Pildil on kaks naist, kes vaatlevad laboris erivärvilisi lahuseid.

Teaduskarjäär

Lõhe doktorikraadiga meeste ja naiste arvus matemaatika, IKT, tööstuse ja ehituse erialal püsib

Aastatel 2016-2017 kasvas doktorikraadiga naiste arv matemaatika  IKT, tööstuse ja ehituse erialal ja sooline lõhe doktorikraadiga meeste ja naiste vahel vähenes. Alates 2018. aastast on doktorikraadiga naiste arv matemaatika, IKT, tööstuse ja ehituse erialal 1000 elaniku kohta jäänud püsima samale tasemele. 2020. aastal oli matemaatika, IKT, tööstuse, ehituse erialal võrdselt 25-34 aastaseid doktorikraadiga naisi ja mehi 1000 inimese kohta. 2021. aastast alates on doktorikraadiga mehi matemaatika, IKT, tööstuse ja ehituse erialal 1000 elaniku kohta rohkem kui naisi (vastavalt 0,5 ja 0,4).

Doktoriõppe lõpetab rohkem naisi kui mehi

2022. aastal lõpetas doktoriõppe 127 naist ja 123 meest. Naiste osatähtsus doktoriõppe lõpetajate hulgas oli 2022. aastal  50,8% ( 2021. aastal  51%). Perioodil 2016-2022 oli naiste  osatähtsus doktoriõppe lõpetajate hulgas kõrgeim 2017. aastal (58%) ja kõige madalam 2021. aastal (46,8%).

 


 

Naisprofessorite osatähtsus kasvab

2013. aastal moodustasid kõigist professoritest naised 17,2%, mis oli 3,7 protsendipunkti võrra madalam kui Euroopa Liidu keskmine. 2021. aastaks oli naisprofessorite osatähtsus kasvanud juba 27%-ni ja ületas EL keskmist 1 protsendipunktiga. Võrreldes 2013. aastaga on naiste osatähtsus professorite hulgas kasvanud 9,8 protsendipunkti

Naiste osatähtsus Teaduste Akadeemia juhtorganite ja otsustuskogude liikmete hulgas on märkimisväärselt kasvanud

Kui 2019. aastal ei olnud EIGE andmetel Eestis Teaduste Akadeemia juhtorganite ja otsustuskogude liikmete hulgas ühtegi naist, siis 2023. aastaks on naiste osatähtsus kasvanud juba 16,7%-ni. Euroopa Liidus keskmiselt oli 2023. aastal naisi vastavates organites ja otsustuskogudes 27,9%.

Naiste osatähtsus teadustegevust rahastavate organisatsioonide kõrgemates juhtorganites on aastaga kasvanud 1,5 korda

2020. aastal oli Eestis naiste osatähtsus teadustegevust rahastavates kõrgemates juhtorganites ainult 14,3%. Euroopa Liidus keskmiselt oli 2020. aastal teadustegevust rahastavates kõrgemates juhtorganites naisi 38,4%. 2023. aastaks on Eestis naiste osatähtsus teadustegevust rahastavates kõrgemates juhtorganites kasvanud 42,9%-ni ja jääb Euroopa Liidu keskmisest maha ainult 0,2 protsendipunktiga.