Pildil on tüdruk, kes kõnnib mööda metsateed ning taustal paistab õhtupäike.

NEET-noored

Teemad

NEET-noorte osakaal soo, haridustaseme ja rahvus lõikes

Laste või teiste pereliikmete eest hoolitsevate NEET-noorte osakaal

Kes on NEET noored ja miks see on probleem?

15-29-aastaseid noori, kes ei tööta, õpi ega osale ka mõnel koolitusel nimetatakse NEET noorteks (inglise keeles väljend NEET - Not in Employment, Education or Training). Mure NEET noorte pärast pole omane vaid Eestile, vaid see mure iseloomustab kogu Euroopat, kus üritatakse noorte tööpuudusele ja passiivsusele lahendusi leida. 

Kuigi pealtnäha võib tunduda, et noorte naiste ja meeste võimalused, mured ja kogemused tööturule sisenedes on ühesugused, näitavad uuringud ja analüüsid, et sugu mängib ka NEET noorte puhul suurt rolli. 

2023. aasta seisuga oli Eestis 15-29-aastaseid noori 207 978, kellest ca 19 500 ehk 9.6% moodustasid NEET noored (Statistikaamet). Eestis on NEET noorte veidi väiksem, kui keskmiselt Euroopa Liidus, kus 2023. aastal oli NEET noori 11,2% (Eurostat 2024).

Noortevaldkonna arengukavas 2021–2035 on seatud eesmärgiks vähendada aastaks 2035 NEET noorte osakaalu 8,5 protsendini.

15-29-aastaste noorte seas on NEET noorte osakaal suurem meeste ja muust rahvusest noorte hulgas

Kui võrrelda 2017. aastaga, mil 15-29-aastaste NEET noorte osakaal oli 11%, on 2023. aastaks see näitaja mõnevõrra vähenenud (9.6%). Võrreldes 2017. aastaga on NEET noorte osakaal kasvanud noormeeste seas – 7.7%-lt 10.2%-ni 2023. aastal ning kõige enam vähenenud 15-29-aastaste naiste seas 14.5%-lt 2017. aastal 8.9%-ni 2023. aastal. Samas, kui võrrelda 15-24-aastaste ja 25-29-aastaste NEET-noorte soolist jaotust, selgub, et vanusrühmas 15-24 moodustavad noormehed 62,1% selles vanusrühmas NEET noortest, kuid 25-29-aastaste puhul on olukord vastupidine ning suurema osa (ehk 63%) moodustavad naised. Silma hakkab ka, et 15-29-aastaseid NEET noori on alati olnud rohkem mitte-eestlaste seas - 2017. aastal kuulus 11.8% ning 2023. aastal 12.2% 15-29 aastastest mitte-eestlastest NEET noorte sihtrühma. Eesti noorte puhul oli sama osakaal 2023. aastal 8,6%. 

Asjaolu, et mitte-eestlastest noortel on suurem oht kui Eesti kodakondsusega noortel sattuda NEET noorte riskirühma, on toodud ka 2023. aastal valminud Statistikaameti analüüsist.  Lisaks päritolu põhjusele, selgus, et suurem risk NEET-staatusesse sattuda, oli ka varasema töökogemuseta noortel; noortel, kelle haridustee oli piirdunud põhiharidusega või kes olid haridustee pooleli jätnud; noorelt emaks saanud naistel; noortel, kes olid kasvanud peres ilma vanemateta; noortel, kelle vanemad olid töötud; ning noortel, kelle ema ja isa olid madalama haridustasemega.

Põhjus, miks viimastel aastatel on vähenenud NEET-staatusega noorte osatähtsus võib olla ka selles, et Eesti tööjõu-uuringu metoodikat muudeti alates 2021. aastast. Muuhulgas ei loeta enam ajutisel töövõimetuspuhkusel, emapuhkusel, isapuhkusel või vanemapuhkusel olevat isikut passiivseks. Eelnevalt kuulusid NEET-noorte hulka näiteks ka lapsehoolduspuhkusel (nüüd nimetusega vanemapuhkusel) viibivad noored. Uue metoodika alusel on „NEET noorte sekka arvestatud emad ja isad, kes ei töötanud enne lapse sündi või kes töötasid enne lapse sündi, aga kelle vanemahüvitise periood on lõppenud. Kui vanem ei töötanud, aga õppis enne lapse sündi ja on õpingud katkestanud vanemapuhkuse ajaks, siis loetakse ta NEET-staatuses noorte hulka.” (Statistikaamet 2023). 

NEET noorte osakaal on vähenenud kõrgharidusega noorte seas

Statistikaameti analüüs näitas, et NEET-staatusesse sattumisrisk on ka põhiharidusega noortel ning noortel, kes olid haridustee mõnel tasemel pooleli jätnud. Järgnevalt jooniselt on näha, et haridustase mõjutab riski sattuda NEET nooreks ning viimase 7 aasta jooksul on vähenenud kõrgharidusega (ehk kolmanda taseme haridusega) NEET noorte osakaal enam kui kahekordselt (11.9% -> 5.1%). Siin võib näha ka seoseid, miks on noormeeste hulgas suurem NEET noorte osakaal, kui noorte naiste, kes omandavad sagedamini kõrghariduse. Kui 2017. aastal võis mõjutada noore riski sattuda NEET-staatusesse maa-asulast pärinemine, siis 2023. aastaks on see näitaja maa-asulate elanike seas vähenenud 13.2% -> 8.6% ning pigem jäänud linnaliste asulate elanike seas samaks.

15-29 aastaste laste või teiste pereliikmete eest hoolitsevate NEET- noorte osatähtsus väheneb

Kui 2017. aastal oli 25-29 aastaste NEET-noorte hulgas neid, kes olid mitteaktiivsed kuna hoolitsesid pereliikmete eest 55.3%, siis 2023. aastaks on selliste noorte osatähtsus kahanenud 29%-ni. Võrreldes 2017. aastaga on 2023. aastaks 25-29 aastaste vanuserühmas NEET-noorte osakaal, kes on mitteaktiivsed kuna hoolitsevad laste või teiste pereliikmete eest vähenenud 27 protsendipunkti võrra. Ka siinkohal on ilmselt oluliseks põhjuseks eelnevalt kirjeldatud Eesti tööjõu uuringu metoodika muudatus, millega vanemapuhkusel viibivaid lapsevanemaid ei loeta NEET-noorte hulka.