Eluiga

Soolist võrdõiguslikkust seostatakse sageli naiste õiguste edendamisega. Ja kuigi rohkemates eluvaldkondades ongi võrdsuse saavutamiseks olnud vaja naiste olukorda võimestada, on ka mitmeid valdkondi, kus meeste olukord on kehvem ja vajab parandamist. Üheks selliseks valdkonnaks on tervise valdkond, kus meeste oodatava eluea näitaja on naiste omast madalam. 

Põhjuseid, miks mehed elavad keskmiselt kõikjal Maailmas vähem, on mitmeid. Uuringutes on välja toodud nii bioloogilisi eripärasid, kui ka meeste elustiili (suuremat riskikäitumist), tööohutuse taset riigis ja naistest passiivsemat tervisekäitumist (nt regulaarne tervisekontroll). Samas põhjused võivad olla riigiti ka erinevad. Eestis on olulise põhjusena välja toodud alkoholi liigtarbimine ning sellega kaasnevad haigused (loe ka Tervise Arengu Instituut 2024).

Oodatava eluea muutuse põhjal saab hinnata rahvastiku heaolu, terviseseisundit ja ka tervisevaldkonna tulemuslikkust. Lisaks mõjutab oodatav eluiga ka paljusid teisi sotsiaalelu valdkondi - näiteks nagu naiste suhtelise vaesuse näitajad jms.

Kuidas arvutatakse oodatavat eluiga?

Oodatav eluiga on inimese sünnihetkel keskmiselt elada jäänud aastate arv, kui suremus ei muutu. Näitaja arvutatakse vastava aasta suremusnäitajate põhjal ja kehtib ainult siis, kui need ei muutu. Indikaatorina näitab oodatav eluiga inimeste eluea muutumist ja ühiskonna arengut võrreldes varasema aja ja teiste riikidega (Statistikaamet).

Sooline lõhe meeste ja naiste oodatavas elueas sünnimomendil on jätkuvalt suur

Nagu allolevalt jooniselt näha, mõjutasid koroona pandeemia aastad oodatava eluea näitajat negatiivselt. Sarnast trendi võib täheldada kõikjal Maailmas. Alates 2021. aastast on oodatava eluea pikkus sünnimomendil uuesti tõusutrendis ning 2023. aastal Eestis kõrgeim, kui kunagi varem.

Oodatava eluea pikkus sünnimomendil oli 2023. aastal kõrgeim eesti rahvusest naistel (83,75 aastat) ja madalaim muust rahvusest meestel (73,74 aastat).

Piirkondlikkus statistikas peegeldub samuti asjaolu, et mitte-eestlaste oodatav eluiga on madalam, kui eestlastel. 2023. aastal oli oodatav eluiga lühim Ida-Viru ja Järva maakonnas, olles 4 eluaastat vähem kui Harjumaal ja Tartumaal, kus see on pikim. Arvestades, et Ida-Viru maakonnas elab suurem osakaal mitte-eestlasi, siis selgitab see ka sealseid madalamaid oodatava eluea näitajaid (Tervise Arengu Instituut 2024).

Naised elavad keskmiselt kauem kui mehed kõikjal maailmas. 2022. aastal  oli Euroopa Liidus oodatava eluea sooline lõhe 5.4 aastat. Ehk Euroopa Liidu keskmisele tuginedes oli naiste oodatav eluiga 83,3 aastat ja meestel 77,9 aastat (Eurostat 2024). Statistikaameti andmetel oli Eestis 2023. aastal meeste ja naiste oodatavas elueas sooline lõhe 8,7 aastat (meeste oodatav eluiga 75,04 aastat ja naistel 83,75 aastat), mis on üle kolmandiku rohkem, kui Euroopa Liidus. 

65-69 aastaste meeste keskmine oodatav eluiga on 5 aastat lühem kui samas vanuses naistel

2023. aastal jätkab 65-69 aastaste meeste ja naiste keskmine oodatav eluiga tõusutrendi. Võrreldes 2017. aastaga kasvas eesti rahvusest 65-69 aastaste naiste keskmine oodatav eluiga 0,51 aasta võrra ja eesti rahvusest meestel 0,24 aasta võrra. Muust rahvusest naiste  ja meeste oodatav eluiga kasvas võrreldes 2027. aastaga kiiremini, kui eestlaste puhul (vastavalt 0.96 ja 0.95 aastat). Keskmiselt elab 65-69 aastane eesti rahvusest mees veel 15,91 aastat ja muust rahvusest mees 16,23 aastat ning eesti rahvusest naine 21,63 aastat ja muust rahvusest naine 21,08 aastat.

Sooline lõhe on sünnimomendil oodatavas elueas suurem (ehk 8,7 aastat) kui sooline lõhe 65-69 aastaste oodatava eluea (5 aastat) puhul. Põhjus võib olla selles, et nooremas eagrupis meeste puhul on täheldatav suurem riskikäitumine ning seetõttu esineb neil nooremas eas ka rohkem õnnetusjuhtumeid.  Samuti on Tervisekassa andmete analüüs näidanud, et kuni 50. eluaastani kasutavad mehed tervishoiuteenuseid oluliselt vähem kui naised. 

Vanuses 65-69 aastat oli sooline lõhe oodatavas elueas 2023. aastal eesti rahvusest elanike puhul 5,72 aastat  ja muust rahvusest elanike puhul 4,85 aastat. Muust rahvusest elanike puhul on sooline lõhe oodatavas elueas vanuses 65-69 aastat väiksem kui eesti rahvusest elanike puhul.

Kõrgharidusega meeste keskmine oodatav eluiga on 10 aastat pikem kui põhiharidusega meeste oodatav eluiga

Haridustase on oodatava eluea pikkuse puhul oluline mõjutaja. Statistikaameti andmetel (2024) elas kõrgharidusega inimene 2023. aastal Eestis 11 aastat kauem kui põhiharidusega inimene.

2023. aastal oli põhihariduse või madalama haridusega meestel keskmine oodatav eluiga sünnimomendil 68,28 aastat ja naistel 77,13 aastat. Kõrgharidusega meeste keskmine oodatav eluiga sünnimomendil oli 78,83 aastat ja naistel 85,93 aastat ehk vastavalt 10.55 ja 8.8 aastat pikem kui põhiharidusega meestel ja naistel.

Sooline lõhe oodatavas elueas on kõige väiksem kõrgharidusega elanike puhul. Põhiharidusega inimeste puhul oli 2023. aastal sooline lõhe oodatavas elueas 8,85 aastat meeste kahjuks. Keskharidusega inimeste puhul sooline lõhe võrreldes 2022 aastaga suurenes oluliselt ja ületas esmakordselt põhiharidusega inimeste soolist lõhet.   Kõrgharidusega inimeste puhul vähenes sooline lõhe 7,1 aastani.

Kuivõrd haridustase on oluline oodatava eluea mõjutaja ning Eestis on oluliselt rohkem kõrgharidusega naisi (vt ka ptk Haridustase), selgitab ka see naiste ja meeste vahelist soolist lõhe oodatava eluea näitaja puhul. 

 Temaatilised uuringud

Eurostat 5.11.2024 Higher life expectancy at birth for women in all EU regions https://ec.europa.eu/eurostat/web/products-eurostat-news/w/ddn-20241105-1

Tervise Arengu Instituut (2024) Rahvastiku tervise aastaraamat 2024 2024https://www.tai.ee/sites/default/files/2024-07/TAI%20aastaraamat%202024_WEB.pdf

Sikkut, R. (2021). “Sugu ja tervis” artiklite kogumikus TEEL TASAKAALUSTATUD ÜHISKONDA III | Võrdsuskeskus. Sotsiaalministeerium, Tallinn