Palk ja töötasu

Naised teenivad Eestis keskmiselt 13,2% väiksemat töötasu

2024. aasta Statistikaameti andmete järgi, teenisid naissoost töötajad Eestis meestöötajatest keskmiselt 13,2 % väiksemat palka. Kuigi sooline palgalõhe Eestis väheneb, oleme Austria ja Ungari järel üks Euroopa Liidu suurima soolise palgalõhega riikidest. 2023. aastal oli Eurostati andmetel EL keskmine sooline palgalõhe 12%, Eestis 17%. Võrreldes 2022. aastaga on Eurostati andmetel Euroopa Liidus sooline palgalõhe keskmiselt vähenenud 1 pp võrra ja Eestis 4 pp võrra. 

Eesti soolise palgalõhe vähenemise üheks põhjuseks on avaliku sektori palkade kiire kasv viimasel kümnendil. Avalikus sektoris töötab rohkem naisi (nt õpetajad, meditsiinitöötajad), kelle palgad määratakse kollektiivlepingutega. Nende palkade kasv on vähendanud soolist palgalõhet.

Eurostati ja Statistikaameti soolise palgalõhe näitajate erinevus tuleneb erinevast arvutusmetoodikast. Eurostati arvutustes jäetakse välja kuni 10 töötajaga ettevõtete (mikroettevõtete) ja asutuste näitajad, samuti põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi ning avaliku halduse ja riigikaitse tegevusala palgatöötajate töötasud. Statistikaametis arvutatud sooline palgalõhe võtab arvesse kõik ettevõtted ja asutused ning kõik tegevusalad. Eestis moodustavad mikroettevõtted üle 90% registreeritud äriühingutest, mistõttu jääb Eurostati palgalõhe näitajast suur osa Eesti ettevõtetest välja. Statistikaameti palgalõhe näitaja täpsem, kuid Eurostati indikaator võimaldab võrdlust teiste EL liikmesriikidega.

Loe täpsemalt soolise palgalõhe arvutuskäigust, põhjustest ja olulisusest ÜKP võrdõiguslikkuse kompetentsikeskuse lehelt.

Sooline palgalõhe on suurim hulgi- ja jaekaubanduses

2024. aastal oli Eestis suurim sooline palgalõhe finants- ja kindlustustegevuses, info- ja side valdkonnnas ning hulgi- ja jaekaubanduses.  Ühes valdkonnas - veondus ja laondus, ületasid naiste palgad keskmiselt meeste omi (2023. aastal oli selliseid valdkondi neli: muud teenindavad tegevused, veondus ja laondus, kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus ning põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük). 

Suurim palgalõhe:

• Finants- ja kindlustustegevus: 25,5%
• Info ja side: 24,4%
• Hulgi- ja jaekaubandus: 23,5%  

Valdkonnad, kus naiste keskmine brutotunnipalk ületas meeste oma:

• Veondus ja laondus: -7,1%

Palgalõhe suurenemine üle 3 protsendipunkti (võrreldes 2023. aastaga):

•  Muud teenused: +33,2 protsendipunkti
• Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus: +11,1 pp
• Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük: +7 pp
• Ehitus: +4,5 pp

Palgalõhe vähenemine üle 3 protsendipunkti:

•  Kunst, meelelahutus ja vaba aeg: -5,7 pp
• Veevarustus; kanalisatsioon; jäätme- ja saastekäitlus: -5,5 pp
• Haldus- ja abitegevused: -4,7 pp
• Majutus ja toitlustus: -4,1 pp
   

Palgalõhe on märkimisväärne nii sektorites, mis on rohkem naiste poolt hõivatud, kui ka neis, kus töötab enam mehi. Palkade erinevused võivad paljuski olla tingitud ka sellest, et tegevusalade siseselt on täheldatav vertikaalne segregatsioon ehk naised töötavad neis valdkondades sageli  madalamatel ametikohtadel. Näiteks kuigi tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande sektor on suuremas osas naiste poolt hõivatud, saavad naised seal siiski  viiendiku võrra vähem palka, kui mehed (20,7%) ning see võib olla tingitud asjaolust, et juhtivtöötajate või arstide hulgas, kus ka palgad on kõrgemad, on rohkem mehi.

Osa sektorisisestest palkade erinevustest võib olla tingitud segregatsioonist (vt Segregatsioon).

Aastatel 2021-2024 kasvas brutotunnipalk enim kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse valdkonnas töötavatel meestel

Perioodil 2021-2024 kasvas kõikides valdkondades keskmiselt nii naiste kui meeste brutotunnipalk 2,2 euro võrra. Suurim palgakasv nii naiste kui meeste seas oli kutse-, teadus- ja tehnikaalastes tegevustes (vastavalt +3,6 eurot ja +4,2 eurot). Muude teenindavate tegevuste valdkonnas kasvas naiste keskmine palk ainult 0,7 euro võrra. Meeste keskmine brutotunnipalk kasvas kõige vähem muudes teenindavates tegevustes ja kinnisvaraalases tegevuses (+1,2 eurot). .

2024. aasta kõrgeim ja madalaim palk:

• Mehed:
  • Kõrgeim: Info ja side: 21,6 eurot.
  • Madalaim: Majutus ja toitlustus: 8,4 eurot.
• Naised:
  • Kõrgeim: Info ja side: 16,3 eurot.
  • Madalaim: Majutus ja toitlustus: 7,1 eurot

Sooline palgalõhe maakonniti ja vanusrühmade järgi

Suurim sooline lõhe brutokuupalgas on vanuserühmas 35-44 aastat.

Naised alustavad tööelu keskmiselt 137 euro võrra madalama brutokuupalgaga ja lõpetavad keskmiselt 91 euro võrra madalama brutokuupalgaga. Suurim on sooline palgalõhe 35-44 aastaste ja 25-34 aastaste vanuserühmas. Meeste keskmine brutokuupalk 35-44 aastaste vanuserühmas on keskmiselt 358 euro võrra suurem ja 25-34 aastaste vanuserühmas keskmiselt 321 euro võrra suurem, kui samas vanuses naistel. 

Uuri lähemalt Statistikaameti palgarakendusest

Kuigi naise ja meeste elukaareülese palgalõhe põhjusena võib näha tegevusalast segregatsiooni ehk asjaolu, et naised töötavad valdkondades, kus palgad on väiksemad, tekitab karjäärialguse palga suur erinevus olukorras, kus naite haridustase on meestega võrreldes jätkuvalt kõrgem, küsimusi. Üks põhjus võib olla asjaolus, et Eestis on palgad läbirääkimispõhised (Aavik et al. 2020) ning naised kipuvad palgaläbirääkimistel olema tagasihoidlikumad ning kui mehed. Mõju omavad ka soostereotüübid, kus tööle värbajatel on nais- ja meeskandidaatidele erinevad ootused. 
Üks palgalõhe põhjustaja on naiste suurem hoolduskoormus ja tasustamata tööde tegemine. Erinevad palgalõhe uuringud on kinnitanud, et palgalõhe ongi sagedasem vanusegruppides, kus saadakse ja kasvatatakse lapsi (Anspal et al., 2010; Täht, 2019) ehk vanusrühmas 25-49. Naiste tasustamata töö all peetakse silmas koduseid töid nagu laste ja eakate lähedaste eest hoolitsemine, toiduvalmistamine, koristamine jms. Tasustamata töö on midagi, mida on võimalik ka raha eest sisse osta, kuid naised teevad seda üldjuhul tasuta ning see on majapidamiste toimimiseks hädavajalik. 
Mitmes uuringus on välja toodud ka asjaolu, et 25-49-aastaste naiste palga- ja karjääritingimused on võrreldes meestega kehvemad ka olukorras, kus neil pole lapsi (Anspal et al. 2010). Kuigi hoolduskoormuse tõttu diskrimineerimine on Eestis seadusega keelatud, võib tööandjate poolt kohata suhtumist, et teatavas vanuses naised on või saavad olema seotud perekondlike kohustustega ning pole seetõttu piisavalt pühendunud töötajad (vt ka Turk et al. 2015).

Kõigis maakondades on meeste keskmine brutokuupalk naiste omast suurem

Suurim sooline lõhe keskmistes brutokuupalkades on Järvamaal (23%), kus mehed teenivad kuus keskmiselt 357 eurot rohkem kui naised. Järgneb Harjumaa 15,2%-ga (meeste keskmine brutokuupalk ületab naiste oma 293 euroga). Kõige väiksem on sooline lõhe keskmistes brutokuupalkades Võrumaal, kus mehed teenivad kuus keskmiselt 129 eurot rohkem kui naised (sooline lõhe 8,3%).

Kõige kõrgem keskmine brutokuupalk on Harjumaal töötavatel meestel (2487 eurot) ja kõige madalam Valgamaal (1572 eurot). Vahe meeste kõige kõrgema ja kõige madalama keskmise brutokuupalga vahel on 915 eurot. Naiste keskmine brutokuupalk on kõige kõrgem samuti Harjumaal (2120 eurot) ja kõige madalam Valgamaal (1454 eurot). Vahe naiste kõige kõrgema ja kõige madalama keskmise brutokuupalga vahel on 666 eurot.

Uuri lähemalt Statistikaameti palgarakendusest.

Temaatilised uuringud

• Aavik, K., Ubakivi-Hadachi, P., Raudsepp, M., & Roosalu, T. (2020). Soolise palgalõhe vähendamine: mitmetasandiline kvalitatiivuuring. Tallinna Ülikool: RASI toimetised nr 11. 
• Liina Osila (2015), Poliitikauuringute keskus Praxis. Uuring finants- ja kindlustussektori ning tervishoiusektori palgalõhe vähendamise võimalustest.
• Anspal, S., Biin, H., Kallaste, E., Karu, M., & Kraut, L. (2009). Sooline palgalõhe. Teoreetilise ja empiirilise kirjanduse ülevaade. Eesti Rakendusuuringute Keskus CENTAR, Poliitikauuringute Keskus PRAXIS, Sotsiaalministeerium.
• Anspal, S., Kraut, L., & Rõõm, T. (2010). Sooline palgalõhe Eestis. Empiiriline analüüs. Eesti Rakendusuuringute Keskus CENTAR, Poliitikauuringute Keskus PRAXIS, Sotsiaalministeerium.
• Täht, K. (toim.) (2019). Soolise palgalõhe kirjeldamine ja seletamine – tehniline ülevaade. RASI toimetised nr 10. Tallinna Ülikool.
• Turk, Pirjo; Anniste, Kristi; Masso, Märt; Karu, Marre; Kriger, Tatjana 2015. Uuring Soolise võrdõiguslikkuse seaduse rakendamisest ja indikaatorite väljatöötamine seaduse mõjude hindamiseks. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis.