Tööelu taustapilt

Tööelu

Teemad

Osaajaga töötamine soo ja vanuserühma lõikes

Ületöötamine soo lõikes

Öises vahetuses töötamine soo lõikes

Osaajaga töötamine on sagedasem naiste ja noorte seas

2023. aastal töötas Euroopa Liidus osalise tööajaga 17,1% hõivatud inimestest ning kõigis EL riikides peale Rumeenia oli osaajaga töötajate seas rohkem naisi (keskmiselt naisi 27,9% ja mehi 7,7%).  Eestis töötas 2023. aastal osalise tööajaga EL keskmisest pisut vähem,15,5% kõigist hõivatuist. Seejuures on Eestis osalise tööajaga töötavaid mehi EL keskmisest 2,9 pp võrra rohkem (10,6%) ja naisi 7,5 pp võrra vähem (20,4%). Võrreldes 2017. aastaga, on osaajaga töötamine kasvanud nii naiste kui ka meeste seas (10,8% 2017. a versus 15,5% 2023.a).

Osalise tööajaga töötamine on üle maailma sagedasem naiste seas, sageli on sellise töövormi valiku põhjuseks hoolduskoormus (vt ka Töö ja pereelu ühitamine), Hoolitsemisega seotud kohustusi nähakse traditsiooniliste soorollide järgi peamiselt naiste vastutusena. Paraku on uuringud näidanud (Anspal, Kraut ja Rõõm, 2010), et osalise ajaga töötajate puhul on täheldatav täisajaga töötajaist suurem keskmine sooline palgalõhe ja vähenenud karjääris edenemise võimalused. Selle põhjuseks on tööandjate hoiak, et osaajaga töötajad ei ole piisavalt pühendunud. Samuti tuleb arvestada, et osalise tööajaga töötava inimese pension ja hüvitised on väiksemad, kuna sissetulekutelt tasutud sotsiaalmaks on olnud väiksem. 

Osaajaga töötajate osatähtsus on suurem tööelu alguses ja lõpus ning seitsme aastaga on osaajaga töötajate osakaal kasvanud kõigis vanuserühmades. Kõrgeim on osaajaga töötajate osakaal 15-24 aastaste vanuserühmas ehk vanuses, kus sageli veel omandatakse haridust ning töötamine toimub õpptegevuste kõrval. Viimase seitsme aastaga on selles vanusrühmas osaajaga töötamine märkimisväärselt kasvanud. Enam töötavad ka selles vanuserühmas osalise tööajaga naised: 2023. aastal töötas osaajaga 42,3% (13,9 pp kasv alates 2017) kõigist vanuserühma hõivatud naistest ja 27,1%, (kasv 15,2 pp) meestest.

Ka 50-74. aastased hõivatud töötavad keskmises tööeas töötajaist sagedamini osaajaga ning seitsme aastaga on osalise tööajaga töötajate osatähtsus kasvanud. 2023. aastal oli selle vanuserühma meeste hulgas osaajaga töötajaid 14,9% ja naiste seas 23,2%.

Kõige vähem on võrreldes 2017. aastaga kasvanud osaajaga töötamine 25-49 aastaste vanuserühmas. 2023. aastal töötab 25-49-aastastest osalise tööajaga 5,9% meestest ja 14,7% naistest. Trendid on sarnased sõltumata rahvusest, so eestlaste ja mitte-eestlaste hulgas. 

Põhjuseid, miks osaajaga töötamine on viimastel aastatel rohkem levinud, võib olla mitmeid. Ühest küljest on viimasel kümnendil paranenud töötasu tingimused ning sestap on inimestel osaajaga töötamine rohkem jõukohane. Eesti Panga Tööturu Ülevaates on ühe võimaliku põhjusena välja toodud ka asjaolu, et tööandjad on muutunud tööaja suhtes paindlikumaks ning seeläbi on tekkinud rohkem võimalusi töötada ka inimestel, kes täiskoormusega töötada ei soovi või saa.

Murekohaks on vaeghõivatuse osakaalu kasv – kui 2017. aastal oli vaeghõivatuid 0,7% kõigist hõivatuist, siis 2023. aastal 1,2%. Vaeghõivatu on osaajaga töötaja, kes soovib töötada rohkem ja on valmis lisatöö kahe nädala jooksul vastu võtma. 2023. aastal oli vaeghõivatuid enam naiste seas (1,5% naistest, 0,9% meestest). Vaeghõivatuse kasvu taga on vähemalt osaliselt töötuse määra kasv viimastel aastatel.

Meestel on pikemad tööpäevad, naised töötavad sagedamini nädalavahetustel

Eesti Panga Tööturu Ülevaates (2023) on välja toodud, et Eestis on keskmine töötatud tundide arv töötaja kohta pikaajalises langustrendis. Seda on põhjustanud osakoormusega töötamise sagenemine, kuid ka täiskoormusega töötavate isikute keskmise tegelikult töötatud tundide arvu kahanemine. 

Statistikaameti andmetel  (2024) on viimastel aastatel mõnevõrra kasvanud mitme töökohaga töötavate inimeste arv, kelle seas on proportsionaalselt enam naisi. Kahe töökohaga naisi oli 10,5% ja kolme või enamaga 2,7% kõigist hõivatutest, kahe töökohaga mehi oli 8,6% ning kolme või rohkemaga 2,1%. Mitme töökohaga töötajaid on enim meditsiinivaldkonnas hõivatute hulgas (kiirabitehnikud, arstid, psühholoogid, logopeedid ja füsioterapeudid), kelle seas on omakorda rohkem naisi.

2023. aastal tegi palgatööd tegevatest 20-64 aastastest meestest põhitöökohal pikki tööpäevi 2,7% meestest ja 1,2% naistest. Võrreldes 2022. aastaga on põhitöökohal sageli pikki tööpäevi tegevate  meeste osatähtsus vähenenud ja naiste osatähtsus vähesel määral kasvanud.

2023. aastal töötas nädalavahetustel sageli 12,8% palgatööd tegevatest naistest ja 10,7% meestest. Nädalavahetusel töötavate inimeste osakaal on kahanemistrendis nii naiste kui meeste puhul, seejuures toimub kahanemine meeste seas kiiremini (eelkõige võrreldes 2021. aastaga).

2023. aastal oli neid, kes sageli öövahetuses töötavad, 20-64 aastaste hõivatute hulgas 5,25%. Öövahetuses töötajate osakaal kõigist hõivatutest on kahanemistrendis, samuti on eelkõige meeste öötöö vähenemise arvelt kahanenud sooline lõhe. Kui eelnevatel aastatel oli öövahetuses töötavate meeste osakaal kõrgem kui naistel, siis 2023. aastal on need praktiliselt võrdsustunud (vastavalt 5,4% ja 5,1%).

Ka õhtuti töötavate inimeste osatähtsus on vähenenud. 2017. aastal töötas sageli õhtuti 19,5% kõigist 20-64 aastastest hõivatutest, siis 2023. aastal on see langenud 15,25%-le. Soolises lõikes selget trendi ei ole – on aastaid, mil õhtuti sageli töötavate inimeste osakaal on suurem meeste seas ning aastaid, mil seda teevad sagedamini naised.