meeste puhul suurenenud 1,8 pp võrra.

Ettevõtjate suhtelise vaesuse määr on oluliselt kõrgem palgatöötajatest

Suhtelise vaesuse määr palgatööd tegevatel meestel ja naistel jäi 2023. aastal alla 9% (mehed 8,9%, naised 8,4%), kuid ettevõtjate suhtelise vaesuse määr oli 2023. aastal palgatöötajatest oluliselt kõrgem nii meeste (28,4%) kui naiste (20,9%) hulgas. Ettevõtjate kõrgema suhtelise vaesuse määra kohta puuduvad uuringud, kuid võib oletada, et ettevõtjad määravad endale madalama töötasu ning saavad osa kuludest (nt transport, side jmt) katta ettevõtte vahenditest.

Töötute hulgas ületab naiste suhtelise vaesuse määr meeste oma ning on aastaga oluliselt tõusnud. 2023. aastal elasid 54,3% naistest suhtelises vaesuses (+18,6 pp aastaga) , mehed 46,9% (+4,5 pp). Töötute naiste seas on suhtelises vaesuses elajaid pea sama palju, kui pensioniealiste naiste hulgas.

Ilmajäetuse määr 2023. aastal oli suurim üle 65 aastastel naistel

Ilmajäetuse määr näitab nende isikute osatähtsust, kes ei saa endale võimaldada vähemalt viit komponenti 13-st: 1) üüri- ja kommunaalkulude tasumist, 2) kodu piisavalt soojana hoidmist, 3) ettenägematuid kulutusi, 4) üle päeva liha, kala või nendega samaväärseid valke sisaldava toidu söömist, 5) nädalast puhkust kodust eemal, 6) autot, 7) kulunud või kahjustatud mööbli väljavahetamist, 8) kulunud riiete asendamist uutega, 9) vähemalt kaht paari heas seisukorras ja meie kliimas sobilikke välisjalanõusid, 10) kas või väikese summa kulutamist enda peale igal nädalal, 11) regulaarselt mõnes tasulises vaba aja tegevuses osalemist, 12) vähemalt kord kuus sõprade või sugulastega kokku saamist, et koos süüa-juua või 13) vajadusel isiklikul otstarbel kodus interneti kasutamist.

Kuigi vaesuses elavate inimeste arv on võrreldes 2022. aastaga vähenenud, on tajutav ilmajäetus kasvanud.  2024. aastal tunnetas 7,7% elanikkonnast ehk ligi 104 700 inimest ilmajäetust ehk seda, et ei saa endale lubada mitmeid ühiskonnas laialt levinud hüvesid.

Ilmajäetuse  määr oli 2023. aastal kõrgeim 50-64 aastaste naiste (9,6%) ja meeste (6,6%) seas. Kõige madalam oli ilmajäetuse määr 18-24 aastaste naiste hulgas (4,2%). Sarnaselt suhtelise vaesuse määra riskirühmadele, kannatavad ilmajäetuse all üksikvanemaga leibkonnad (25,3%) ja üksi elavad pensionärid (12,8%) (Statistikaamet 2024)

Kõrgeimat sissetulekut saavate naiste hulk kahaneb ja meeste hulk kasvab

Sissetulekukvintiilid näitavad rikkaima (viies sissetulekukvintiil) ja vaeseima (esimene sissetulekukvintiil) elanikkonna sissetulekute vahelist erinevust.

Perioodil 2017-2023 on madalaimasse sissetulekukvintiili kuuluvate naiste ja meeste osatähtsus püsinud samal tasemel (naistel 22% ja meestel 17% tasemel).

Naiste osatähtsus on suurem madalama sissetulekuga kvintiilides, st esimeses ja teises kvintiilis. Meeste osatähtsus on suurem kõrgema sissetulekuga kvintiilides (III-V kvintiil). Kõrgeima sissetulekuga kvintiilis (V kvintiil) oli mehi 22,1% ja naisi 18,1%. Suurim on sooline lõhe madalaima sissetulekuga kvintiilis (esimene kvintiil), kuhu kuulus 2023. aastal 22,4% naistest ja 17,5% meestest. Alates 2017. aastast on kõrgeimasse kvintiili kuuluvate meeste osatähtsus kasvanud 1,3 pp võrra ja naiste osatähtsus kahanenud 1,1 pp võrra.

Muust rahvusest elanike hulgas on rohkem madalama sissetulekuga inimesi kui eestlaste hulgas

Madalama sissetulekuga (I-II sissetulekukvintiili kuuluva) inimeste hulka kuulus 2023. aastal enam kui iga teine ( 52,1%) muust rahvusest elanik. Eesti rahvusest elanike puhul on sama näitaja 34,8%. Kõrgema sissetulekuga (IV-V sissetulekukvintiil) elanikkonna hulka kuulus 2023. aastal 44,7% eestlastest ja 29,2% muust rahvusest elanikest. Kolmandas kvintiilis ehk keskmise sissetulekuga elanike seas suuri rahvuse põhiseid erinevusi ei esine - eestlastest kuulub sinna 20,5% ja muust rahvusest 18,8%. Muust rahvusest elanike suur osakaal madala sissetulekuga elanike seas on osaliselt seotud suure hulga Ukraina sõjapõgenike saabumisega Eestisse viimastel aastatel.