Riskikäitumine

Riskikäitumist on läbi aegade peetud omasemaks meestele ning sel on mõju näiteks meeste keskmisele oodatavale elueale. Riskikäitumise puhul vaadeldakse statistilistest indikaatoritest suitsetamist, alkoholi ja narkootikumide tarbimist, mis lisaks füüsilise ja vaimse tervise kahjudele soodustavad riskikäitumist. 

Kuigi Euroopa on Maailmas tuntud oma suure alkoholi tarbimisega, on WHO statistika järgi alates 80-dnatest alkoholi tarbimine vähehaaval vähenenud - keskmiselt 12.7 liitrilt 9.8 liitrini 2020. aastal. Eestis tarvitatakse alkoholi rohkem kui Euroopas keskmiselt. Alkoholi kogutarbimine Eestis tipnes 2007. aastal 14,8 liitri absoluutalkoholiga 15+ vanuses elanike kohta ning on aastaks 2023 jõudnud 10,9 liitrini elaniku kohta (Eesti konjuktuuriinstituut, 2024). Alkoholi tarbimisaktiivsust mõjutavad ka majandustsüklid, mistõttu võib alkoholi tarbimise vähenemise põhjuseks lugeda üldist majanduslangust. 

Positiivsena võib välja tuua, et viimase 10 aasta jooksul on karskete ehk alkoholi mittetarvitavate elanike osakaal Eestis märkimisväärselt suurenenud 9%-lt 2012. aastal 16%-ni 2022. aastal. Vähenenud on alkoholi liigtarbimine meeste hulgas, kuid naiste puhul on liigtarvitamine pigem tõusutrendis. 

Alkoholi liigtarvitajateks loetakse inimesi, kes on viimase nädala jooksul tarvitanud alkoholi üle soopõhise madala riski piiri (ehk kogus, mille ületamisel kasvavad hüppeliselt alkoholi tarvitamisega kaasnevad terviseriskid) või kes tarvitavad korraga üle 6 ühiku alkoholi korra nädalas või sagedamini (TAI 2023). 

Pilt

Vaata ka: Alkohol ja selle tarvitamine Eestis

Kõige enam on regulaarseid alkoholi tarvitajaid 55-64 aastaste meeste hulgas 

Neli kuni seitse korda nädalas alkoholi tarvitamist loetakse regulaarseks tarvitamiseks. Kõige enam on regulaarseid alkoholi tarvitajaid 55-64 aastaste meeste hulgas (14,4%). Alates 2020. aastast on noorimas vanuserühmas (16-24 aastat) regulaarsete alkoholi tarvitajate osatähtsus naiste hulgas kasvanud ja ületab sama vanuserühma meeste vastavat näitajat. 2022. aastal tarvitas 1,6% 16-24 aastastest meestest ja 2,9% samas vanuses naistest regulaarselt alkoholi. Naistest oli regulaarseid tarvitajaid kõige rohkem 45-54 aastaste vanuserühmas (3,7%). Võrreldes 2020. aastaga on regulaarsete alkoholi tarvitajate osakaal kasvanud enim 55-64 aastaste meeste hulgas (5,8 pp). 

Keskeriharidusega meeste hulgas on enim neid, kes tarvitavad mõned korrad nädalas alkoholi

Alkoholi tarvitamine on seotud ka inimese haridustasemega. 2022. aastal oli keskeriharidusega meeste hulgas neid, kes vähemalt mõned korrad nädalas tarvitavad alkoholi 12,7% (naiste hulgas 0,7%). Põhihariduse või madalama haridusega inimeste hulgas oli selliseid inimesi meeste hulgas 9,6% ja naiste hulgas 3,2%. Kõrgharidusega inimeste hulgas on ajavahemikus 2020-2022 mõned korrad nädalas alkoholi tarvitajate osakaal naiste hulgas tõusnud (2,7%-lt 3,1%-le) ja meeste hulgas kahanenud (9,5%-lt 8,7%ni). Enim on ajavahemikus 2020-2022 mõned korrad nädalas alkoholi tarvitajate osatähtsus langenud keskeriharidusega naiste hulgas (2,4 pp). Enim on ajavahemikus 2020-2022 vähemalt mõned korrad nädalas alkoholi tarvitajate osatähtsus kasvanud keskeriharidusega meeste hulgas (4,2 pp).

TAI aastaraamatule (2024) tuginedes selgitab naiste alkoholi tarvitamise kasvu sagenenud regulaarne veini tarvitamine – kui 2012. aastal tarvitas vähemalt mõnel korral nädalas veini 5% naistest, siis 2022. aastaks oli sama näitaja 11,3%.

Muust rahvusest meeste hulgas on rohkem ja -naiste hulgas vähem neid, kes mõned korrad nädalas tarvitavad alkoholi

2022. aastal oli eesti rahvusest meeste hulgas 17,5% ja naiste hulgas 11,3% neid, kes mõned korrad nädalas tarvitasid alkoholi. Muust rahvusest meeste hulgas oli selliseid inimesi 19,8% ja naiste hulgas 7,0%. Võrreldes 2020. aastaga on eesti rahvusest meeste hulgas mõned korrad nädalas alkoholi tarvitajate osakaal vähenenud 2,6 pp võrra ja muust rahvusest meeste hulgas kasvanud 4,4 pp võrra. Nii eesti kui muust rahvusest naiste hulgas on mõned korrad nädalas alkoholi tarvitajate osakaal ajavahemikus 2020-2022 kasvanud (eesti rahvusest naised 1,2 pp ja muust rahvusest naised 0,9 pp).

16-24 aastaste naiste ja 55-64 aastaste meeste hulgas on enim neid, kes viimase 12 kuu jooksul on korduvalt pärast alkoholi tarvitamist autot juhtinud

2022. aasta andmetel oli peale alkoholi tarvitamist korduvalt autorooli istunuid enim 55-64 aastaste meeste ja 16-24 aastaste naiste hulgas (mõlemas 3,3%). Kõige vähem oli neid, kes on viimase 12 kuu jooksul on korduvalt pärast alkoholi tarvitamist autot juhtinud 45-64 aastaste naiste hulgas (0,4%).

TAI Täiskasvanud Rahvastiku Tervisekäitumise Uuringust selgub ka, et mida kõrgem haridus ja mida kõrgem sissetulek, seda suurema tõenäosusega on nii naiste kui ka meeste poolt alkoholi tarvitanult autot juhitud.

Meeste hulgas on igapäevasuitsetajate osatähtsus kõigis vanuserühmades vähenenud 

Täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringust selgub, et Eestis on 15,9% (meestest 21,0% ja naistest 12,1%) igapäevasuitsetajaid. Võrreldes viimase kümnendiga on see osakaal märkimisväärselt ehk 10 p.p. vähenenud. 10 aastat tagasi oli 16–64 a rahvastikus enam kui iga neljas (26%) igapäevasuitsetaja ja nüüdseks saab sama väita ligikaudu iga kuuenda elaniku kohta. Samas nenditakse uuringus, et sellise kiire languse on osaliselt tinginud alternatiivsete tubaka- või nikotiinitoodete kasutamine. Nimelt on mõned korrad kuus või sagedamini e-sigarette tarvitanud 10,4% vastanutest (11,8% meestest ja 9,5% naistest), huuletubaka juhutarvitajaid oli 2022. aastal 2,3%, nikotiinipatjade kasutajaid oli 3%, samas 16–24 a meeste seas oli igapäevaseid tarvitajaid juba 13,9%. 

Meeste hulgas on aastatel 2020 kuni 2022 kõigis vanuserühmades igapäevasuitsetajate osatähtsus vähenenud. Enim on igapäevasuitsetajate osatähtsus vähenenud 55-64 aastaste meeste hulgas (5,6 pp). Kõigis vanuserühmades välja arvatud 16-24 aastased on naiste hulgas vähem igapäevasuitsetajaid kui meeste hulgas. 16-24 aastaste vanuserühmas on igapäevasuitsetajaid naiste hulgas ligi kaks korda rohkem kui meeste hulgas (mehed 5,7%, naised 11,9%).  Suurim on igapäevasuitsetajate osatähtsus 45-54 aastaste meeste hulgas (27%). Kõige vähem on igapäevasuitsetajaid 16-24 aastaste meeste hulgas (5,7%).

Põhiharidusega naiste hulgas on neli korda rohkem igapäevasuitsetajaid kui kõrgharidusega naiste hulgas

2022. aastal oli kõige vähem igapäevasuitsetajaid kõrgharidusega naiste ja meeste hulgas (vastavalt 6,2% ja 14%) ja kõige rohkem põhihariduse või madalama haridusega meeste ja naiste hulgas (mehed 28,8%, naised 27,4%). Võrreldes 2020. aastaga on igapäevasuitsetajate osatähtsus kasvanud kõrgharidusega meeste ja keskeriharidusega naiste hulgas.

Täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringust järeldub, et põhi- või keskharidusega naiste ja meeste seas on vähemalt mõni kord kuus e-sigarettide kasutajaid rohkem kui kõrgema haridustaseme juures. Samas on täheldatav ka, et põhi- või keskharidusega naiste seas on rohkem e-sigarettide kasutajaid, kui sama haridustasemega meeste seas. 

Muust rahvusest elanike hulgas on igapäevasuitsetajaid rohkem kui eestlaste hulgas

2022. aastal oli eesti rahvusest meeste hulgas igapäevasuitsetajaid 19,6% ja naiste hulgas 11,6%. Muust rahvusest meeste hulgas oli igapäevasuitsetajate osatähtsus 23,5% ja naiste hulgas 13,5%. Võrreldes 2020. aastaga on igapäevasuitsetajate osatähtsus enim vähenenud eesti rahvusest meeste hulgas (4,3 pp). Ainsana on igapäevasuitsetajate osatähtsus kasvanud muust rahvusest naiste hulgas (0,3 pp).

Narkootikumide tarvitamine

Viimase aasta jooksul on 6,1% 16-64-aastastest Eesti elanikest tarvitanud narkootilisi aineid või narkootilise toimega retseptiravimeid ilma retseptita. Võrreldes 2020. aastaga on toimunud märkimisväärne langus 16–24-aastaste meeste seas, kelle puhul oli nimetatud näitaja 2022. aastaks langenud 16.7 p.p. ehk vastavalt 29.2%->12.5%. Kokku tarvitas viimase 30 päeva jooksul narkootilisi aineid 5,3% vastanutest (2020. aasta 5,8%) ning kõige sagedamini tarvitati kanepit 6.4% meestest ja 4% naistest. On ka täheldatav, et kanepi tarbimine on suurim just nooremates vanusrühmades. Iga kümnes 16-24-aastane naine ja mees oli viimase kuu jooksul kanepit tarbinud ning 11.7% 25-34-aastastest meestest olid sama teinud. Võrreldes 2018. aasta näitajatega (1,9%) on kanepi tarbimises toimunud statistiliselt oluline tõus.

Suurenenud on naiste ja meeste hulk, kes juhupartneriga seksuaalvahekorras olles pole kunagi kondoomi kasutanud

Naiste ja meeste osatähtsus, kes juhupartneriga seksuaalvahekorras olles ei ole mitte kunagi kondoomi kasutanud, on aastatel 2020-2022 suurenenud. 2022. aasta andmetel oli naisi, kes ei olnud juhupartneriga seksuaalvahekorras olles mitte kunagi kondoomi kasutanud 44,3%, samas kui 2020. aastal oli see näitaja 37.9%. Ka meeste puhul oli kõnealuse näitaja puhul täheldatav kasv 6.9 p.p. võrra ehk 36.1% aastal 2020 ning  43% aastal 2022.

Rohkem mehi kui naisi ei kasuta pimedal ajal mitte kunagi helkurit

Kuigi helkuri kasutamine võib näida vähese tähtsusega, võib helkuri kandmine Põhjamaises kliimavööndis päästa elusid. Suurem osa Eesti elanikest (62,5%) kasutab pimedal ajal liikudes üldiselt alati helkurit. Samas on täheldatavad soolised erinevused - 2022. aasta andmetel ei kasutanud 14,3% 16-24 aastastest meestest ja 12,5% 25-34 aastastest meestest pimedal ajal mitte kunagi helkurit. 16-24 aastastest naistest ei kasuta pimedal ajal helkurit 9,1% ja 25-34 aastastest naistest ainult 5%.  55-64 aastaste meeste hulgas on neid, kes pimedal ajal mitte kunagi helkurit ei kasuta ainult 2,7% ja naiste hulgas 2,6%.  Võrreldes 2020. aastaga on 16-24 aastaste noormeeste hulgas nende osatähtsus, kes helkurit ei kasuta kasvanud 2,9 protsendipunkti võrra.

Neid, kes autot juhtides ei kasuta turvavööd, on kõige rohkem 55-64 aastaste naiste hulgas

Kui 2018. aastal kinnitasid autot juhtides pea kõik juhid turvavöö, siis 2022. aastaks on olukord halvenenud meeste ja 55-64 aastaste naiste puhul. Neid, kes mitte kunagi ei kasuta autot juhtides turvavööd, oli 2022. aastal kõige rohkem 55-64 aastaste naiste hulgas (4,5%). Teistes vanuserühmades oli naiste puhul selliste inimeste osatähtsus alla 1%.Neid, kes kaassõitjana tagaistmel ei kinnita turvavööd on rohkem meeste kui naiste hulgas. 2022. aastal oi neid, kes ei kinnita tagaistmel turvavööd kõige rohkem 25-34 aastaste meeste hulgas (3,1%). 

Mehed räägivad autoroolis sagedamini mobiiliga (kasutamata käsi vabaks jätvaid vahendeid)

Murettekitavaks võib pidada aga asjaolu, et autot juhtides mobiiltelefoni kasutanuid (kasutamata käsi vabaks jätvaid seadmeid) oli 39,6%. Siinkohal on aga täheldatav, et mehed teevad seda viga sagedamini – iga teine mees tõdes, et on viimase 12 kuu jooksul autot juhtides mobiili kasutanud (ilma käsi vabaks jätva vahendita), samas kui naistest oli nii toiminud 39,6%. 

Temaatilised uuringud

Tervise Arengu Instituut (2023) Alkohol ja selle tarvitamine Eestis

Tervise Arengu Instituut (2022) Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring (2022) https://tai.ee/sites/default/files/2023-04/Taiskasvanud_rahvastiku_tervisekaitumise_uuring_2022.pdf