Tööhõive

Tasustatud töö tagab inimesele parema majandusliku kindlustatuse ja võimaluse eneseteostuseks ja oma eesmärkide elluviimiseks. Seoses rahvastiku vananemisega ja tööealise elanikkonna (20-64 aastased) arvu vähenemisega, on oluline saavutada, et võimalikult paljud inimesed oleksid tööturul hõivatud ja annaksid oma panuse ühiskonna sotsiaal- majanduslikuks arenguks ja heaolu saavutamiseks.

Eesti 20-64 aastaste naiste tööhõivemäär on Euroopa Liidu kõrgeim

Eurostati andmetel oli 2023. aastal 20-64 aastaste naiste tööhõivemäär Eestis  80,9%, mis on Euroopa Liidus kõige kõrgem. Eestile järgneb Rootsi, kus naiste tööhõivemäär oli 2023. aastal 80,3%. Kõige madalam 20-64 aastaste naiste tööhõivemäär on Itaalias, kus hõivatud on ainult 56,5 protsenti 20-64 aastastest naistest. 

2023. aastal oli Eurostati andmetel 20-64 aastaste meeste tööhõivemäär Eestis 83,3%. Meeste tööhõive on kõrgeim Tšehhis (88,4%). Järgnevad Malta 88,2%-ga ning Holland 87,4%-ga. 

Ajavahemikus 2017-2023 on Eesti 20-64 aastaste naiste tööhõivemäär kasvanud 5,8 protsendipunkti võrra.  Meeste tööhõivemäär kasvas samas ajavahemikus 0,9 protsendipunkti võrra. 

2023. aastal oli võrreldes 2016. aastaga tööhõives rohkem  12,4 tuhat meest ja 27,4 tuhat naist vanuses 20-64 aastat.

Mitteaktiivseid oli 2023. aastal 20-64 aastaste naiste hulgas 52,8 tuhat ja meeste hulgas 45,1 tuhat. 

20-24 aastaste vanuserühmas on naiste tööhõivemäär kõrgem kui meestel

20-24 aastaste meeste tööhõivemäär oli kõrgeim 2018. aastal (mehed 70,6%, naised 62,2%) ja järgnevatel aastatel on olnud langustrendis.  2022. aastaks oli 20-24 aastaste meeste tööhõivemäär kahanenud 59%-ni (11,6 protsendipunkti).  Alates 2022. aastast pöördus 20-24 aastaste meeste tööhõivemäär tõusule ja jõudis 2023. aastaks 63.5%-ni.

 20-24 aastaste naiste tööhõivemäär kahanes ajavahemikus 2018-2020 ja pöördus seejärel uuesti tõusule ning jõudis 2022. aastaks 66,9% tasemele.  Alates 2021. aastast on 20-24 aastaste naiste tööhõivemäär kõrgem kui samas vanuses meeste tööhõivemäär. 2023. aastal oli 20-24 aastaste meeste tööhõivemäär 63,5% ja naistel 66,9%.

15-24 aastaste hulgas oli 2023. aastal kõrgeim tööhõivemäär eesti rahvusest naistel (41,2%) ja kõige madalam muust rahvusest meestel (27,0%). Tööhõivemäär on võrreldes 2017. aastaga enim kasvanud muust rahvusest naistel (3,6 pp) ja kahanenud muust rahvusest meestel (20,5pp). Muust rahvusest 15-24 aastaste meeste tööhõivemäär on alates 2017. aastast olnud olulises langustrendis.

15-24 aastaste eesti rahvusest naiste tööhõivemäär ületab samas vanuses muust rahvusest naiste tööhõivemäära 8,4 pp võrra. Muust rahvusest meeste tööhõivemäär on muust rahvusest naiste tööhõivemäärast 5,8 protsendipunkti võrra madalam ja eesti rahvusest meeste tööhõivemäärast 3,1 pp võrra madakam.

25-54 aastaste vanuserühmas oli 2023. aastal kõrgeim tööhõivemäär eesti rahvusest meestel (89%) ja madalaim muust rahvusest naistel (77%).  Sooline lõhe tööhõivemäärades oli 2023. aastal muust rahvusest meeste ja naiste vahel (9 pp) ja eesti rahvusest meeste ja naiste vahel 2,3 pp.  Erinevus eesti rahvusest ja muust rahvusest meeste tööhõivemääras oli 2023. aastal 3 pp ja erinevus eesti rahvusest ja muust rahvusest naiste tööhõivemääras 9,7 pp.

Aastatel 2017-2023 on 55-64 aastaste eesti rahvusest naiste tööhõivemäär olnud püsivalt kõrgem eesti rahvusest meeste ja muust rahvusest meeste ja naiste tööhõivemääradest (2023. aastal 84,2%). Võrreldes 2017. aastaga kasvas 55-64 aastaste tööhõivemäär enim eesti rahvusest meeste hulgas  (9,9 pp võrra) ja kõige vähem muust rahvusest meeste hulgas 3,8 pp).

Muust rahvusest meeste tööhõivemäär oli 2023. aastal eesti rahvusest naiste tööhõivemäärast 12,4 protsendipunkti võrra madalam. Eesti rahvusest 55-64 aastaste meeste tööhõivemäär jääb eesti rahvusest naiste tööhõivemäärast 9,1 protsendipunkti võrra madalamaks, kuid on 3,3 pp võrra kõrgem kui muust rahvusest meestel.

 55-64 aastaste vanuserühmas on tööjõus osalemise määr kõrgeim eesti rahvusest naistel

Vanemaealiste (55-64 aastat) tööjõus osalemise määr on madalam kui 25-54 aastastel.  2023. aasta andmetel eristuvad oma näitajate poolest teistest sotsiaalsetest rühmadest 55-64 aastased eesti rahvusest naised, kelle puhul tööjõus osalemise määr on vähenenud võrreldes 25-54 aastastega kõige vähem (3,7 pp võrra). Järgnevad muust rahvusest naised, kelle puhul tööjõus osalemise määra langus on 9,8 protsendipunkti. Meeste puhul langeb tööjõus osalemise määr vanuses 55-64 aastat oluliselt. Eesti rahvusest meestel 93%-lt 78,6% tasemele (14,4 pp) ja muust rahvusest meestel 92,9%-lt 77,9% tasemele (15 pp).

Puudega inimeste tööhõive on langustrendis

Ajavahemikus 2016-2019 puudega inimeste tööhõive kasvas ja jõudis 41,5%-ni.  Alates 2020. aastast on puudega inimeste tööhõive pidevalt vähenenud. Võrreldes 2019. aastaga vähenes puudega inimeste tööhõive 2023. aastaks 5,4 protsendipunkti võrra ja jõudis 36,1%ni.

Sooline lõhe 0-2 aastaste lastega 20 – 49 aastaste naiste ja meeste tööhõivemääras on oluliselt vähenenud

2023. aastal oli 3-6 aastaste lastega 20-49 aastaste naiste tööhõivemäär 83,6%, mis onvõrreldes 2022. aastaga vähenenud 1,2 pp võrra. Sooline hõivelõhe oli 2023. aastal 8,6 protsendipunkti, mis on 1,2 protsendipunkti võrra suurem kui 2022. aastal .

0-2 aastaste lastega naiste tööhõivemäär on 2023. aastaks võrreldes 2020. aastaga oluliselt kasvanud (31,8%-lt kuni 63%-ni) ja vähendanud 0-2 aastaste meeste ja naiste hõivelõhet 2023. aastaks 30,1 protsendipunktini. 0-2 aastaste lastega meeste tööhõivemäär oli 2023. aastal 93,1% ja 0-2 aastaste lastega naiste tööhõivemäär 63%. Võrreldes 2022. aastaga on meeste tööhõivemäär vähenenud 1 pp võrra. 

Lasteasutustes käivaid 0-2 aastaseid lapsi oli 2023. aastal 2017. aastaga võrreldes 256 lapse võrra vähem. Kui 2017. aastal oli lasteasutustes 15467 last vanuses 0-2 aastat, siis 2023. aastal oli selliseid lapsi 15211.  (Statistikaamet, HT043).

Muu kodakondsusega meeste ja naiste hõivelõhe on üle kahe korra suurem kui Eesti kodakondsusega meeste ja naiste hõivelõhe

Kui eesti kodakondsusega meeste ja naiste hõivelõhe jääb 1,5 protsendipunkti juurde, siis muu kodakondsusega meeste ja naiste hõivelõhe on ligi üheksa korda suurem 13,4 pp (2022. aastal 15,3 pp).

Eesti kodakondsusega ja muu kodakondsusega meeste hõivelõhe oli 2023. aastal 3,1 pp (2022. aastal 4,1 pp).

Muu kodakondsusega naiste tööhõivemäär (55,5%) jääb oluliselt alla nii muu kodakondsusega meeste kui ka eesti kodakondsusega naiste tööhõivemäärale. Vahe eesti kodakondsusega naistega oli 2023. aastal 13,7 pp (2022. aastal 16,3 pp).

Haridustaseme kasvades meeste ja naiste tööhõivelõhe väheneb

Tööhõivemäär haridustaseme kasvades suureneb. Kõige halvemas olukorras on tööturul 20-64 aastased põhiharidusega naised, kelle tööhõivemäär jääb võrreldes teiste rühmadega oluliselt madalamaks. Põhiharidusega naiste tööhõivemäär oli 2023. aastal 60,7% (2022. aastal 58,1%) ja sama haridustasemega meestel 71% (2022. aastal 72,1%)

Hõivelõhe kõrgharidusega ja põhiharidusega töötajate vahel oli 2023. aastal 22,1 protsendipunkti, mis on 1,2 pp võrra suurem kui 2022. aastal. Kõrgharidusega ja põhiharidusega meeste tööhõivemäär erines 2023. aastal 21,6 pp (2022. aastal 17,7 pp) ja naistel 27,4 protsendipunkti võrra (2022. aastal 29,1 pp).

Haridustaseme kasvades väheneb ka sooline hõivelõhe. Põhiharidusega meeste ja naiste tööhõivelõhe oli 2023. aastal 10,3 protsendipunkti (2022. aastal 14,1 pp), kesk- ja kutsekeskharidusega meestel ja naistel 5,8 protsendipunkti (2022. aastal 6,7pp) ja kõrgharidusega meestel ja naistel 4,5 protsendipunkti (2022. aastal 2,6 pp). Võrreldes 2022. aastaga on sooline hõivelõhe suurenenud kõrghariduse astmes (1,9 pp võrra). Põhi- ning  kesk- ja kutsekeskharidusega haridusastmetes on sooline hõivelõhe vähenenud.

Kõige väiksem sooline tööhõivelõhe on Saare maakonnas

15-74 aastaste meeste ja naiste tööhõivemäär oli 2023. aastal kõige madalaim Ida-Viru maakonnas (meestel 55,7%, naistel 55,2%).  Kõrgeimad tööhõivemäärad olid meeste puhul Harju maakonnas (77,3%) ja naiste puhul Tartu maakonnas (73%). 

Kui 2020. aastal oli 3 maakonda, kus sooline hõivelõhe ületas 10 pp, siis 2023. aastal selliseid maakondi ei olnud. Kõige suurem oli sooline hõivelõhe Järva maakonnas (9,9pp), järgnesid Tallinna linn 9,4 pp-ga ja Lääne maakond 8,6 pp-ga.

 Kõige väiksem oli sooline tööhõivelõhe  Saare maakonnas (0,1 pp), järgnesid Ida-Viru maakond 0,5 pp-ga ja Tartu maakond 0,6 pp-ga.

Kui 2022. aastal oli Ida-Viru ainuke maakond, kus naiste tööhõivemäär ületas meeste tööhõivemäära, siis 2023. aastal oli selliseid maakondi viis: Jõgeva maakond, Lääne-Viru maakond, Saare maakond, Tartu maakond ja Valga maakond. Suurim erinevus oli Jõgeva maakonnas, kus naiste tööhõivemäär ületas meeste tööhõivemäära 3,9 pp võrra (naised 60,4%, mehed 56,5%).

Enim töötuid on 15-24 aastaste muust rahvusest meeste hulgas

2023. aastal võrreldes 2022. aastaga suurenes töötuse määr 15-64 aastaste eesti rahvusest naiste  ja muust rahvusest naiste  hulgas (vastavalt 0,7 pp ja 3,5 pp). Eesti ja muust rahvusest meeste töötuse määr jäi samale tasemele.  Kõikides sotsiaalsetes rühmades jäi töötuse määr 10 protsendist madalamaks.

Suurim on töötus 15-24 aastaste hulgas, kus töötuse määr erinevates sotsiaalsetes rühmades ulatub 12,1%-st (eesti rahvusest naised) kuni 26,8%-ni (muust rahvusest mehed).

55-64 aastaste vanuserühmas on madalaim töötuse määr eesti rahvusest naiste hulgas (3,4%) ja kõrgeim muust rahvusest naiste hulgas (10,8%).

Pikaajalisi töötuid on mõnevõrra rohkem naiste hulgas

Pikaajaliste (üle 12 kuu) 15-74 aastaste töötute arv on 2023. aastaks võrreldes 2022. aastaga kasvanud. Väga pikaajaliste (üle 24 kuu) töötute naiste arv on kasvanud kiiremini kui väga pikaajaliste töötute meeste arv. 2023. aastal oli rohkem kui aasta olnud töötu 4,6 tuhat meest ja 5,3 tuhat naist. Väga pikaajaliste töötute meeste ja naiste arv oluliselt ei erinenud.

Eestlaste hulgas on pikaajalisi töötuid mõnevõrra rohkem kui  muust rahvusest töötute hulgas.

Võrreldes 2022. aastaga vähenes 2023. aastal 15-24 aastaste vähem kui 6 kuud töötute arv 700 võrra. 

50-74 aastaste pikaajaliste (üle 12 kuu) töötute arv ja väga pikaajaliste (üle 24 kuu) töötute võrreldes 2022. aastaga suurenes. 

2023. aastal jäi 16,3 tuhat naist ja 1,7 tuhat meest tööturult eemale laste või teiste pereliikmete eest hoolitsemise vajaduse tõttu

Nende naiste arv, kes on tööturult eemal, kuna nad peavad hoolitsema oma laste või teiste pereliikmete moodustab mitteaktiivsetest naistest 11%.

Õpingute tõttu tööturult eemale jääjate osatähtsus on meeste hulgas võrreldes 2022. aastaga vähesel määral suurenenud ja moodustas 2023. aastal 29.6% mitteaktiivsestest.  Naiste puhul on õpingute tõttu mitteaktiivsete osatähtsus 23,4 %.

Pensioniea tõttu oli 2023. aastal mitteaktiivseid 42,7 tuhat naist ja 28,2 tuhat meest (2015. aastal vastavalt 59,1 tuhat naist ja 38,7 tuhat meest).

Eestlastest oli 2023. aastal õpingute tõttu tööturult eemal 29,6% (2015. aastal 29,7%). Muust rahvusest mitteaktiivsetest moodustasid õpingute tõttu tööturult eemale jääjad 21% (2015. aastal 16,9%). Muust rahvusest elanike seas on haiguse või vigastuse tõttu mitteaktiivsete osatähtsus mõnevõrra suurem kui eestlaste hulgas (2023. aastal eestlastest 25,3%, muust rahvusest elanikest 29,2%).

 Võrreldes eesti rahvusest mitteaktiivsetega on muust rahvusest mitteaktiivsete hulgas pensioniea tõttu mitteaktiivsete osatähtsus 8,8 protsendipunkti võrra suurem. Naiste hulgas on pensioniea tõttu mitteaktiivsete osatähtsus suurem kui meeste hulgas (vastavalt 29,3% ja 24,3%).