Segregatsioon

Sooline segregatsioon tööturul püsib

Statistikaameti andmetel ametialapõhine sooline segregatsioon ehk vertikaalne sooline segregatsioon ajavahemikus 2018-2021 vähenes 35%-lt kuni 33,3%-ni, kuid seejärel pöördus uuesti tõusule ja kasvas aastaks 2023 kuni 35,8%-ni 

Tegevusalapõhine sooline segregatsioon ajavahemikus 2017 – 2020 vähenes 2,6 protsendipunkti võrra ja saavutas 36,4% taseme, kuid seejärel hakkas uuesti suurenema. 2023. aastal oli  tegevusalapõhine sooline segregatsioon kasvanud juba 38,5%.

Võrredes 2017. aastaga on tegevusalapõhine sooline segregatsioon vähenenud ainult 0,5 protsendipunkti võrra. Ametialapõhine sooline segregatsioon on sama ajaga kasvanud 1,9 pp võrra.

Mida suurem on segregatsiooniindeksi väärtus, seda rohkem on tööturg segregeerunud. Kui indeksi väärtus on 0%, siis tööturul segregatsiooni ei ole, s.t naised ja mehed on ameti- ja tegevusaladel ühtlaselt jagunenud. Kui indeksi väärtus on 100%, on tööturg täielikult segregeerunud, s.t naised ja mehed töötavad täiesti erinevatel ameti- või tegevusaladel (Statistikaamet)  

Juhina töötavate isikute osatähtsus naissoost hõivatute hulgas kahaneb

2023 aastal töötas juhtidena ainult 5,4% naistest ja 10,3% meestest (2015. aastal 16,4% meestest ja 7,6% naistest). Kui meeste hulgas on juhina töötajate osatähtsus jäänud enam vähem samal tasemele 2021. aastaga, siis naiste hulgas on juhina töötajate osatähtsus langenud  1,8 pp võrra. 2023. aastal töötas tippspetsialistidena ligi kaks korda rohkem naisi kui mehi (naisi 32,3% ja mehi 17,4%). Tehnikute ja keskastme spetsialistide hulgas on meeste ja naiste osatähtsused enam vähem võrdsed. Seevastu teenindus- ja müügitöötajatena töötas 2023. aastal  19,3% naistest ja ainult 5,1% meestest. Mehed töötasid enim oskustöötajate ja käsitöölistena (23,7%). Naistest töötas oskustöötajate ja käsitöölistena ainult 3,7%. Kõige rohkem naisi töötas tippspetsialistidena (32,3%). Rohkem naisi kui mehi töötab lihttöölisena (naistest 9,6% ja meestest 6,9%).

Naised ja mehed on koondunud erinevatele tegevusaladele

Tegevusvaldkondi, kus naised ja mehed on enam vähem tasakaalustatult esindatud (naiste ja meeste osatähtsus jääb vahemikku 40-60%) oli 2023. aastal 7 (2021. aastal üheksa): info ja side, hulgikaubandus v.a mootorsõidukid ja mootorrattad, avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus, haldus- ja abitegevused, kinnisvaraalane tegevus, Posti- ja kullerteenus, muud tegevusalad. Kuigi ka avalikus halduses ja riigikaitses on naiste ja meeste osatähtsus 40-60% piirides, on tegelikult naised ülekaalukalt esindatud avalikus halduses ja mehed riigikaitse valdkonnas.

Tegevusvaldkonnad, kus töötavad peamiselt mehed (meeste osatähtsus üle 70%) on metsamajandus ja metsavarumine (100%), mäetööstus (100%), ehitus (88%), maismaaveondus ja torutransport (88%),  mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont (79%), elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine (78%), veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus (77%), põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (76%) ja veondus ja laondus (76%).

Tegevusvaldkonnad, kus töötavad peamiselt naised (naiste osatähtsus üle 70%) on tervishoid ja sotsiaalhoolekanne (87%), haridus (82%), jaekaubandus v.a mootorsõidukid ja mootorrattad (80%) ja majutus ja toitlustus (78%).  

Naised on ülekaalus avalikus sektoris ja mehed erasektoris

2023. aastal oli avaliku sektori töötajatest 68% naised ja ainult 32% mehed. Võrreldes 2016. aastaga on meeste  osatähtsus vähenenud 1 protsendipunkti võrra.

Erasektori töötajatest olid 2023. aastal 56% mehed ja 44% naised. Võrreldes 2016. aastaga on naiste osatähtsus erasektoris kasvanud ainult 1 protsendipunkti võrra.

Mida kõrgem haridusaste, seda rohkem meesõpetajaid

Kui koolieelsetes õppeasutustes jääb meessoost õpetajate osatähtsus  1% juurde ja algklassides on meessoost õpetajaid 9% ümber, siis gümnaasiumis on meesõpetajate osatähtsus juba üle 20% ja kutseõppeasutustes ulatub meessoost õpetajate osatähtsus 40% -ni.

Kõige rohkem muust rahvusest inimesi töötab energeetika valdkonnas

Muust rahvusest töötajate osatähtsus oli 2023. aastal suurim elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise alal (59%), maismaaveonduse ja torutranspordi valdkonnas (49%) ja laondust ja veondust abistavatel tegevusaladel (48%).  Kõige vähem on muust rahvusest töötajaid põllumajanduses, metsamajanduses ja metsavarumises, veevarustuses ja posti- ja kullerteenuse alal.

Juhtidena on hõivatud 8,8 protsenti eestlastest ja 5,7 protsenti muust rahvusest elanikest

Muust rahvusest elanikud töötavad kõige rohkem tippspetsialistidena (18,6%), oskustöötajate ja käsitöölistena (18%) ning seadme ja masina operaatoritena (13,5%). Muust rahvusest elanikud on võrreldes eestlastega vähem esindatud  juhtide (eestlased 8,8%, muust rahvusest 5,7%), tippspetsialistide (eestlased 27,6%, muust rahvusest 18,6%) ja tehnikute (eestlased 16,1%, muust rahvusest 10,9 %) hulgas. Muust rahvusest elanike osatähtsus on suurem oskustöötajate ja käsitööliste hulgas (eestlased 11,8%, muust rahvusest 18%), seadme ja masina operaatorite hulgas (eestlased 8,7%, muust rahvusest 13,5%) ja lihttööliste hulgas. Lihttööliste hulgas on muust rahvusest töötajaid kaks korda rohkem kui eesti rahvusest töötajaid (eestlased 6%, muust rahvusest 13,4%).

Puudega töötajate osatähtsus on enim kasvanud muu teeninduse valdkonnas

2023. aastal töötas kõige rohkem puudega inimesi muus teeninduses 28% (2022. aastal 38%), tööstuses 25,8%  (2022. aastal 16,5%) ja hulgi- ja jaekaubanduses 22,8% (2022. aastal 22,6%). Võrreldes 2022. aastaga on puudega inimeste osatähtsus enim suurenenud tööstuses ja vähenenud muus teeninduses.

2023. aastal töötab avalikus sektoris 19% ja erasektoris 81% puudega inimestest. Avalikus sektoris töötajate osatähtsus on puudega inimeste hulgas võrreldes 2022. aastaga vähenenud 14 pp võrra ja erasektoris töötajate osatähtsus kasvanud. Palgalise töötajana on hõivatud 90,7 % puudega inimestest ja mittepalgalisena (ettevõtja, vabakutseline) 9,3%. Võrreldes 2022. aastaga on mittepalgaliste töötajate osatähtsus puudega inimeste hulgas vähenenud.

Puudega töötajate hulgas on võrreldes 2022. aastaga enim vähenenud tippspetsialistina töötavate inimeste osatähtsus. 

Puudega töötajatest 26,6% töötab lihttöölisena. Oskustöötajate ja käsitöölisena töötab 18,1% puudega töötajatest, tehnikute ja keskastme spetsialistidena 16%  ja teenindus- ja müügitöötajatena  10,2% puudega töötajatest.  Puudega inimeste seas on tippspetsialistina töötajate osatähtsus 2,8 korda väiksem kui puudeta inimeste hulgas. Juhtidena, kontoritöötajatena ja põllumajanduses töötavate puudega inimeste osatähtsuste avaldamist ei võimalda andmekaitse põhimõte.