Pildil on kaks naist, kes vaatlevad laboris erivärvilisi lahuseid.

Teaduskarjäär

Teemad

Sooline lõhe doktoriõppesse astujate seas

Sooline lõhe matemaatika, IKT, tööstuse ja ehituse eriala doktorikraadiga inimeste hulgas

Professorite sooline jaotus

Sooline palgalõhe kutse-, teaduse- ja tehnikavaldkonnas

Naiste esindatus teaduse rahastamise ja administreerimisega tegelevate organisatsioonide juhtkogudes

Doktoriõppesse astub rohkem naisi

Kui võrrelda erinevaid aastaid, siis on täheldatav, et absoluutnumbrites on naisi enamasti rohkem doktoriõppesse vastu võetud, kui mehi. Erandiks oli 2018. aasta, kus võeti vastu rohkem mehi kui naisi ja aastad 2020 ja 2021, kus vastuvõetud naiste ja meeste absoluutarvud olid samad. Alates 2021. aastast on doktoriõppesse vastuvõetud naiste arv pidevalt kasvanud (2021. aastal 158 naist ja 2024. aastal 189 naist). Samas ajavahemikus langes doktoriõppesse vastuvõetud meeste absoluutarv 2022. aastal viimase seitsme aasta madalamale tasemele (123 meest) ja 2024. aastaks tõusis järsult ning vahe vastuvõetud naiste arvuga vähenes 10-ni. 

2024. aastal lõpetas doktoriõppe 136 naist ja 126 meest. Kui vaadelda viimase seitsme aasta kõikide vastuvõetute ja lõpetanute osakaalu, siis võib järeldada, et nii naiste, kui ka meeste seas on lõpetamiste osakaal sama ehk 72%. 

Naiste aktiivsemat doktorantuuri astumist võib seostada viimaste aastate poliitikamuudatustega, mis on parandanud doktoriõppes osalejate sotsiaalkaitse tingimusi, mis käsitleb doktoranditoetust sotsiaalmaksustatud sissetulekuna ja võimaldab saada minimaalsest kõrgemat vanemahüvitist.

Doktoriõppe valdkondades valitseb sooline segregatsioon 

Kuigi naisi on doktorantide hulgas meestest enam, valitseb ka doktoriõppe tasemel valdkondade vahel sooline segregatsioon. Naised õpivad sagedamini sotsiaal- ja haridusteaduste valdkonnas, mehed tehnika ja loodusteaduste alal (vt ka Urmann jt 2020). Reljeefne näide on doktorikraadiga isikute arv matemaatika  IKT, tööstuse ja ehituse erialal 1000 inimese kohta, mis on kõikjal madal ning nii Euroopa Liidus keskmiselt kui Eestis 0,8 (Eurostat 2022). Alates 2017. aastast on vähenenud nimetatud valdkondade doktorikraadiga isikute hulk, kuid sooline lõhe ehk olukord, kus sellise haridusega mehi on naistest rohkem hoolimata sellest, et doktorantuuris õpib tervikuna enam naisi, on püsinud oluliste muutusteta.

Naissoost professorite osatähtsus kasvab

Kuigi doktorikraadiga inimeste hulgas on naisi rohkem, on professorite seas oluliselt enam mehi, kuid sooline lõhe on vähenemas. 2013. aastal oli Eestis professorite seas naisi 17,2%, (3,7 pp võrra EL keskmisest madalam), 2021. aastal 27% (1 pp kõrgem EL keskmist). Eesti Ülikoolide statistikalehe kohaselt oli 2024. aastal oli naisi kaasprofessorite ja professorite seas 37.9%.  

Kutse-, teadus- ja tehnikavaldkonnas valitseb sooline palgalõhe

Sarnaselt üldisele tööturule valitseb ka kutse-, tehnika- ja teaduse valdkonnas Eestis sooline palgalõhe. Valdkonna sooline palgalõhe on riigi üldisest palgalõhest mõnevõrra väiksem, kuid peale 2017. aastal alanud olulist langust on see 2020. aastast olnud taas tõusuteel. 2022. aastal oli valdkonna sooline palgalõhe nii Eestis kui EL-s keskmiselt 18,2% (üldine palgalõhe Eestis 21,3, EL keskmine 12,7). 

Naiste osatähtsus teaduse administreerimise ja rahastamise organisatsioonide juhtkogudes on kasvanud

Teaduses soolise tasakaalu saavutamise üheks eeltingimuseks on mõlema soo esindajate võrdne hääl otsuste langetamisel. Eestis on naised olnud teaduse rahastamise, administreerimise ja teaduspoliitika kujundamisega tegelevates juhtorganites vähemuses, kuid viimastel aastatel on teemale EL initsiatiivil enam tähelepanu pööratud ning soolised lõhed on vähenemas.

Naiste osatähtsus Teaduste Akadeemia juhtorganite ja otsustuskogude liikmete hulgas on märkimisväärselt kasvanud. Kui 2019. aastal ei olnud Eestis Teaduste Akadeemia juhtorganite ja otsustuskogude liikmete hulgas ühtegi naist, 2023. aastaks on naisi 16,7% (EL keskmine 27,9%).

Eesti kolmes olulisemas teaduspoliitilisi otsuseid tegevas ja nõustavas kogus ehk Teaduspoliitika Komisjonis, Teadus- ja Arendusnõukogus ja Eesti Teadusagentuuri Hindamisnõukogus on naiste osakaalule viimaste aastate jooksul teadlikult tähelepanu pööratud ning seeläbi naiste osatähtsus on suurenenud. 2024. aastal oli sooline tasakaal kõigis teaduspoliitilistes otsustuskogudes saavutatud. 2025. aastaks suurenes Teaduspoliitika komisjonis naiste osakaal 57%-ni (7 pp võrra), kuid ETAGi hindamiskomisjonis langes naiste osatähtsus võrreldes 2024. aastaga lausa 10 pp.

Eesti jõupingutused teadust juhtivate, rahastavate ja administreerivate kogude soolise tasakaalu suurendamisel on näha ka EL võrdluses. Kui 2020. aastal oli Eestis naiste osatähtsus teadustegevust rahastavate organisatsioonide kõrgemates juhtorganites EIGE statistika kohaselt vaid 14,3% (EL keskmine 38,4%), siis 2023. aastaks oleme jõudnud EL keskmisele tasemele (42,9%, 0,2 pp alla EL keskmise).