Töö ja pereelu ühitamine

Töö- ja pereelu ühitamine tähendab aja jagamist töö, pere ja isikliku elu vahel

Vananeva ühiskonna ja tööjõupuuduse tingimustes kannavad parimas tööeas inimesed sageli mitmekordset koormust, hooldades nii lapsi kui vanemaid. Töö- ja perepoliitika eesmärk on pakkuda meestele ja naistele võrdsed võimalused töö- ja pereelu tasakaalustamiseks. 

Töö- ja pereelu ühitamise võimalusi mõjutavad tööandjate hoiakud, riigi poliitikad ja ühiskonnas levinud arusaamad soorollidest. Oluline on tööandjate toetus, nagu paindlik tööaeg ja hoolduskohustuste arvestamine, ning riigi tugi seadusandluse ja lisapuhkustega. Traditsioonilised soorollid, mis panevad hoolduskoormuse peamiselt naistele, takistavad võrdset töö- ja pereelu tasakaalu.

Naiste suurem hoolduskoormus kajastub ka töö- ja pereelu ühitamist puudutavas statistikas

Kuigi töö- ja pereelu ühitamine puudutab nii naisi kui ka mehi, on stereotüüpsed hoiakud ja mustrid visad kaduma ning Eesti naiste suurem koormus töö- ja pereelu ühitamisel kajastub ka statistikas. Eesti naised osalevad meestega tööhõives pea samal määral (vt Tööhõive) kuid on sooline hõivelõhe on kõrgeim (30%) nende seas, kel on alla 2-aastasted lapsed. Seitsme aastaga on hõivelõhe vähenenud, alla 2-aastaste lastega inimeste seas on vähenemine kahekordne.

Väikeste lastega vanemad töötavad keskmiselt rohkem ning töö- ja pereelu ühitamise võimalused on nende jaoks eriti olulised. Tööhõive on kõrgem meeste seas, kel on lapsed. See viitab jätkuvale leivateenija mentaliteedi püsimisele. Ka lastega naised on suurema tõenäosusega lasteta naistest hõivatumad, erandiks vaid väikelaste (so 0–2-aastaste) emad. Lapsevanemate töötamise võimalusi mõjutab lastehoiukohtade kättesaadavus ja kasutamine (vt Hariduse kättsaadavus).

Mõne pereliikme hooldamisega tegeleb orienteeruvalt 15% Eesti inimestest (Elanikkonna hoolduskoormuse uuring, 2022). Hoolduskoormus võib tähendada, et hooldamise kohustusega inimene peab osaliselt või täielikult töölt eemale jääma.

2023. aastal jäi 16,3 tuhat naist ja 1,7 tuhat meest tööturult eemale laste või teiste pereliikmete eest hooldamise vajaduse tõttu. Nende naiste arv, kes on tööturult eemal, kuna nad peavad hoolitsema oma laste või teiste pereliikmete moodustab mitteaktiivsetest naistest 11% (selles näitajas ei kajastu inimesed, kes viibivad tasustatud vanemapuhkusel). Seitsme aasta jooksul (2017- 2023) on hoolduskohustuse tõttu osalise tööajaga töötavate või mitteaktiivsete inimeste arv on vähenenud umbes 9100 võrra. Samas on jäänud muutumatuks nende inimeste arv (4900), kelle põhjus on lapse- või täiskasvanute hooldusteenuse puudus. 2021. aastal muudeti statistika kogumise metoodikat ning enam ei arvestata neid, kes viibivad tasustatud vanemapuhkusel, mitteaktiivsete hulka

Isapuhkust kasutab üle 90% meestest

Viimasel kümnendil on töö- ja pereelu ühitamise soodustamiseks muudetud vanemapuhkuste ja –hüvitiste süsteemi ning loodud juurde lapsehoiukohti. Vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi täiustamise eesmärk oli luua rohkem paindlikke võimalusi vanemahüvitise kõrvalt osaliseks töötamiseks ning soodustada hoolduskoormuse võrdsemat jaotust mõlema vanema vahel.

Vanemahüvitise saajate hulgas on meeste osakaal järjepidevalt suurenenud. Kui 2019. aastani oli kasv aeglane, toimus 2019-2021 toimus kiire tõus ja meeste osatähtsus vanemahüvitise saajate hulgas kasvas 33,5%-ni (11,5 pp). Hüppelise kasvu taga on vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi muudatus, mis võimaldavad (alates 01.10.2018) vanemahüvitisega samal ajal varasemast suuremat tulu teenida ning vanemahüvitisega kaetud vanemapuhkust paindlikumalt vanemate vahel jagada.

Aastatel 2014-2022 kasvas isapuhkuse kasutajate osatähtsus kaks korda (42 protsendipunkti võrra). Kui 2014. aastal kasutas isapuhkust 42,21% isaks saanutest, siis 2022. aastal oli isapuhkuse kasutajate osatähtsus juba 91%. Suurim tõus (+31 pp) toimus ajavahemikus 2020-2022 ning see on seotud 01.07.2020 jõustunud isapuhkust puudutava seadusemuudatusega, millega pikendati isadele antava isapuhkuse perioodi 10 tööpäevalt 30 kalendripäevale. Lisaks laienes täiendava vanemahüvitise saamise õigus kõigile isadele sõltumata nende varasemast töösuhtest.

Naistel kulub oluliselt rohkem aega majapidamisele ja perekonnale

Naistel kulub meestega võrreldes oluliselt rohkem aega majapidamisele ja perekonnale. Kui 25-44- aastastel meestel kulub majapidamisele ja perekonnale keskmiselt 141 minutit päevas, siis naistel 233 minutit, sh kulub lapsehoidmisele naistel enam kui kaks korda rohkem (naistel 64 minutit, meestel 26 minutit). 

Kümne aastaga on majapidamisele ja perele kulunud aeg nii meeste kui naiste seas kahanenud ning sooline lõhe ajakasutuses vähenenud. Kuigi majapidamistööd ja laste ning teiste hoolt vajavate pereliikmete eest hoolitsemine on endiselt naiste õlul, võtavad mehed proportsionaalselt varasemast suurema rolli.

Temaatilised uuringud

Elanikkonna hoolduskoormuse uuring (2022). Turu-uuringute AS 

Turk, P. (2021) artikkel „Töö- ja pereelu ühitamine“ kogumikus Teel tasakaalustatud ühiskonda. Naised ja mehed Eestis III. Tallinn, Sotsiaalministeerium.