Tervisekäitumine

Tervisekäitumine peegeldab inimese terviseuskumusi. Tervisekäitumist mõjutavad inimese liikumisharjumused, toitumine, magamisharjumused ja ka haigusi ennetavad tegevused (nt vaktsineerimine). Tervisekäitumisel on mõju nii oleviku, kui ka tuleviku tervisetulemusi.

Mehed söövad vähem puu- ja köögivilju kui naised

Ka toitumisel on sooline mõõde ning teatavaid toite peetakse mehelikumaks või naiselikumaks. Nii näiteks on vanast ajast suhtumisi, et liha annab jõudu ja on seetõttu mehele vajalik. Toitumisteadus on samuti pidevalt muutumises. Köögi- ja puuviljade igapäevase söömise vajalikkusest ning liha söömise vähendamisest räägitakse pidevalt. 

Kui võrrelda 2016. ja 2024. aasta andmeid, saab öelda, et rohkem on hakatud sööma köögivilju, kuid puuviljade söömine on jäänud samale tasemele või isegi veidi vähenenud. Kui 2016. aastal sõi nädala jooksul peaaegu igapäevaselt köögivilju 17.9% meestest, siis 2024. aastal 25,6%. Kuigi naiste seas oli köögiviljade söömine oluliselt sagedasem juba 2016. aastal, oli 2024. aastaks see kasvanud 31.1%-lt 47,6%-ni. Kas köögivilja sagedasem söömine on seotud sellega, et on taskukohasem ja kodumaisem, ei ole paraku uuritud.

2024. aastal läbiviidud uuringu kohaselt oli neid, kes sõid iga päev köögivilja kõige rohkem 45-54 aastaste naiste hulgas (52,5%). Sama vanusegrupi meeste hulgas oli iga päev köögivilja sööjate osatähtsus ainult 27,6%. Kõige madalam oli iga päev köögivilja sööjate osatähtsus 35-44 aastaste meeste hulgas (22,4%). 

Iga päev puuvilja sööjate osatähtsus naiste puhul vanemates vanuserühmades suureneb.. Kõige suurem igapäevane puuvilja sööjate osatähtsus oli 55-64 aastaste naiste hulgas (41,6%). Nii nagu ka köögiviljade puhul, tarbivad mehed kõigis vanuserühmades oluliselt vähem puuvilju kui naised.  Meeste hulgas oli rohkem kui naiste hulgas ka neid, kes viimasel seitsmel päeval ei olnud üldse tarbinud puu- või köögivilju. Kõige madalam puuvilja tarbijate osatähtsus oli 25-34 aastaste meeste hulgas ja köögivilja tarbijate osatähtsus 16-24 aastaste meeste hulgas. 

Kaks või enam korda nädalas vähemalt poole tunni vältel tervisespordi harrastajate osatähtsus on suurim 16 -24 aastaste vanuserühmas

Võrreldes 2016. aastaga oli 2024. aastal isikute osatähtsus, kes harrastasid tervisesporti vähemalt poole tunni vältel kaks või enam korda nädalas veidike suurenenud nii naiste, kui ka meeste seas. Kõige enam on 2016 ja 2024. aasta võrdluses suurenenud 45-54 aastaste meeste (37,5% vs 44,3%) ja naiste (36,1% vs 47,3%) seas kaks või enam korda nädalas spordi tegemise osakaal. Vanuse kasvades väheneb isikute osatähtsus, kes rohkem kui korra nädalas vähemalt poole tunni vältel harrastavad tervisesporti ning selline trend paistab eriti silma meeste puhul. Kui 16-24 aastaste hulgas on kaks või enam korda nädalas tervisespordi harrastajaid meeste seas 47,7% ja naiste seas 41%, siis 55-64 aastaste meeste seas on neid ainult 30% ja naiste seas 36,8%. 

Muust rahvusest inimesed tegelevad tervisespordiga vähem kui eesti rahvusest inimesed

2024. aastal oli muust rahvusest meeste hulgas enim neid, kes tegelesid tervisespordiga mõned korra kuus või vähem (42,4%). Eesti rahvusest meeste hulgas oli neid 32,7% ja eesti ja muust rahvusest naiste hulgas vastavalt 30,6% ja 35,1%. Kaks või enam korda nädalas vähemalt poole tunni vältel tervisespordi harrastajate osatähtsus on võrreldes 2016. aastaga kasvanud enim eesti rahvusest meeste (43,3% -> 47,6%) hulgas. Eesti ja muust rahvusest naiste hulgas on kasv enam vähem võrdne (vastavalt 1.9 ja 1,8 protsendipunkti). Kaks või enam korda nädalas vähemalt poole tunni vältel tervisespordi harrastajaid oli 2024. aastal kõige vähem muust rahvusest meeste hulgas (33,3%).

Kõigis vanuserühmades on meeste hulgas rohkem ülekaalulisi kui naiste hulgas

Ülekaalulisus ja sellega kaasnevad haigused on saamas üha suuremaks probleemiks kõikjal maailmas. Ülekaalulisust võivad põhjustada nii elustiil (toitumine, liikumine), keskkond, kui ka inimese sotsiaalmajanduslik taust. Näiteks 2017/2018. aasta koolilõpilaste tervisekäitumise uuringust selgus, et ülekaalulisi on kehvema toimetulekuga perede lastes seas rohkem kui hea majandusliku toimetulekuga perede laste seas. Eurostati hiljutistes tulemustes toodi välja, et ülekaaluliste naiste osakaal ELis oli madalam kõrgema haridustasemega inimeste seas. Sotsiaalsete mõjutajatena võib välja tuua ka sotsiaalsed normid - arusaamad, mis on inimese sotsiaalses võrgustikus sotsiaalselt vastuvõetavad, soorollid (muuhulgas ka iluideaalid naistele ja meestele) mõjutavad söömis- ja tegevuskäitumist. 

Iga teine (50,6%) vanem kui 16-aastane Euroopa Liidu elanik oli 2022. aastal ülekaaluline (Eurostat 2024). Ülekaalulisust esineb keskmiselt rohkem meeste, kui naiste seas – 58,7% meestest ja 43% naistest on Euroopa Liidu liikmesriikides ülekaalulised. 

Eurostati statistika kohaselt on Eestis 16+ vanuses meestest 61% ja naistest 52,6% ülekaalulised. Seega on Eesti näitajad kõrgemad Euroopa Liidu keskmisest. 

Eurostati ülekaaluliste statistika on kokku arvestanud ülekaaluliste ja rasvunud inimeste osakaalu.  Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringus eristatakse ülekaaluliste ja rasvunute statistikat. Seetõttu on järgnev TAI statistika mõnevõrra erinev eelnevalt toodud Eurostati omast.

Tervise Arengu Instituudi andmetel oli 2024. aastal 32,8% Eesti 16-64-aastastest ülekaalulised. Mehed kannatavad rohkem ülekaalu all, kui naised (vastavalt 42% vs 26,3%). Kõige rohkem ületab ülekaaluliste meeste osatähtsus naiste osatähtsust vanuserühmades 35-44 (21,5 pp) ja 45-54 (10,9 pp). Väikseim on vahe meeste ja naiste vahel 16-24 aastaste vanuserühmas 8 pp). Võrreldes 2022. aastaga on ülekaaluliste osatähtsus 2024. aastaks suurenenud 35-44 ja 45-54 aastaste meeste ja 25-44 aastaste ja 55-64 aastaste naiste hulgas. Enim oli ülekaalulisi 45-54 aastaste meeste hulgas (48,6%). Sama vanuserühma naiste hulgas oli ülekaalulisi 27,7%. Kõige vähem oli ülekaalulisi 16-24 aastaste naiste hulgas (11,3%). Sama vanuserühma meestest olid ülekaalulised 19,3%. 

Ülekaaluliseks loetakse inimest, kelle kehamassi indeks on vahemikus 25,0-29,9 (Tervise Arengu Instituut).

Rasvunute osatähtsus suureneb vanuse kasvades 

Rasvumine on tõsine rahvatervise probleem, kuna see suurendab oluliselt krooniliste haiguste (nt südame-veresoonkonna haigused, 2. tüüpi diabeet, teatud vähivormid jm) riski. Mõningate inimeste puhul võib rasvumine olla seotud ka psühholoogiliste probleemidega. Ühiskonna kui terviku jaoks on rasvumisel märkimisväärsed otsesed ja kaudsed kulud.

Euroopa Liidu keskmisele tuginedes on ka rasvunute osakaal suurem meeste, kui naiste seas. Kuid rasvunud naiste osakaal on suurim paraku EL-i viies põhjapoolsemas riigis – Lätis, Eestis, Leedus, Soomes ja Taanis –, kuid ka Hollandis ja Prantsusmaal (Eurostat 2024).

TAI andmetel oli 2024. aastal 19,9% ehk iga viies 16-64-aastane Eesti elanik rasvunud. Võrreldes 2022. aastaga on see näitaja kahanenud 1,1 p.p. võrra. Kahanemine on toimunud nii naiste, kui ka meeste seas – 2024. aasta uuring näitab, et 20,3%  meestest ja 19,5% Eesti naistest on rasvunud. Kui 35-44 aastaste meeste ja naiste hulgas on rasvunuid vastavalt 14,4% ja 13,8%, siis 45-54 aastaste meeste hulgas on rasvunute osatähtsus kasvanud juba 24,6%-ni (naised 23,1%) ja 55-64 aastaste hulgas 33,3%-ni (naised 28,3%). 

Rasvunuks loetakse inimest, kelle kehamassi indeks on üle 30  (Tervise Arengu Instituut).

Muust rahvusest 16 -24 aastaste meeste hulgas on kõige vähem ülekaalulisi

Nii eestlaste, kui ka mitte-eestlaste seas on ülekaalulisus (siinkohal on kokku arvestatud nii ülekaalulised, kui ka rasvunud) võrreldes 2016. aastaga kasvanud.

Kõige rohkem ülekaalulisi oli 2024. aastal vanuserühmas 55-64 aastat ja seda nii eesti kui muust rahvusest meeste ja naiste puhul ulatudes 55,1%-st eesti rahvusest naiste puhul kuni 78,7%-ni eesti rahvusest meeste puhul.  Kõige vähem oli ülekaalulisi muust rahvusest 16-24 aastaste meeste seas - 20%%  ja 16-24 aastaste eesti rahvusest naiste seas -22%. Võrreldes 2022. aastaga on 2024. aastal enim suurenenud ülekaaluliste osakaal 25-34-aastaste vanuserühmas. Enim on ülekaaluliste osakaal suurenenud muust rahvusest naiste seas 21,7%->28,9%. Samas ajavahemikus on ülekaaluliste osatähtsus enim vähenenud 55-64 aastaste eesti rahvusest naiste puhul olles 2022. aastal 63% ja 2024. aastal 55,1%.

Alaealised tüdrukud on silmatorkav riskirühm erinevate vaimse tervise häirete suhtes

Vaimse tervise muresid on viimasel dekaadil ja eriti pärast COVID19 pandeemiat hakatud ühiskonnas tõsisemalt võtma ning vähenenud on sellega kaasnenud ühiskondlikud stigmad. 

2022. aastal valmis Eesti rahvastiku vaimse tervise uuring, mille eesmärk oli saada terviklik ülevaade elanikkonna vaimse tervise olukorrast. Uuringu tulemused näitasid vaimse tervise probleemide suurt levikut Eestis. Enesehinnanguline küsitlus näitas, et igal neljandal täiskasvanul on depressioonirisk ja igal viiendal üldistunud ärevushäire, kusjuures noorte täiskasvanute seas on see kõrgem. Registriandmetest selgus, et aastatel 2016–2021 oli vaimse tervise diagnoos ligi 25% täiskasvanutest, kusjuures kõige sagedasemad olid depressioon (12,4%) ja ärevushäired (9,8%). Võrreldes 2019. aastaga on pandeemia nende häirete riski märkimisväärselt suurendanud.

Vaimset tervist mõjutavad tegurid hõlmavad keskkonna-, geneetilise- ja elustiiliaspekte, kusjuures haavatavad rühmad on noorukid, noored täiskasvanud, madalama hariduse ja sissetulekuga inimesed ning töötud. Ka üksi elavad naised ja täiskasvanud teatavad vaimse tervise probleemide kõrgemast tasemest. 

Nooremaealised, eriti alaealised tüdrukud, on silmatorkav riskirühm erinevate vaimse tervise häirete suhtes. Ka noorte täiskasvanute (18-24a) seas on võrreldes pandeemiaeelse ajaga suurenenud depressioon ja ärevushäired. Uuringust selgus, et ka vaimse tervise puhul on madal haridustase ja väike sissetulek üks vaimse tervise riskiteguritest. Suurem depressiooni- ja ärevuserisk on ka töötutel. Naistel on depressiooni- ja ärevushäirete risk suurem kõigis leibkonnatüüpides, v.a keskealised ja vanemad üksikud inimesed, kus meeste depressioonirisk on pisut suurem. Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et lastega täiskasvanutel on üldiselt vähem vaimse tervise probleeme (depressiooni, ärevust, vaimset kurnatust) kui üksi elavatel täiskasvanutel. Depressioon, suitsidaalsus, vaimne kurnatus, unehäired, somaatilised kaebused, mäluprobleemid esinevad sagedamini vanemaealistel kui keskealistel, kuid koroonakriisi selget mõju vanemaealiste vaimsele tervisele tulemustest ei ilmnenud.

Temaatilised uuringud

Eesti rahvastiku vaimse tervise uuring. Lõpparuanne (2022) Tervise Arengu Instituut, Tartu Ülikool 

Eufic (2024) Europe’s obesity statistics: figures, trends & rates by country https://www.eufic.org/en/healthy-living/article/europes-obesity-statistics-figures-trends-rates-by-country

Eurostat (2024) Overweight and obesity - BMI statistics https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=Overweight_and_obesity_-_BMI_statistics

Sikkut, R. (2021). “Sugu ja tervis” artiklite kogumikus TEEL TASAKAALUSTATUD ÜHISKONDA III | Võrdsuskeskus. Sotsiaalministeerium, Tallinn

TAI (2024) Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring https://tai.ee/et/tku

TAI (2023) Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring (HBSC)