Tööhõive teaduses

Selleks, et teadus- ja arendustegevus oleks konkurentsivõimeline on vaja kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu ning oluline on kogu ühiskonna potentsiaali ära kasutada. Eesti naised on üle 40 aasta olnud kõrgemalt haritud, kui mehed, kuid ometi valitseb teadussektoris, kui ka teistes sektorites sooline lõhe ning tippu jõuavad siiski peamiselt mehed.

Eestis on loodus- ja täppisteaduses ning ehituse ja tehnoloogia valdkonnas kõrgharidusega mehi naistest enam

2024. aastal lõpetas loodus- ja täppisteaduse ning ehituse ja tehnoloogia õppesuuna Eestis iga 1000 elaniku kohta 21,6 meest ja 15,8 naist. Seejuures aastatel 2017-2021 valdkonna kõrgharidusega lõpetanud 20-29 aastaste inimeste arv kasvas, sh meeste puhul 3,9 ja naistel 2 võrra tuhande elaniku kohta. Aastatel 2022-2023 toimus tagasilangus, kuid 2024. aastal toimus uus tõus, kusjuures kõrgharidusega lõpetanud 20-29 aastaste meeste arv suurenes 2023. aastaga võrreldes 1,9 ja naistel 1,1 võrra tuhande elaniku kohta.  EL keskmisega võrreldes on Eestis meessoost lõpetanute arv 8,1 ühiku võrra (EL 29,7) ja naiste arv 0,1 võrra madalam (EL 15,9). Sooline lõhe on Eestis EL keskmisest madalam.

Ka doktorikraadiga valdkonna lõpetajate seas on mehi naistest enam ning lõhe püsib (vt Teaduskarjäär).

Naisi töötab teadmusmahukates valdkondades kaks korda rohkem kui mehi

Kõrgtehnoloogilise tööstuse ja teadmusmahukate teenuste statistika hõlmab majandus-, tööhõive- ja teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni (STI) andmeid, mis kirjeldavad töötlevat ja teenindussektoreid või kaubeldavaid tooteid, jaotatuna tehnoloogilisele intensiivsusele (Eurostat).

2019. aastal töötas Eestis teadmusmahukates valdkondades peaaegu kaks korda rohkem naisi, kui mehi - 45,2% naistest ja 23,5% meestest. Ajavahemikus 2019-2025  on teadmusmahukates valdkondades töötavate naiste ja meeste osatähtsus suurenenud (mehed 2,6 pp ja naised 2,7 pp). Võrreldes Euroopa Liidu keskmise näitajaga töötab Eestis teadmusmahukates valdkondades rohkem naisi (vahe 1,8 pp). Naiste osakaal teadusmahukates valdkondades töötajate seas ei anna täpsemat infot selle kohta, kas ja milline on sooline segregatsioon (sh töötamine eri alamvaldkondades või ametipositsioonidel) valdkonna sees.

Naissoost teadlaste osakaal on suurim kasumitaotluseta erasektori organisatsioonides

Eestis töötavad naisteadlased EL keskmisega võrreldes enam riigisektoris või kasumitaotluseta erasektoris, harvem ettevõtlussektoris. Eurostati andmetel olid 2023. aastal riiklikus sektoris töötavatest teadlastest 63,23% naised (EL keskmiselt 46%). Väikseim on naisteadlaste osakaal ettevõtlussektoris ning seal on ka lõhe EL keskmisega kõige väikesem – Eestis 26,37%, EL keskmine 23,09%. Enim erineb Eesti EL keskmisega võrreldes naissoost teadlaste osakaalus kasumitaotluseta erasektori organisatsioonide osas – EL keskmine oli 2023. aastal 47,61%, Eestis 66,42%. Seejuures on Eesti näitaja 2018. aastast kasvanud 5,2 pp.

Avaliku sektori teadlaste ja inseneride tegevusvaldkondades torkab silma sooline segregeerumine, mis peegeldab hariduse ja tööturu üldist segregatsiooni. Naiste osakaal on suurem arsti- ja terviseteaduste, humanitaarteaduste ja kunstide ning sotsiaalteaduste valdkonnas, mehi on märkimisväärselt enam tehnika ja tehnoloogia alal.

Aastatel 2019-2024 on kasumitaotluseta institutsionaalsetes sektorites töötavate meessoost välisteadlaste arv kasvanud 436 võrra ja naisteadlaste arv 321 võrra. 2024. aastal Eesti kasumitaotluseta institutsionaalsetes sektorites töötavatest välisteadlastest oli naisi ainult 36%.

Ettevõtlussektoris töötab inseneride ja teadlastena üle kolme korra enam mehi

2024. aastal oli ettevõtlussektoris teadus- ja arendustegevusega hõivatud inseneridest ja teadlastest 23% naised, perioodil 2017-2024 oli naisi 23-27%. Kasumitaotluseta erasektoris on naisi meestest rohkem (2024. aastal 59% inseneridest ja teadlastest naised). Ajavahemikus 2017-2022 kasvas kasumitaotluseta erasektoris inseneridest ja teadlastest naiste osatähtsus 53%-lt kuni 70 %-ni ja kahe järgneva aasta jooksul kahanes 59%-ni. Naisi on meestest enam ka riiklikus sektoris (63%).

Ettevõtlussektoris uurimis- ja arendustegevusega hõivatuist on doktorikraadiga naiste osakaal viimastel aastatel märgatavalt kasvanud, kõrghariduseta naiste osakaal oluliselt kahanenud.

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas töötavate spetsialistide hulgas on naisi ainult 22,5%

Naissoost töötajate osakaal IKT valdkonna spetsialistide hulgas kasvas kuni 2024. aastani ja jõudis 27,6 protsendini. 2025. aastal langes naiste osakaal IKT spetsialistide hulgas viimase seitsme aasta madalaimale tasemele (22,5%). Euroopa Liidu keskmisega võrreldes on naissoost IKT spetsialiste Eestis mõnevõrra rohkem (EL 19,5%, Eesti 22,5%).

Temaatilised uuringud

Hämmal, J., Reinson, H., Kruuse, K., Sepper, ML. ja Kriisa KR. (2021) Klaasseinad ja klaaslagi Eesti IKT-s: müksud naiste osakaalu suurendamiseks IKT valdkonnas hariduses ja tööturul. Tallinn: Kantar Emor 

ETAG Sooline tasakaal ja palgalõhe teaduses