Tööelu taustapilt

Tööelu

Teemad

Osaajaga töötamine soo ja vanuserühma lõikes

Ületöötamine soo lõikes

Öises vahetuses töötamine soo lõikes

Osaajaga töötamine on sagedasem naiste ja noorte seas

2023. aastal töötas Euroopa Liidus osalise tööajaga 17,1% hõivatud inimestest ning kõigis EL riikides peale Rumeenia oli osaajaga töötajate seas rohkem naisi (keskmiselt naisi 27,9% ja mehi 7,7%).  Eestis töötas 2023. aastal osalise tööajaga EL keskmisest pisut vähem,15,5% kõigist hõivatuist. Seejuures on Eestis osalise tööajaga töötavaid mehi EL keskmisest 2,9 pp võrra rohkem (10,6%) ja naisi 7,5 pp võrra vähem (20,4%). Võrreldes 2017. aastaga, on osaajaga töötamine kasvanud nii naiste kui ka meeste seas (10,8% 2017. a versus 15,5% 2023.a).

Osalise tööajaga töötamine on üle maailma sagedasem naiste seas, sageli on sellise töövormi valiku põhjuseks hoolduskoormus (vt ka Töö ja pereelu ühitamine), Hoolitsemisega seotud kohustusi nähakse traditsiooniliste soorollide järgi peamiselt naiste vastutusena. Paraku on uuringud näidanud (Anspal, Kraut ja Rõõm, 2010), et osalise ajaga töötajate puhul on täheldatav täisajaga töötajaist suurem keskmine sooline palgalõhe ja vähenenud karjääris edenemise võimalused. Selle põhjuseks on tööandjate hoiak, et osaajaga töötajad ei ole piisavalt pühendunud. Samuti tuleb arvestada, et osalise tööajaga töötava inimese pension ja hüvitised on väiksemad, kuna sissetulekutelt tasutud sotsiaalmaks on olnud väiksem. 

Osaajaga töötajate osatähtsus on suurem tööelu alguses ja lõpus ning seitsme aastaga on osaajaga töötajate osakaal vähesel määral kasvanud kõigis vanuserühmades, välja arvatud 15-24 aastaste naiste seas, kus osaajaga töötajate osakaal langes 2025. aastal viimase seitsme aasta madalaimale tasemele. Kõrgeim on osaajaga töötajate osakaal 15-24 aastaste vanuserühmas ehk vanuses, kus sageli veel omandatakse haridust ning töötamine toimub õpptegevuste kõrval. Viimase kolme aasta jooksul on selles vanusrühmas osaajaga töötamine mõnevõrra vähenenud. Enam töötavad ka selles vanuserühmas osalise tööajaga naised: 2025. aastal töötas osaajaga 35,9% kõigist vanuserühma hõivatud naistest ja 22,8% meestest.

Ka 50-74. aastased hõivatud töötavad keskmises tööeas töötajaist sagedamini osaajaga ning seitsme aastaga on osalise tööajaga töötajate osatähtsus kasvanud. 2025. aastal oli selle vanuserühma meeste hulgas osaajaga töötajaid 16% ja naiste seas 21%.

Kõige vähem on võrreldes 2019. aastaga kasvanud osaajaga töötamine 25-49 aastaste vanuserühmas. 2025. aastal töötas 25-49-aastastest osalise tööajaga 6,8% meestest ja 16,1% naistest. Trendid on sarnased sõltumata rahvusest, so eestlaste ja mitte-eestlaste hulgas. 

Põhjuseid, miks osaajaga töötamine on viimastel aastatel rohkem levinud, võib olla mitmeid. Ühest küljest on viimasel kümnendil paranenud töötasu tingimused ning sestap on inimestel osaajaga töötamine rohkem jõukohane. Eesti Panga Tööturu Ülevaates on ühe võimaliku põhjusena välja toodud ka asjaolu, et tööandjad on muutunud tööaja suhtes paindlikumaks ning seeläbi on tekkinud rohkem võimalusi töötada ka inimestel, kes täiskoormusega töötada ei soovi või saa.

Murekohaks on vaeghõivatuse osakaalu kasv – kui 2017. aastal oli vaeghõivatuid 0,7% kõigist hõivatuist, siis 2025. aastal 1,3%. Vaeghõivatu on osaajaga töötaja, kes soovib töötada rohkem ja on valmis lisatöö kahe nädala jooksul vastu võtma. 2025. aastal oli vaeghõivatuid enam naiste seas (1,6% naistest, 1% meestest). Vaeghõivatuse kasvu taga on vähemalt osaliselt töötuse määra kasv viimastel aastatel.

Meestel on pikemad tööpäevad, naised töötavad sagedamini nädalavahetustel

Eesti Panga Tööturu Ülevaates (2026) on välja toodud, et Eestis on keskmine töötatud tundide arv töötaja kohta pikaajalises langustrendis. Seda on põhjustanud osakoormusega töötamise sagenemine, kuid ka täiskoormusega töötavate isikute keskmise tegelikult töötatud tundide arvu kahanemine. Tõenäoliselt mõjutavad neid trende üle 50aastaste osakaalu suurenemine hõivatute seas, sotsiaalkindlustussüsteemi reformid, tänu millele soosib süsteem nüüd töötamist rohkem, ning võib-olla ka eelistus elatustaseme tõustes vähem tunde töötada

Statistikaameti andmetel  (2024) on viimastel aastatel mõnevõrra kasvanud mitme töökohaga töötavate inimeste arv, kelle seas on proportsionaalselt enam naisi. Kahe töökohaga naisi oli 10,5% ja kolme või enamaga 2,7% kõigist hõivatutest, kahe töökohaga mehi oli 8,6% ning kolme või rohkemaga 2,1%. Mitme töökohaga töötajaid on enim meditsiinivaldkonnas hõivatute hulgas (kiirabitehnikud, arstid, psühholoogid, logopeedid ja füsioterapeudid), kelle seas on omakorda rohkem naisi.

2025. aastal tegi palgatööd tegevatest 20-64 aastastest meestest põhitöökohal pikki tööpäevi 2,9% meestest ja 1,1% naistest. Võrreldes 2024. aastaga on põhitöökohal sageli pikki tööpäevi tegevate meeste ja naiste osatähtsus kahanenud.

2025. aastal töötas nädalavahetustel sageli 13,4% palgatööd tegevatest naistest ja 12,4% meestest. Nädalavahetusel töötavate inimeste osakaal kahanes nii naiste kui meeste puhul kuni 2023. aastani. Alates 2023. aastast on nädalavahetusel töötavate inimeste osakaal nii meeste kui naiste puhul pöördunud kasvule, kusjuures meeste puhul on kasv kiirem kui naiste puhul.

2023. aastal oli neid, kes sageli öövahetuses töötavad, 20-64 aastaste hõivatute hulgas 5,25%. Öövahetuses töötajate osakaal kõigist hõivatutest on kahanemistrendis, samuti on eelkõige meeste öötöö vähenemise arvelt kahanenud sooline lõhe. Kui eelnevatel aastatel oli öövahetuses töötavate meeste osakaal kõrgem kui naistel, siis 2023. aastal on need praktiliselt võrdsustunud (vastavalt 5,4% ja 5,1%).

Ka õhtuti töötavate inimeste osatähtsus on võrreldes 2023. aastaga kasvanud. Kui 2023. aastal töötas 20-64 aastastest meestest õhtuti sageli 14,7% ja naistest 15,8%, siis 2025 aastal töötas õhtuti sageli 14,9% meestest ja 16,3% naistest. Soolises lõikes selget trendi ei ole – on aastaid, mil õhtuti sageli töötavate inimeste osakaal on suurem meeste seas ning aastaid, mil seda teevad sagedamini naised.