Tööhõive teaduses

Selleks, et teadus- ja arendustegevus oleks konkurentsivõimeline on vaja kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu ning oluline on kogu ühiskonna potentsiaali ära kasutada. Eesti naised on üle 40 aasta olnud kõrgemalt haritud, kui mehed, kuid ometi valitseb teadussektoris, kui ka teistes sektorites sooline lõhe ning tippu jõuavad siiski peamiselt mehed.

Eestis on loodus- ja täppisteaduses ning ehituse ja tehnoloogia valdkonnas kõrgharidusega mehi naistest enam

2022. aastal lõpetas loodus- ja täppisteaduse ning ehituse ja tehnoloogia õppesuuna Eestis iga 1000 elaniku kohta 20,9 meest ja 15,1 naist. Seejuures on seitsme aasta vältel (2016-2022) valdkonna kõrgharidusega lõpetanud 20-29 aastaste inimeste arv kasvanud, sh meeste puhul 1,6 ja naistel v 2,2 võrra tuhande elaniku kohta. EL keskmisega võrreldes on Eestis meessoost lõpetanute arv 8 ühiku võrra (EL 28,9) ja naiste arv 1,6 võrra madalam (EL 16,7). Sooline lõhe on Eestis EL keskmisest madalam.

Ka doktorikraadiga valdkonna lõpetajate seas on mehi naistest enam ning lõhe püsib (vt Teaduskarjäär).

Naisi töötab teadmusmahukates valdkondades kaks korda rohkem kui mehi

Kõrgtehnoloogilise tööstuse ja teadmusmahukate teenuste statistika hõlmab majandus-, tööhõive- ja teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni (STI) andmeid, mis kirjeldavad töötlevat ja teenindussektoreid või kaubeldavaid tooteid, jaotatuna tehnoloogilisele intensiivsusele (Eurostat).

2017. aastal töötas teadmusmahukates valdkondades peaaegu kaks korda rohkem naisi, kui mehi - 44% naistest ja 22,9% meestest. Ajavahemikus 2017-2023  on teadmusmahukates valdkondades töötavate naiste ja meeste osatähtsus suurenenud, kuid naiste puhul on kasv olnud kiirem (mehed 3,7 pp ja naised 5,4 pp). Võrreldes Euroopa Liidu keskmise näitajaga töötab Eestis teadmusmahukates valdkondades rohkem naisi. Naiste osakaal teadumahukates valdkondades töötajate seas ei anna täpsemat infot selle kohta, kas ja milline on sooline segregatsioon (sh töötamine eri alamvaldkondades või ametipositsioonidel) valdkonna sees.

Naissoost teadlaste osakaal on suurim kasumitaotluseta erasektori organisatsioonides

Eestis töötavad naisteadlased EL keskmisega võrreldes enam riigisektoris või kasumitaotluseta erasektoris, harvem ettevõtlussektoris. Eurostati andmetel olid 2022. aastal riiklikus sektoris töötavatest teadlastest 63,75% naised (EL keskmiselt 45,83%). Väikseim on naisteadlaste osakaal ettevõtlussektoris ning seal on ka lõhe EL keskmisega kõige väikesem – Eestis 24,95%, EL keskmine 22,31%. Enim erineb Eesti EL keskmisega võrreldes naissoost teadlaste osakaalus kasumitaotluseta erasektori organisatsioonide osas – EL keskmine oli 2022. Aastal 50,59%, Eestis 70%. Seejuures on Eesti näitaja 2017. aastast kasvanud 16,9 pp.

Avaliku sektori teadlaste ja inseneride tegevusvaldkondades torkab silma sooline segregeerumine, mis peegeldab hariduse ja tööturu üldist segregatsiooni. Naiste osakaal on suurem arsti- ja terviseteaduste, humanitaarteaduste ja kunstide ning sotsiaalteaduste valdkonnas, mehi on märkimisväärselt enam tehnika ja tehnoloogia alal.

Aastatel 2018-2023 on kasumitaotluseta institutsionaalsetes sektorites töötavate meessoost välisteadlaste arv kasvanud 346 võrra ja naisteadlaste arv 295 võrra. 2023. aastal Eesti kasumitaotluseta institutsionaalsetes sektorites töötavatest välisteadlaste hulgas oli naisi ainult 37,2%.

Ettevõtlussektoris töötab inseneride ja teadlastena üle kolme korra enam mehi

2022. aastal oli ettevõtlussektoris teadus- ja arendustegevusega hõivatud inseneridest ja teadlastest 22,3% naised, perioodil 201-2021 oli naisi 25-27%. Kasumitaotluseta erasektoris on naisi meestest märkimisväärselt rohkem (2023. aastal 70% inseneridest ja teadlastest naised) ning seitsme aasta jooksul on naiste osakaal märkimisväärselt (16,9 pp) kasvanud. Naisi on meestest enam ka riiklikus sektoris (65,8%) ning nende osakaal seal aeglaselt kasvamas.

Ettevõtlussektoris uurimis- ja arendustegevusega hõivatuist on doktorikraadiga ja kõrghariduseta naiste osakaal viimastel aastatel märgatavalt kasvanud, magistrikraadiga naiste osakaal mõnevõrra kahanenud.

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas töötavate spetsialistide hulgas on naisi ainult 26,8%

Naissoost töötajate osakaal IKT valdkonna spetsialistide hulgas püsi stabiilsena. Kuigi naiste osakaal IKT valdkonna spetsialistide hulgas on alates 2021. aastast kasvanud, on naisi vaid napilt üle veerandi. Euroopa Liidu keskmisega on naissoost IKT spetsialiste Eestis rohkem (EL 19,4%, Eesti 26,8%).

Temaatilised uuringud

Hämmal, J., Reinson, H., Kruuse, K., Sepper, ML. ja Kriisa KR. (2021) Klaasseinad ja klaaslagi Eesti IKT-s: müksud naiste osakaalu suurendamiseks IKT valdkonnas hariduses ja tööturul. Tallinn: Kantar Emor 

ETAG Sooline tasakaal ja palgalõhe teaduses