Terviseseisund

Eesti rahvusest naised elavad tervena üle 4 aasta kauem, kui eesti mehed ja muust rahvusest mehed ja naised

2023. aasta andmete kohaselt elavad eesti rahvusest naised tervena 61,16 aastat ja mehed 56,63 aastat. Kui eesti rahvusest naiste ja meeste puhul on tervena elatud eluaastates erinevus 4,53 aastat, siis muust rahvusest meeste ja naiste puhul  on erinevus ainult 0,79 aastat – muust rahvusest mehed elavad tervena 55,98 ja naised 56,77 aastat. 

 “Tervena elatud aastad” sünnihetkel mõõdab keskmist aastate arvu, mille jooksul inimene elab hea tervise juures.

Eesti rahvusest 65-69 aastased naised elavad tervena ligi 2,5 aastat kauem kui muust rahvusest naised

65-69 aastaste vanuserühmas oli tervena elada jäänud aastate arv 2023. aastal suurim eesti rahvusest naistel (9,06 aastat) ja madalaim muust rahvusest naistel (6 aastat). Eesti rahvusest meestel jääb tervena elada veel 6,6 aastat ja muust rahvusest meestel 7,04 aastat. Aastatel 2017-2023 on tervena elada jäänud aastate arv enim suurenenud muust rahvusest naistel (2,29 aastat).  Muust rahvusest meestel on tervena elada jäänud aastate arv samas ajavahemikus suurenenud 1,61 aasta võrra. Kõige vähem on sellel ajaperioodil tervena elada jäänud aastate arv suurenenud eesti rahvusest meeste puhul (0,81 aastat).

Naiste osatähtsus, kes hindavad oma tervist heaks või väga heaks, suureneb kõigis vanuserühmades

Võrreldes 2016. aastaga on naiste puhul kasvanud nende inimeste osatähtsus, kes hindasid oma tervist heaks või väga heaks kõigis vanuserühmades. Samas ajavahemikus on meeste puhul oma tervist heaks või väga heaks hinnanute osatähtsus kahanenud 16-24 aastate hulgas ja kasvanud üle 25 aastaste hulgas. 55-64 aastaste vanuserühmas on meeste hulgas rohkem kui naiste hulgas neid, kes hindavad oma tervist halvaks või väga halvaks. Kui naiste puhul, kasvab oluliselt isikute osatähtsus kes hindavad oma tervist halvaks või väga halvaks üle 45 aastaste hulgas, siis meeste puhul on oluliselt kasvu näha alles 55-64 aastaste vanuserühmas.

Kõrgema haridusega inimesed hindavad oma tervist paremaks kui madalama haridusega inimesed.

Madalama haridustasemega inimeste hulgas on vähem neid, kes hindavad oma tervist heaks või väga heaks ja rohkem neid, kes hindavad oma tervist halvaks või väga halvaks. 2022. aastal andis oma tervisele hinnangu hea või väga hea 67,8% kõrgharidusega meestest ja 67,2% kõrgharidusega naistest. Põhihariduse ja madalama haridusega meestest andis oma tervisele hinnangu hea või väga hea ainult 50,1% ja naistest 49,4%. Halvaks või väga halvaks hindas oma tervist 5,2% kõrgharidusega meestest ja 4,9% naistest. Põhihariduse või madalama haridusega meestest hindas oma tervist halvaks 11,3%  ja naistest 11,5%.

Muust rahvusest elanikud hindavad oma tervist halvemaks kui eesti rahvusest elanikud

Eesti rahvusest naiste hulgas oli 2022. aastal rohkem kui meeste hulgas neid, kes hindavad oma tervist heaks või väga heaks (naised 63,5%, mehed 59,1%). Muust rahvusest naised on oma tervisega vähem rahul, kui muust rahvusest mehed. Muust rahvusest naistest hindab oma tervist heaks või väga heaks 48,9% (meestest 56,6%).  Neid, kes hindavad oma tervist halvaks või väga halvaks on kõige rohkem muust rahvusest naiste ja meeste hulgas (vastavalt 13% ja 9,9%) ja kõige vähem eesti rahvusest naiste hulgas (6,6%).

Kõige rohkem on oma tervisega rahul Põhja-Eestis elavad naised ja kõige vähem rahul Kirde-Eestis elavad naised

Enamus piirkondades (v.a. Kesk-Eesti ja Kirde-Eesti) oli nende hulgas, kes hindasid oma tervist heaks või väga heaks rohkem naisi kui mehi. Suurim erinevus naiste ja meeste hinnanguis oli Põhja Eestis, kus oma terviseseisundit hindas halvaks või väga halvaks 10,1% meestest ja 19,1% naistest. Rohkem naisi kui mehi hindasid oma tervist halvaks või väga halvaks ka Kesk-Eestis. Teistes piirkondades oli neid, kes hindasid oma tervist halvaks või väga halvaks rohkem meeste hulgas. Piirkonniti on hinnangud tervisele väga erinevad.  Põhja–Eestis andsid oma tervisele hinnangu „hea või väga hea“ 65,4% naistest ja Kirde-Eestis ainult 36,5% naistest. Lõuna-Eestis on võrreldes teiste piirkondadega meeste hulgas kõige rohkem neid, kes hindavad oma tervist halvaks või väga halvaks (11,6%).

Pikaajalise haigusega inimeste  osatähtsus 16-24 aastaste naiste hulgas kasvab

Võrreldes 2018. aastaga oli 2023. aastal pikaajalise haigusega inimeste osatähtsus 16-24 aastaste naiste hulgas suurenenud 9,4 pp võrra ja jõudnud 25,1%-ni. 16-24 aastaste meeste hulgas oli neid, kel esineb pikaajaline haigus 20,4%.  Võrreldes nooremate vanuserühmadega suureneb pikaajalise haigusega inimeste osatähtsus järsult 55-64 aastaste vanuserühmas. Kui 45-54 aastaste hulgas oli pikaajalise haigusega mehi 39,7% ja naisi 41,5%, siis 55-64 aastaste hulgas oli pikaajalise haigusega mehi juba 59,7% ja naisi 58,9%. Üle 65 aastastel esines pikaajalist haigust juba 77,6%-l naistest ja 75,3%-l meestest.

Osalist töövõimet tuvastatakse rohkem naistel ja puuduvat töövõimet rohkem meestel

2023. aastal läbis töövõime hindamise 23156 meest ja 25597 naist. Osaline töövõime tuvastati 43%-l meestest ja 50%-l naistest. Puuduv töövõime tuvastati 29%-l meestest ja 22%-l naistest.

Sügava puudega inimestest üle 75 protsendi on üle 63 aastased

Enim on puudega inimesi üle 63 aastaste naiste hulgas. Üle 63 aastaste vanuserühmas on naisi, kellele määrati raske või sügav puue 1,4 korda rohkem kui mehi.

Nooremates vanuserühmades on neid, kellele määrati raske või sügav puue rohkem noormeeste kui tütarlaste hulgas. Alla 16 aastaste hulgas oli noormehi kellele määrati sügav, raske või keskmine puue 2 korda rohkem kui tütarlapsi.