Pildil on kaks naist, kes vaatlevad laboris erivärvilisi lahuseid.

Teaduskarjäär

Teemad

Sooline lõhe doktoriõppesse astujate seas

Sooline lõhe matemaatika, IKT, tööstuse ja ehituse eriala doktorikraadiga inimeste hulgas

Professorite sooline jaotus

Sooline palgalõhe kutse-, teaduse- ja tehnikavaldkonnas

Naiste esindatus teaduse rahastamise ja administreerimisega tegelevate organisatsioonide juhtkogudes

Doktoriõppesse astub rohkem naisi

Kui võrrelda 2017 ja 2023. aasta andmeid, on täheldatav, et absoluutnumbrites on naisi rohkem doktoriõppesse vastu võetud, kui mehi – 2017. aastal võeti vastu 168 ja 2023. aastal 128 meest ning naiste puhul olid need arvud vastavalt 182 ja 195. Märkimisväärne on, et 2023. aastal on märgatavalt suurenenud vastuvõetud naiste arv – naisi on peaaegu kolmandiku ehk 67 võrra rohkem, kui vastu võetud mehi. 

2023. aastal lõpetas doktoriõppe 121 naist ja 116 meest. Kui vaadelda viimase seitsme aasta kõikide vastuvõetute ja lõpetanute osakaalu, siis võib järeldada, et nii naiste, kui ka meeste seas on lõpetamiste osakaal sama ehk 72%. 

Naiste aktiivsemat doktorantuuri astumist võib seostada viimaste aastate poliitikamuudatustega, mis on parandanud doktoriõppes osalejate sotsiaalkaitse tingimusi, mis käsitleb doktoranditoetust sotsiaalmaksustatud sissetulekuna ja võimaldab saada minimaalsest kõrgemat vanemahüvitist.

Doktoriõppe valdkondades valitseb sooline segregatsioon 

Kuigi naisi on doktorantide hulgas meestest enam, valitseb ka doktoriõppe tasemel valdkondade vahel sooline segregatsioon. Naised õpivad sagedamini sotsiaal- ja haridusteaduste valdkonnas, mehed tehnika ja loodusteaduste alal (vt ka Urmann jt 2020). Reljeefne näide on doktorikraadiga isikute arv matemaatika  IKT, tööstuse ja ehituse erialal 1000 inimese kohta, mis on kõikjal madal ning nii Euroopa Liidus keskmiselt kui Eestis 0,8 (Eurostat 2022). Alates 2017. aastast on vähenenud nimetatud valdkondade doktorikraadiga isikute hulk, kuid sooline lõhe ehk olukord, kus sellise haridusega mehi on naistest rohkem hoolimata sellest, et doktorantuuris õpib tervikuna enam naisi, on püsinud oluliste muutusteta.

Naissoost professorite osatähtsus kasvab

Kuigi doktorikraadiga inimeste hulgas on naisi rohkem, on professorite seas oluliselt enam mehi, kuid sooline lõhe on vähenemas. 2013. aastal oli Eestis professorite seas naisi 17,2%, (3,7 pp võrra EL keskmisest madalam), 2021. aastal 27% (1 pp kõrgem EL keskmist). Eesti Ülikoolide statistikalehe kohaselt oli 2023. aastal oli naisi kaasprofessorite ja professorite seas 37.6% ning seitsme aasta vältel on see kasvanud 0,9 pp võrra.

Kutse-, teadus- ja tehnikavaldkonnas valitseb sooline palgalõhe

Sarnaselt üldisele tööturule valitseb ka kutse-, tehnika- ja teaduse valdkonnas Eestis sooline palgalõhe. Valdkonna sooline palgalõhe on riigi üldisest palgalõhest mõnevõrra väiksem, kuid peale 2017. aastal alanud olulist langust on see 2020. aastast olnud taas tõusuteel. 2022. aastal oli valdkonna sooline palgalõhe nii Eestis kui EL-s keskmiselt 18,2% (üldine palgalõhe Eestis 21,3, EL keskmine 12,7). 

Naiste osatähtsus teaduse administreerimise ja rahastamise organisatsioonide juhtkogudes on kasvanud

Teaduses soolise tasakaalu saavutamise üheks eeltingimuseks on mõlema soo esindajate võrdne hääl otsuste langetamisel. Eestis on naised olnud teaduse rahastamise, administreerimise ja teaduspoliitika kujundamisega tegelevates juhtorganites vähemuses, kuid viimastel aastatel on teemale EL initsiatiivil enam tähelepanu pööratud ning soolised lõhed on vähenemas.

Naiste osatähtsus Teaduste Akadeemia juhtorganite ja otsustuskogude liikmete hulgas on märkimisväärselt kasvanud. Kui 2019. aastal ei olnud Eestis Teaduste Akadeemia juhtorganite ja otsustuskogude liikmete hulgas ühtegi naist, 2023. aastaks on naisi 16,7% (EL keskmine 27,9%).

Eesti kolmes olulisemas teaduspoliitilisi otsuseid tegevas ja nõustavas kogus ehk Teaduspoliitika Komisjonis, Teadus- ja Arendusnõukogus ja Eesti Teadusagentuuri Hindamisnõukogus on naiste osakaalule viimaste aastate jooksul teadlikult tähelepanu pööratud ning seeläbi sooline tasakaal saavutatud.

Eesti jõupingutused teadust juhtivate, rahastavate ja administreerivate kogude soolise tasakaalu suurendamisel on näha ka EL võrdluses. Kui 2020. aastal oli Eestis naiste osatähtsus teadustegevust rahastavate organisatsioonide kõrgemates juhtorganites EIGE statistika kohaselt vaid 14,3% (EL keskmine 38,4%), siis 2023. aastaks oleme jõudnud EL keskmisele tasemele (42,9%, 0,2 pp alla EL keskmise).