Riskikäitumine

Riskikäitumist on läbi aegade peetud omasemaks meestele ning sel on mõju näiteks meeste keskmisele oodatavale elueale. Riskikäitumise puhul vaadeldakse statistilistest indikaatoritest suitsetamist, alkoholi ja narkootikumide tarbimist, mis lisaks füüsilise ja vaimse tervise kahjudele soodustavad riskikäitumist. 

Kuigi Euroopa on Maailmas tuntud oma suure alkoholi tarbimisega, on WHO statistika järgi alates 80-dnatest alkoholi tarbimine vähehaaval vähenenud - keskmiselt 12.7 liitrilt 9.8 liitrini 2020. aastal. Eestis tarvitatakse alkoholi rohkem kui Euroopas keskmiselt. Alkoholi kogutarbimine Eestis tipnes 2007. aastal 14,8 liitri absoluutalkoholiga 15+ vanuses elanike kohta ning on aastaks 2023 jõudnud 10,9 liitrini elaniku kohta (Eesti konjuktuuriinstituut, 2024). Alkoholi tarbimisaktiivsust mõjutavad ka majandustsüklid, mistõttu võib alkoholi tarbimise vähenemise põhjuseks lugeda üldist majanduslangust. 

Positiivsena võib välja tuua, et viimase 10 aasta jooksul on karskete ehk alkoholi mittetarvitavate elanike osakaal Eestis märkimisväärselt suurenenud 9%-lt 2012. aastal 16%-ni 2022. aastal. Vähenenud on alkoholi liigtarbimine meeste hulgas, kuid naiste puhul on liigtarvitamine pigem tõusutrendis. 

Alkoholi liigtarvitajateks loetakse inimesi, kes on viimase nädala jooksul tarvitanud alkoholi üle soopõhise madala riski piiri (ehk kogus, mille ületamisel kasvavad hüppeliselt alkoholi tarvitamisega kaasnevad terviseriskid) või kes tarvitavad korraga üle 6 ühiku alkoholi korra nädalas või sagedamini (TAI 2023). 

Pilt

Vaata ka: Alkohol ja selle tarvitamine Eestis

Kõige enam on regulaarseid alkoholi tarvitajaid 25-34 aastaste meeste hulgas 

Neli kuni seitse korda nädalas alkoholi tarvitamist loetakse regulaarseks tarvitamiseks. Kõige enam on regulaarseid alkoholi tarvitajaid 25-34 aastaste meeste hulgas (11,4%). Võrreldes 2022. aastaga on noorimas vanuserühmas (16-24 aastat) regulaarsete alkoholi tarvitajate osatähtsus naiste hulgas oluliselt vähenenud. 2024. aastal tarvitas 0,9% 16-24 aastastest meestest regulaarselt alkoholi Sama vanusegrupi naiste hulgas regulaarseid alkoholitarvitajaid ei olnud. Naistest oli regulaarseid tarvitajaid kõige rohkem 45-54 aastaste vanuserühmas (4,6%). Võrreldes 2022. aastaga on regulaarsete alkoholi tarvitajate osakaal kasvanud enim 25-34 aastaste meeste hulgas (5,1 pp). 

Kõrgharidusega meeste hulgas on enim neid, kes tarvitavad mõned korrad nädalas alkoholi

Alkoholi tarvitamine on seotud ka inimese haridustasemega. 2024. aastal oli kõrgharidusega meeste hulgas neid, kes 2-3 korda nädalas tarvitavad alkoholi 23% (naiste hulgas 13,4%). Põhihariduse või madalama haridusega inimeste hulgas oli selliseid inimesi meeste hulgas 6,6% ja naiste hulgas 2,2%. Kõrgharidusega inimeste hulgas on ajavahemikus 2020-2024 2-3 korda nädalas alkoholi tarvitajate osakaal naiste hulgas tõusnud (10,6%-lt 13,4%-le) ja meeste hulgas 20,1%-lt 23%ni). Enim on ajavahemikus 2020-2024 2-3 korda nädalas alkoholi tarvitajate osatähtsus langenud põhiharidusega meeste hulgas (10,3 pp). Enim on ajavahemikus 2020-2024 vähemalt mõned korrad nädalas alkoholi tarvitajate osatähtsus kasvanud kõrgharidusega meeste ja naiste hulgas (vastavalt 2,9 pp ja 2,8 pp võrra).

TAI aastaraamatule (2024) tuginedes selgitab naiste alkoholi tarvitamise kasvu sagenenud regulaarne veini tarvitamine – kui 2012. aastal tarvitas vähemalt mõnel korral nädalas veini 5% naistest, siis 2022. aastaks oli sama näitaja 11,3%.

Muust rahvusest meeste ja naiste hulgas on vähem neid, kes mõned korrad nädalas tarvitavad alkoholi

2024. aastal oli eesti rahvusest meeste hulgas 19,4% ja naiste hulgas 10,8% neid, kes mõned korrad nädalas tarvitasid alkoholi. Muust rahvusest meeste hulgas oli selliseid inimesi 16,6% ja naiste hulgas 7,8%. Võrreldes 2020. aastaga on eesti rahvusest meeste hulgas mõned korrad nädalas alkoholi tarvitajate osakaal kasvanud 1,3 pp võrra ja muust rahvusest meeste hulgas 1,2 pp võrra. Eesti rahvusest naiste hulgas on mõned korrad nädalas alkoholi tarvitajate osakaal püsinud 2020. aastaga samal tasemel ja muust rahvusest naiste puhul kasvanud 1,7 pp võrra.

25-34 aastaste naiste ja meeste hulgas on enim neid, kes viimase 12 kuu jooksul on korduvalt pärast alkoholi tarvitamist autot juhtinud

2024. aasta andmetel oli peale alkoholi tarvitamist korduvalt autorooli istunuid enim 25-34 aastaste meeste ja naiste hulgas (vastavalt 7,1% ja 3,5%). Selle vanuserühma meeste hulgas oli ka kõige rohkem neid, kes tarvitasid regulaarselt alkoholi.  Kõige vähem oli neid, kes viimase 12 kuu jooksul on korduvalt pärast alkoholi tarvitamist autot juhtinud 16-24 ja 55-64 aastaste naiste hulgas.  

TAI Täiskasvanud Rahvastiku Tervisekäitumise Uuringust selgub ka, et mida kõrgem haridus ja mida kõrgem sissetulek, seda suurema tõenäosusega on nii naiste kui ka meeste poolt alkoholi tarvitanult autot juhitud.

Meeste hulgas on igapäevasuitsetajate osatähtsus kõigis vanuserühmades vähenenud 

Täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringust selgub, et Eestis on 13,3% (meestest 17,5% ja naistest 9,1%) igapäevasuitsetajaid. Võrreldes viimase kümnendiga on see osakaal märkimisväärselt ehk 10 p.p. vähenenud. 10 aastat tagasi oli 16–64 a rahvastikus pea iga neljas (22,1%) igapäevasuitsetaja ja nüüdseks saab sama väita ligikaudu iga kuuenda elaniku kohta. Samas nenditakse 2022.aasta uuringus, et kiire languse on osaliselt tinginud alternatiivsete tubaka- või nikotiinitoodete kasutamine. Nimelt on mõned korrad kuus või sagedamini e-sigarette tarvitanud  11,8% vastanutest (11,3% meestest ja 12,0% naistest, huuletubaka juhutarvitajaid (mõni kord kuus või sagedamini) oli 2024. a 2,7% (2,4% 2022. a). Nikotiinipatjade kasutajaid oli 3,4%, kuid 16–24. aastaste meeste seas oli igapäevaseid tarvitajaid juba 24,0%.

Meeste hulgas on aastatel 2020 kuni 2024 kõigis vanuserühmades igapäevasuitsetajate osatähtsus vähenenud. Enim on igapäevasuitsetajate osatähtsus vähenenud 35-44 aastaste meeste hulgas (14,9 pp). Kõigis vanuserühmades oli 2024. aastal naiste hulgas vähem igapäevasuitsetajaid kui meeste hulgas. Suurim on igapäevasuitsetajate osatähtsus 55-64 aastaste meeste hulgas (26,3%). Kõige vähem on igapäevasuitsetajaid 16-24 aastaste naiste hulgas (4,6%).

Põhiharidusega naiste hulgas on kolm korda rohkem igapäevasuitsetajaid kui kõrgharidusega naiste hulgas

2024. aastal oli kõige vähem igapäevasuitsetajaid kõrgharidusega naiste ja meeste hulgas (vastavalt 6,1% ja 9,6%) ja kõige rohkem põhihariduse või madalama haridusega meeste ja naiste hulgas (mehed 31,3%, naised 15,6%). Võrreldes 2020. aastaga on igapäevasuitsetajate osatähtsus kasvanud ainult keskeriharidusega naiste hulgas.

Täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringust järeldub, et põhi- või keskharidusega naiste ja meeste seas on vähemalt mõni kord kuus e-sigarettide kasutajaid rohkem kui kõrgema haridustaseme juures. Samas on täheldatav ka, et põhi- või keskharidusega naiste seas on rohkem e-sigarettide kasutajaid, kui sama haridustasemega meeste seas. 

Muust rahvusest elanike hulgas on igapäevasuitsetajaid rohkem kui eestlaste hulgas

2024. aastal oli eesti rahvusest meeste hulgas igapäevasuitsetajaid 15,3% ja naiste hulgas 8,6%. Muust rahvusest meeste hulgas oli igapäevasuitsetajate osatähtsus 26,9% ja naiste hulgas 12,6%. Võrreldes 2020. aastaga on igapäevasuitsetajate osatähtsus vähenenud kõigis gruppides. Enim on igapäevasuitsetajate osatähtsus vähenenud eesti rahvusest meeste hulgas (9,6 pp). 

Narkootikumide tarvitamine

Viimase aasta jooksul on 4,4% 16-64-aastastest Eesti elanikest (6,9% meestest ja 2,6% naistest) tarvitanud narkootilisi aineid või narkootilise toimega retseptiravimeid ilma retseptita. Võrreldes 2020. aastaga on narkootiliste ainete tarvitamine vähenenud 2,7 pp võrra. Enim vähenes ajavahemikus 2020-2024 narkootiliste ainete tarvitamine 16-24 aastaste naiste hulgas (13,1 pp võrra). Kokku tarvitas viimase 30 päeva jooksul narkootilisi aineid 5,1% vastanutest (2020. aasta 5,8%). On ka täheldatav, et kanepi tarbimine on suurim just nooremates vanusrühmades meeste hulgas. 16-24 aastaste meeste hulgas on üle kolme korra rohkem kui naiste hulgas neid, kes on viimase kuu jooksul kanepit tarbinud. 

Suurenenud on naiste hulk, kes juhupartneriga seksuaalvahekorras olles pole kunagi kondoomi kasutanud

Juhuvahekordi esines 2024. a 10,1% meestest ja 3,1% naistest. Juhuvahekordades olnutest ei kasutanud kondoomi kunagi 42,5% meestest ja 57,4% naistest. Naiste osatähtsus, kes juhupartneriga seksuaalvahekorras olles ei ole mitte kunagi kondoomi kasutanud, on aastatel 2020-2024 oluliselt suurenenud. 2024. aasta andmetel oli naisi, kes ei olnud juhupartneriga seksuaalvahekorras olles mitte kunagi kondoomi kasutanud 57,4%, samas kui 2020. aastal oli see näitaja 37.9%. Meeste puhul on selle näitaja kasv võrreldes 2020. aastaga olnud väiksem (6,4 protsendipunkti).

Rohkem mehi kui naisi ei kasuta pimedal ajal mitte kunagi helkurit

Kuigi helkuri kasutamine võib näida vähese tähtsusega, võib helkuri kandmine Põhjamaises kliimavööndis päästa elusid. Suurem osa Eesti elanikest (58.7%) kasutab pimedal ajal liikudes üldiselt alati helkurit. Samas on täheldatavad soolised erinevused - 2024. aasta andmetel ei kasutanud 15,4% 25-34 aastastest meestest ja 13,3% 16-24 aastastest meestest pimedal ajal mitte kunagi helkurit. 16-24 aastastest naistest ei kasuta pimedal ajal helkurit 8,7% ja 25-34 aastastest naistest 7,2%.  55-64 aastaste meeste hulgas on neid, kes pimedal ajal mitte kunagi helkurit ei kasuta 6,2% ja naiste hulgas ainult 1,7%.  

Neid, kes autot juhtides ei kasuta turvavööd, on kõige rohkem 55-64 aastaste naiste hulgas

Kui 2018. aastal kinnitasid autot juhtides pea kõik juhid turvavöö, siis 2024. aastaks on olukord enim halvenenud 35-44 ja 55-64 aastaste naiste puhul. Sõidukit juhtides kasutab turvavööd vahete-vahel või üldse mitte 1,4% vastanutest. Neid, kes mitte kunagi ei kasuta autot juhtides turvavööd, oli 2024. aastal kõige rohkem 55-64 aastaste naiste (2,5%) ja 35-44 aastaste naiste (2,4%) hulgas. Meeste hulgas oli neid, kes mitte kunagi ei kasuta autot juhtides turvavööd kõige rohkem 25-34 aastaste hulgas (0,8%). Neid, kes kaassõitjana tagaistmel ei kinnita turvavööd on rohkem meeste kui naiste hulgas. 2024. aastal oli neid, kes ei kinnita tagaistmel turvavööd kõige rohkem 45-54 aastaste meeste hulgas (4,6%). 

Mehed räägivad autoroolis sagedamini mobiiliga (kasutamata käsi vabaks jätvaid vahendeid)

Murettekitavaks võib pidada aga asjaolu, et autot juhtides mobiiltelefoni kasutanuid (kasutamata käsi vabaks jätvaid seadmeid) oli 39,6%. Siinkohal on aga täheldatav, et mehed teevad seda viga sagedamini – iga teine mees tõdes, et on viimase 12 kuu jooksul autot juhtides mobiili kasutanud (ilma käsi vabaks jätva vahendita), samas kui naistest oli nii toiminud 39,6%. 

Temaatilised uuringud

Tervise Arengu Instituut (2023) Alkohol ja selle tarvitamine Eestis

Tervise Arengu Instituut (2024) Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2024