Segregatsioon

Mis on tööturu segregatsioon?

Tööturu segregatsioon väljendab olukorda, kus erinevatesse rahvastikurühmadesse kuuluvad inimesed, näiteks naised ja mehed või eesti ja vene emakeelega inimesed, töötavad erinevates valdkondades ja erinevatel ametipostidel. 

Olukorda, kus naise ja mehed töötavad erinevates valdkondades, näiteks naised hariduse ja mehed tehnoloogiaaladel, nimetatakse tegevusalapõhiseks ehk horisontaalseks segregatsiooniks. Ametialane ehk vertikaalne segregatsioon väljendab olukorda, kus naised ja mehed töötavad erinevatel positsioonidel, näiteks juhtide ja spetsialistidena. 

Tööturu vertikaalset ja horisontaalset segregatsiooni põhjustavad rolliootused, stereotüübid, traditsioonid ja struktuursed tõrked. Naised, vähemusrahvused ja puudega inimesed seisavad silmitsi kõrgemate barjääridega hariduses, karjäärivalikutes ja juhtivatele ametikohtadele jõudmisel, mida süvendavad klaaslae (nähtamatud takistused, mis ei lase haavatavatel rühmadel karjääriredelil teiste rühmadega sama kiirelt edeneda) ja klaaslifti efektid (haavatavate sihtrühmade poolt domineeritud töökollektiivis edutatakse kiiremini teiste rühmade esindajaid). Stereotüübid mõjutavad ka haavatavaid rühmi endid, vähendades nende kandideerimisaktiivsust. Lisaks mõjutavad segregatsiooni hoolduskoormus, töökohtade ligipääsetavus ja füüsiline keskkond. Seetõttu tuleb meetmeid ja projekte kavandades alati arvestada nende mõju erinevatele rühmadele ja edendada võrdsust.

Miks on tööturu sooline segregatsioon probleem? 

• Segregeeritud tööturg raskendab inimeste eneseteostust vabalt valitud valdkonnas ja takistab riigi inimvara tõhusat rakendamist.

• Sooline segregatsioon on Eesti kõrge soolise palalõhe üheks põhjuseks. 

• Sooliselt jaotunud tööturg mõjutab majandustsüklite kaudu naisi ja mehi erinevalt. Näiteks 2008. aastal alanud majanduslangus, mis mõjutas eelkõige meeste tegevusalasid (ehitus, töötlev tööstus), tõi kaasa suurema meeste töötuse määra. 2020. aastal alanud COVID-19 pandeemiaga kaasnenud kriis mõjutas rohkem naisi, kuna enim kannatasid rohkem naiste poolt hõivatud tegevusalad turismi-, majutus- ja teenindussektoris (loe lähemalt).  

Sooline segregatsioon Eesti tööturul ei vähene 

Eesti on Euroopas kõige enam sooliselt segregeeritud tööturuga riik. Statistikaameti andmetel on ametialapõhine sooline segregatsioon ehk vertikaalne segregatsioon alates 2017. aastast olnud kasvutrendis, tegevusalapõhine segregatsioon aga püsinud samal tasemel. 

Mida suurem on segregatsiooniindeksi väärtus, seda rohkem on tööturg segregeerunud. Kui indeksi väärtus on 0%, siis tööturul segregatsiooni ei ole, s.t naised ja mehed on ameti- ja tegevusaladel ühtlaselt jagunenud. Kui indeksi väärtus on 100%, on tööturg täielikult segregeerunud, s.t naised ja mehed töötavad täiesti erinevatel ameti- või tegevusaladel (Statistikaamet).

Naised ja mehed peavad erinevaid ameteid

Mehed töötavad sagedamini oskustööliste, masinoperaatorite, spetsialistide ja juhtidena, naised aga lihttööliste, kontoritöötajate, teenindajate, müügitöötajate ning tippspetsialistidena. Sooline segregatsioon on terav juhtide seas: juhte on kõigist hõivatud naistest umbes 5%, meestest aga 10%. Tööturu horisontaalsemaks muutumine on vähendanud juhtide ja suurendanud tippspetsialistide osakaalu. Tippspetsialiste on naiste hulgas olnud alati enam ning ka tippspetsialistide osakaalu kasv on olnud suurem. Samas on meesjuhtide osakaal kõigist hõivatud meestest on endiselt kaks korda suurem kui naissoost juhtide osakaal hõivatud naistest. See viitab, et naistel on juhipositsioonile jõudmine keerulisem.

Statistikaameti andmebaasist on võimalik leida ka pikaajalisemat trendi näitavad andmed alates 2000. aastast.

Naised ja mehed on koondunud erinevatele tegevusaladele

 Eesti tööturul on tegevusalapõhine sooline segregatsioon üks Euroopa Liidu kõrgeimaid. Sooliselt tasakaalus tegevusalasid, kus mõlemast soost töötajaid on vähemalt 40%, on seitse: info ja side; hulgikaubandus (v.a mootorsõidukid ja mootorrattad); avalik haldus ja riigikaitse (kus naised töötavad peamiselt halduses ja mehed riigikaitses); haldus- ja abitegevused; kinnisvaraalane tegevus; posti- ja kulleriteenused ning muud tegevused. 

Võrreldes 2021. aastaga on naiste osakaal kasvanud näiteks info ja side valdkonnas (+5pp), finants- ja kindlustusalases tegevuses (+6 pp) ning kunsti, meelelahutuse ja vaba aja valdkonnas (+3 pp).

Selgelt eristuvad tegevusalad, kus ühe soo esindajad moodustavad üle 70% töötajatest. Meeste valdusalad on metsamajandus ja metsavarumine, mäetööstus, ehitus ning maismaavedu ja torutransport. Naiste osakaal on ülekaalukas tervishoius ja sotsiaalhoolekandes, hariduses ning jaekaubanduses. Eriliselt on süvenenud segregatsioon metsamajanduses ja metsavarumises: kui 2021. aastal oli meeste osakaal selles valdkonnas 80%, siis nüüd on see täielikult meeste hõivatud.

Tegevusalapõhine sooline segregatsioon selgitab suurt osa Eesti soolisest palgalõhest (vt Palk ja töötasu).

Naised töötavad enam avalikus-, mehed erasektoris

Naised on läbi aastate olnud meestest enam hõivatud avalikus sektoris. Kõigist avaliku sektori töötajatest on umbes 2/3 naised, erasektori töötajate seas on naisi veidi alla poole.

Mida kõrgem haridusaste, seda rohkem meesõpetajaid

Sooline segregatsioon on väga selge haridusvaldkonnas. Eesti õpetajaskonnast moodustavad suurema osa naised ning naisõpetajate osakaal on teiste EL riikide seas esirinnas (vt EL statistikat siit ).

Meessoost õpetajate osakaal erinevates õppeasutustes püsib muutumatuna. Koolieelsetes õppeasutustes jääb meessoost õpetajate osatähtsus alla 1%, põhikoolis ja gümnaasiumis on mehi õpetajate hulgas aga umbes 15% (sh algkoolis alla 10% ning gümnaasiumis 20% ringis). Kutseõppeasutustes, kus suur osatähtsus on eriala õpetajatel ning pakutavate erialade hulgas palju traditsiooniliselt enam meeste poolt õpitavaid alasid, ulatub meessoost õpetajate osatähtsus ligi 40% -ni. 

Meeste osakaal kõigi õpetajate hulgas eri kooliastmetes on õrnas kasvutrendis, st üldhariduskoolides on meeste osakaal õpetajate hulgas väga aeglaselt kasvamas, veidi kiiremat kasvu võib täheldada gümnaasiumiastme õpetajate seas.

Muust rahvusest Eesti elanikud töötavad eestlastest sagedamini lihttöölisena, harvemini juhtide ja tippspetsialistidena

Eestis on ilmne rahvusepõhine, st eesti ja muu (so valdavalt vene) emakeele põhjal eristatav segregatsioon nii tegevusalade ja ametipositsioonide lõikes. 

Muust rahvusest töötajate osatähtsus oli 2023. aastal suurim elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise alal (59%), maismaaveonduse ja torutranspordi valdkonnas (49%) ja laondust ja veondust abistavatel tegevusaladel (48%).  Kõige vähem on muust rahvusest töötajaid põllumajanduses, metsamajanduses ja metsavarumises, veevarustuses ja posti- ja kullerteenuse alal.

Ametipositsioonidest töötab muust rahvusest inimesi enim tippspetsialistidena või oskus- ja käsitöölistena, kõige harvemini aga põllumajanduse, kalanduse ja jahinduse oskustöölistena ja juhtidena. Eestlastega võrreldes on muust rahvusest töötajate osatähtsus suurem lihttööliste, seadme- ja masinaoperaatorite ning oskus- ja käsitööliste hulgas, väiksem aga juhtide, tippspetsialistide ning tehnikute- ja keskastme spetsialistide seas. Statistika viitab selgelt sellele, et võrreldes eestlastega on muust rahvusest elanike ligipääs kõrgema spetsialiseeritusega, kõrgema prestiižiga ning paremini tasustatud töökohtadele keerulisem.

Juhtidena on hõivatud 8,8 protsenti eestlastest ja 5,7 protsenti muust rahvusest elanikest

Muust rahvusest elanikud töötavad kõige rohkem tippspetsialistidena (18,6%), oskustöötajate ja käsitöölistena (18%) ning seadme ja masina operaatoritena (13,5%). Muust rahvusest elanikud on võrreldes eestlastega vähem esindatud  juhtide (eestlased 8,8%, muust rahvusest 5,7%), tippspetsialistide (eestlased 27,6%, muust rahvusest 18,6%) ja tehnikute (eestlased 16,1%, muust rahvusest 10,9 %) hulgas. Muust rahvusest elanike osatähtsus on suurem oskustöötajate ja käsitööliste hulgas (eestlased 11,8%, muust rahvusest 18%), seadme ja masina operaatorite hulgas (eestlased 8,7%, muust rahvusest 13,5%) ja lihttööliste hulgas. Lihttööliste hulgas on muust rahvusest töötajaid kaks korda rohkem kui eesti rahvusest töötajaid (eestlased 6%, muust rahvusest 13,4%).

Tegevusvaldkondade rahvuspõhine jagunemine on Eestis tugevalt seotud muust rahvusest elanikkonna geograafilise paiknemise ning eri piirkondade tööturu ja tööstuse struktuuriga. Näiteks on muust rahvusest rahvastiku osakaal suurem Ida-Virumaal, mille tööturgu mõjutab tugevalt põlevkivi- ja energiatööstus. Samuti on muust rahvusest inimeste osakaal suurem Tallinnas ja Harjumaal. Samuti mõjutab rahvusel põhinevat segregatsiooni mõjutab erinevate elualade eesti keele oskuse nõue, kuna tööturul on aktiivsed need põlvkonnad, kelle eesti keele oskus ei pruugi olla piisav mõnes mõnes sektoris, valdkonnas või ametikohal töötamiseks.

Puudega inimeste seas on enam teenindus- ja müügitöötaja või lihttöölisena töötavaid inimesi, juhiks on puudega inimesel väga keeruline saada

Eesti tööturg on ka puude olemasolu lõikes nii hõivevaldkondades kui ametikohtadel segregeerunud ning puudega inimesed on haavatavamas positsioonis. Viiendik puudega töötajaist töötab lihttöölisena ning viiendik teenindus- ja müügitöötajana. Üle kümnendiku on tehnikuid ja keskastme spetsialiste, seadme- ja masinoperaatoreid ja koostajaid ning oskustöötajaid ja käsitöölisi. Puudega inimeste seas on tippspetsialistina töötajate osatähtsus ligi 2,5 korda väiksem kui puudeta inimeste hulgas, juhte aga puudega inimeste hulgas praktiliselt ei ole.

Kuigi puue, eelkõige füüsiline või sensoorne puue, võib takistada inimese võimalusi teatud ametikohtadel töötamiseks, ei selgita see suurt erinevust puudeta ja puudega inimeste töötamises tippspetsialistide ja juhtidena vaid viitab võimalikule struktuursele barjäärile nendele ametikohtadele ligipääsus, sh vajaliku hariduse omandamisel. 

Puudega inimesi on enim hõivatud teeninduse, hulgi- ja jaekaubanduse ning tööstuse valdkonnas. Seejuures on puuetega töötajate osatähtsus teenindusvaldkonnas kasvamas. Puuetega inimeste hõivevõimaluste suurenemine teenindusvaldkonnas võib olla tingitud nii ühiskonnas kasvanud teadlikkusest ja avatusest puuetega inimeste tööturule kaasamisel, kui ka teenindusvaldkonna populaarsuse kahanemises hõivevaldkondade hulgas.

Valdav osa puuetega inimestest töötab erasektoris – vaid 19% kõigist töötavatest puuetega inimestest töötas 2023. aastal avalikus sektoris ning see on võrreldes aasta varasemaga 14 pp võrra vähenenud. 

Palgalise töötajana on hõivatud 90,7% puudega inimestest ja mittepalgalisena (ettevõtja, vabakutseline) 9,3% ning mittepalgaliste töötajate osatähtsus on võrreldes 2022. aastaga vähenenud

Temaatilised uuringud

• Praxise uuringu aruanne (2024) „Tippjuhiks saamise teed: mehed juhtuvad juhiks, naised juhivad end juhiks“
• EL statistika – naiste ja meeste osakaalud õpetajate seas