Pildil on tumedate juustega naine, kes istub laua taga ja töötab sülearvutiga.

Karjäär

Teemad

Naiste osakaal juhtivtöötajate hulgas

Ettevõtete asutajate ja FIE-de sooline jaotus

Karjäär ja haridustase

Eesti ühiskonnas valitseb vertikaalne sooline segregatsioon, st naised ja mehed töötavad erinevatel positsioonidel. Seejuures töötavad mehed kõrgematel, prestiižematel ja kõrgemalt tasustatud positsioonidel ning naised madalamatel, vähemmainekatel ja madalamalt tasustatud ametikohtadel (vt ka Segregatsioon). See fenomen ei ole selgitatav naiste ja meeste erinevate omadustega. Nähtamatuid takistusi, mis ei lase naistel, vähemusrahvuste esindajatel või puuetega inimestel edeneda karjääriredelil sama kiiresti, kui meestel, põhirahvuse esindajatel ja puudeta inimestel, nimetatakse klaaslae efektiks (glass ceiling). Lisaks viidatakse klaaslifti efektile (glass elevaator), mille korral naiste või vähemusgrupi poolt domineeritud töökollektiivis edutatakse kiiremini mehi või enamusgrupi esindajaid.

Naisi on juhtivtöötajate hulgas veidi üle kolmandiku

Naisi on juhtivtöötajate hulgas jätkuvalt umbes kolmandik. Aastatel 2020-2022. kasvas naiste osatähtsus juhtivtöötajate seas ning küündis 2021. aastal 40,9%-ni. 2023. aastaks on see uuesti vähenenud 34,5%-ni

Praxise hiljutine uuring näitas, et Eesti naised ja mehed jõuavad tippjuhti positsioonini erinevalt – mehed tõusevad juhiks sageli juhuslikult või kutse peale, naised aga edenevad samm-sammult ning kandideerivad juhipositsioonile. Mehed seisavad tavaliselt silmitsi vähem rangete värbamisprotsessidega, samas kui naistel tuleb läbi käia mitmeetapiline kandideerimine. Selline ebavõrdsus võib takistada naiste juurdepääsu tippjuhtkonnale. Uuringud näitavad, et värbamissüsteemid seavad naised ja soovähemused sageli ebasoodsasse olukorda, kuna juhid on sageli pärit edukate meeste võrgustikest, luues nähtamatu barjääri ehk "klaaslae".

Karjäär ja haridustase

Eesti naiste haridustase on meestest kõrgem (vt ka viide hariduse vastavale peatükile), kuid liht- ja abitööliste hulgas on kõrgharidusega naisi kõrgharidusega meestest enam – perioodil 2017-2023 on kõrgharidusega mehi liht- ja abitööliste hulgas olnud alla 15%, naisi üle 18%.

piktogramm kõrgharidusega naiste ja meeste osatähtsus liht- ja abitööliste hulgas

 

 

Eestis on aastaid valitsenud olukord, kus sõltumata naiste keskmiselt kõrgemast haridustasemest, on naiste sissetulekud madalamad kui meestel. Kui kõrgharidusnäitajate puhul võib sissetulekute erinevust osaliselt põhjendada tegevusaladega, millel naised ja mehed töötavad, siis märkimisväärne on palgaerinevuste olemasolu ka madalama haridustaseme juures. Selleks, et Eesti naine saaks põhiharidusega mehega samasugust palka, peab tal olema keskharidus. Kui vaadelda trendi, on see olukord võrreldes 2018. aastaga veidi paremuse poole liikunud - kõrgharidusega Eesti naiste sissetulekud on paranenud ning ületavad nüüdseks keskharidusega Eesti mehe keskmist palgatase, kuid jätkuvalt pole kõrgharidusega Eesti naiste ja meeste palgatase samaväärne. Kuivõrd keskmiselt on naiste palgad mõnevõrra kasvanud viimastel aastatel ja seda ka kõrgharidust eeldavatel tegevusaladel, põhjendab ilmselt ka asjaolu, miks sissetulekute ebavõrdsus haridustaseme ja sissetulekute lõikes on sooliselt veidi paranenud.

naiste ja meeste netopalk