
Palk ja töötasu
Teemad
Sooline palgalõheEestis
Eesti Statistikaameti ja Eurostati palgalõhe näitajad
Sooline palgalõhe tegevusalade kaupa
Sooline palgalõhe eri maakondades
Naised teenivad Eestis keskmiselt 13,1% väiksemat töötasu
2023. aasta Statistikaameti andmete järgi, teenisid naissoost töötajad Eestis meestöötajatest keskmiselt 13,1 % väiksemat palka. Kuigi sooline palgalõhe Eestis väheneb, püsime Euroopa Liidu suurima soolise palgalõhega riigina: 2022. aastal oli Eurostati andmetel EL keskmine sooline palgalõhe 13%, Eestis 21%.
Eesti soolise palgalõhe vähenemise üheks põhjuseks on avaliku sektori palkade kiire kasv viimasel kümnendil. Avalikus sektoris töötab rohkem naisi (nt õpetajad, meditsiinitöötajad), kelle palgad määratakse kollektiivlepingutega. Nende palkade kasv on vähendanud soolist palgalõhet.
Eurostati ja Statistikaameti soolise palgalõhe näitajate erinevus tuleneb erinevast arvutusmetoodikast. Eurostati arvutustes jäetakse välja kuni 10 töötajaga ettevõtete (mikroettevõtete) ja asutuste näitajad, samuti põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi ning avaliku halduse ja riigikaitse tegevusala palgatöötajate töötasud. Statistikaametis arvutatud sooline palgalõhe võtab arvesse kõik ettevõtted ja asutused ning kõik tegevusalad. Eestis moodustavad mikroettevõtted üle 90% registreeritud äriühingutest, mistõttu jääb Eurostati palgalõhe näitajast suur osa Eesti ettevõtetest välja. Statistikaameti palgalõhe näitaja täpsem, kuid Eurostati indikaator võimaldab võrdlust teiste EL liikmesriikidega.
Loe täpsemalt soolise palgalõhe arvutuskäigust, põhjustest ja olulisusest ÜKP võrdõiguslikkuse kompetentsikeskuse lehelt.
Sooline palgalõhe on suurim hulgi- ja jaekaubanduses
2023. aastal oli Eestis suurim sooline palgalõhe hulgi- ja jaekaubanduses, info- ja side valdkonnnas ning finants- ja kindlustustegevustel. Neljas valdkonnas – muud teenindavad tegevuse, veondus ja laondus, kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus ning põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük, ületasid naiste palgad keskmiselt meeste omi.
Suurim palgalõhe:
• Hulgi- ja jaekaubandus: 25,5%
• Info ja side: 25,1%
• Finants- ja kindlustustegevus: 24,9%
Valdkonnad, kus naiste keskmine brutotunnipalk ületas meeste oma:
• Muud teenindavad tegevused: -18,4%
• Veondus ja laondus: -5,6%
• Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus: -2,4%
• Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük: -1,1%
Palgalõhe suurenemine (võrreldes 2022. aastaga):
• Haldus- ja abitegevused: +11,2 protsendipunkti
• Ehitus: +5,9 pp
• Veondus ja laondus: +3,7 pp
• Kunst, meelelahutus ja vaba aeg: +3,8 pp
• Veevarustus, kanalisatsioon ja jäätmekäitlus: +2,6 pp
• Majutus ja toitlustus: +1,9 pp
• Info ja side: +1,1 pp
• Mäetööstus: +0,9 pp
Palgalõhe vähenemine:
• Muud teenindavad tegevused
• Kinnisvaraalane tegevus
• Info ja side
Palgalõhe on märkimisväärne nii sektorites, mis on rohkem naiste poolt hõivatud, kui ka neis, kus töötab enam mehi. Palkade erinevused võivad paljuski olla tingitud ka sellest, et tegevusalade-siseselt on täheldatav vertikaalne segregatsioon ehk naised töötavad neis valdkondades sageli madalamatel ametikohtadel. Näiteks kuigi tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande sektor on suuremas osas naiste poolt hõivatud, saavad naised seal siiski pea viiendiku võrra vähem palka, kui mehed (19.1%) ning see võib olla tingitud asjaolust, et juhtivtöötajate või arstide hulgas, kus ka palgad on kõrgemad, on rohkem mehi.
Osa sektorisisestest palkade erinevustest võib olla tingitud segregatsioonist (vt Segregatsioon).
Aastatel 2021-2023 kasvas brutotunnipalk enim kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse valdkonnas töötavatel naistel
Perioodil 2021-2023 kasvas kõikides valdkondades keskmiselt nii naiste kui meeste brutotunnipalk 1,9 euro võrra. Suurim palgakasv naiste seas oli kutse-, teadus- ja tehnikaalastes tegevuses (+3,7 eurot) ning meestel info ja side ning kunstis ja kinnisvaras (+3,6 eurot). Muude teenindavate tegevuste valdkonnas naiste keskmine palk kasvas ja meeste keskmine palk vähenes 1,1 euro võrra.
2023. aasta kõrgeim ja madalaim palk:
- Mehed:
- Kõrgeim: Info ja side: 21,4 eurot.
- Madalaim: Muud teenindavad tegevused: 7,5 eurot.
- Naised:
- Kõrgeim: Info ja side: 16 eurot.
- Madalaim: Majutus ja toitlustus: 7,1 eurot
Sooline palgalõhe maakonniti ja vanusrühmade järgi
Suurim sooline lõhe kuu keskmises brutotulus on vanuserühmas 25-49 aastat.
Naised alustavad tööelu keskmiselt 208 euro võrra madalama kuukeskmise brutotuluga ja lõpetavad keskmiselt 156 euro võrra madalama kuukeskmise brutotuluga. Suurim on sooline palgalõhe lõhe 25-49 aastaste vanuserühmas, kus keskmiselt on meeste kuukeskmine brutotulu 384,49 euro võrra suurem kui samas vanuses naiste kuukeskmine brutotulu.
Kuigi naise ja meeste elukaareülese palgalõhe põhjusena võib näha tegevusalast segregatsiooni ehk asjaolu, et naised töötavad valdkondades, kus palgad on väiksemad, tekitab karjäärialguse palga suur erinevus olukorras, kus naite haridustase on meestega võrreldes jätkuvalt kõrgem, küsimusi. Üks põhjus võib olla asjaolus, et Eestis on palgad läbirääkimispõhised (Aavik et al. 2020) ning naised kipuvad palgaläbirääkimistel olema tagasihoidlikumad ning kui mehed. Mõju omavad ka soostereotüübid, kus tööle värbajatel on nais- ja meeskandidaatidele erinevad ootused.
Üks palgalõhe põhjustaja on naiste suurem hoolduskoormus ja tasustamata tööde tegemine. Erinevad palgalõhe uuringud on kinnitanud, et palgalõhe ongi sagedasem vanusegruppides, kus saadakse ja kasvatatakse lapsi (Anspal et al., 2010; Täht, 2019) ehk vanusrühmas 25-49. Naiste tasustamata töö all peetakse silmas koduseid töid nagu laste ja eakate lähedaste eest hoolitsemine, toiduvalmistamine, koristamine jms. Tasustamata töö on midagi, mida on võimalik ka raha eest sisse osta, kuid naised teevad seda üldjuhul tasuta ning see on majapidamiste toimimiseks hädavajalik.
Mitmes uuringus on välja toodud ka asjaolu, et 25-49-aastaste naiste palga- ja karjääritingimused on võrreldes meestega kehvemad ka olukorras, kus neil pole lapsi (Anspal et al. 2010). Kuigi hoolduskoormuse tõttu diskrimineerimine on Eestis seadusega keelatud, võib tööandjate poolt kohata suhtumist, et teatavas vanuses naised on või saavad olema seotud perekondlike kohustustega ning pole seetõttu piisavalt pühendunud töötajad (vt ka Turk et al. 2015).
Kõigis maakondades on meeste tulu naiste omast suurem
Sooline lõhe eri vanuses inimeste kuukeskmises brutotulus on Eesti eri paikades erinev – näiteks Põlvamaal on suurim lõhe noorte, alla 25-aastaste inimeste vanuserühmas, kuid alates 50-aastaste vanuserühmast on Põlvas sooline palgalõhe hoopis väikseim Eestis. Harjumaal on sooline palgalõhe suurim 25-62 aastaste inimeste hulgas, 63 aastaste ja vanemate inimeste seas aga Järvamaal. Noorte, kuni 25-aastaste inimeste rühmas on sooline palgalõhe kõige väiksem Ida-Virumaal.
Temaatilised uuringud
- Aavik, K., Ubakivi-Hadachi, P., Raudsepp, M., & Roosalu, T. (2020). Soolise palgalõhe vähendamine: mitmetasandiline kvalitatiivuuring. Tallinna Ülikool: RASI toimetised nr 11.
- Liina Osila (2015), Poliitikauuringute keskus Praxis. Uuring finants- ja kindlustussektori ning tervishoiusektori palgalõhe vähendamise võimalustest.
- Anspal, S., Biin, H., Kallaste, E., Karu, M., & Kraut, L. (2009). Sooline palgalõhe. Teoreetilise ja empiirilise kirjanduse ülevaade. Eesti Rakendusuuringute Keskus CENTAR, Poliitikauuringute Keskus PRAXIS, Sotsiaalministeerium.
- Anspal, S., Kraut, L., & Rõõm, T. (2010). Sooline palgalõhe Eestis. Empiiriline analüüs. Eesti Rakendusuuringute Keskus CENTAR, Poliitikauuringute Keskus PRAXIS, Sotsiaalministeerium.
- Täht, K. (toim.) (2019). Soolise palgalõhe kirjeldamine ja seletamine – tehniline ülevaade. RASI toimetised nr 10. Tallinna Ülikool.
- Turk, Pirjo; Anniste, Kristi; Masso, Märt; Karu, Marre; Kriger, Tatjana 2015. Uuring Soolise võrdõiguslikkuse seaduse rakendamisest ja indikaatorite väljatöötamine seaduse mõjude hindamiseks. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis.
Kas antud materjalist oli kasu?
Aitäh!
Kuidas saaksime lehte paremaks muuta?
See vorm on ainult tagasiside andmiseks ja teile ei vastata. Ärge lisage siia enda ega kellegi teise isikuandmeid.