Tööhõive

Eesti 20-64 aastaste naiste ja meeste tööhõivemäär on jõudnud samale tasemele

Tööhõive määr on indikaator, mis näitab kui suur osa tööealisest rahvastikust on tööga hõivatud. Hõivatu on isik, kes uuritaval ajal töötas ja sai selle eest tasu palgatöötaja, ettevõtja või vabakutselisena (Statistikaamet, Tööhõive määr).

Eurostati andmetel oli 2025. aastal Euroopa Liidus keskmine 20-64 aastaste inimeste tööhõive määr 76,1% (sh naistel 71,1% ja meestel 80,9%). Eestis oli tööhõive määr 2025. aastal 81,7% ning meie naiste tööhõive määr, mis 2025. aastal oli 81,4% on EL-i kõrgeim. Ka meeste tööhõive määr – 81,9% - on Eestis EL keskmisest kõrgem. EL keskmine sooline hõivelõhe on 9,8 pp, Eestis on see näitaja 0,5 pp. Sooline hõivelõhe on Eestis kahanenud, kuna naiste tööhõive määr on seitsme aasta jooksul kasvanud 5,1 pp võrra, kusjuures meeste tööhõivemäär on võrreldes 2019. aastaga kasvanud ainult 1,7pp võrra. 

Hoolimata majanduslangusest peetakse kõrgena püsiva tööhõive põhjuseks osaajaga töötajate arvu pidevat kasvu  ja keskmises tööeas vanuserühma kasvu (Eesti Panga Tööturu Ülevaade, vt ka Tööelu). Samad põhjused võivad olla ka naiste tööhõive määra kasvu taga.

Noorimas, 15-24 aastaste vanuserühmas on naiste tööhõive määr kõrgem, kui meestel

15-24 aastaste tööhõive määr on viimase seitsme aasta jooksul jäänud alla 40%. Naiste puhul jõudis tööhõivemäär 2020. aastal 40,4%-ni ja hakkas seejärel langema jõudes 2025. aastaks 34,4%-ni. Meeste tööhõive määr langes 2021. aastaks 33,1 %-ni (2019. aastal 40,1%) ja on enam vähem samal tasemel püsinud viimased 4 aastat. Sooline lõhe 15-24 aastaste meeste ja naiste tööhõivemääras oli 2025. aastal 0,5 pp. 

Keskmises tööeas ehk 25–64 aastaste naiste hõive määras on tugev kasvutrend, meeste hõive määr on aga püsinud laias laastus muutumatu. Vanemaealiste hõive määr on samuti kerkinud: 2025. aastal oli see 29,5%, kuid 2019. aastal 27,2%. Seda selgitab jätkuvalt pensioniea järkjärguline tõstmine ja motivatsioon töötamist jätkata, kuna palkadega võrreldes jääb pension väikseks. (Eesti Panga Tööturu Ülevaade). Tööhõive määra kasvu võib samuti  mõjutada ka metoodikamuudatus, mille kohaselt lapsehoolduspuhkusel viibijad arvestatakse alates 2021. aastast hõivatute hulka (väikelaste vanemate tööhõivemäär vt Töö ja pereelu ühitamine).

Eestlaste tööhõive määr on mitte-eestlaste omast jätkuvalt kõrgem

 2025. aastal oli tööhõives 70,3% eestlastest ja 65,1% muust rahvusest elanikest. 2025. aastal oli kõrgeim tööhõivemäär 25-49 aastastel eesti rahvusest elanikel (87,7%) ja madalaim eesti rahvusest 15-24 aastastel noortel (32,6%). Võrreldes 2024. aastaga on 15-24 aastaste noorte tööhõivemäär vähenenud 2,4 pp võrra. Muust rahvusest inimeste tööhõivemäär on võrreldes eesti rahvusest inimeste tööhõivemääraga kõrgem 15-24 aastaste vanuserühmas, kuid madalam üle 25 aastaste vanuserühmas. Eesti ja muust rahvusest elanike tööhõive lõhe oli 2025. aastal suurim 50-74 aastaste vanuserühmas (7,2pp). Suur hõivelõhe 50-74 aastaste vanuserühmas eesti ja muust rahvusest elanike vahel on põhjustatud muust rahvusest naiste madalast tööhõivest. Kui 50-74 aastaste eesti rahvusest naiste tööhõivemäär oli 2025. aastal 64,4%, siis muust rahvusest naiste tööhõivemäär oli ainult 53,6%.

15-24 aastaste vanuserühmas oli 2025. aastal kõige kõrgem tööhõive määr muust rahvusest meestel (38,7%) ja kõige madalam eesti rahvusest meestel 31,6%). Võrreldes 2024. aastaga on muust rahvusest meeste tööhõivemäär kasvanud 7,8pp ja muust rahvusest naiste tööhõivemäär kahanenud 4,1pp. Tööhõivemäär on võrreldes 2019. aastaga enim vähenenud 15-24 aastaste eesti rahvusest meestel (9,8pp). Eesti rahvusest naiste ja meeste tööhõivemäär on alates 2023. aastast olnud langustrendis. Muust rahvusest 15-24 aastaste meeste tööhõivemäär on samas ajavahemikus kasvanud 11,7pp võrra. 

25-49 aastaste vanuserühmas on kõrgeimad tööhõivemäärad eesti rahvusest meestel ja naistel (87,7%) ja madalaim muust rahvusest naistel (76,9%). esmakordselt viimase 7 aasta jooksul on eesti rahvusest meeste ja naiste tööhõivemäär võrdne. Kõige suurema hüppe on tööhõivemääras teinud eesti rahvusest 25-49 aastased naised – 2019. aastal oli nende hõivemäär 78,5% ning 2025. aastal 86%. Muust rahvusest naiste tööhõivemäär püsis aastatel 2019-2023 75% tasemel, seejärel toimus väike tagasilangus, kuid 2025. aastal pöördus uuesti kasvule ja jõudis esmakordselt 76,9%-ni. Võrreldes teiste gruppidega on mahajäämus siiski oluline (üle 10 pp).  Põhjusena hõive kasvuks naiste seas võib tuua eelnevalt mainitud osalise tööajaga töötamise kasvu. 

50-74 aastaste seas on eesti rahvusest naiste tööhõive eesti rahvusest meeste ning muust rahvusest naiste ja meestega võrreldes kõrgem. Eesti naiste ja meeste vahel on erisus võrdlemisi väike (2025. aastal 0,8pp), kuid muust rahvusest meestega võrreldes 3,5 pp ja muust rahvusest naistega võrreldes 10,8pp. Kõigis rühmades peale muust rahvusest naiste on tööhõive määr seitsme aastaga tõusnud.

Vanemaealiste tööhõivemäära kasvu põhjusena toodud nii  pensioniea tõus kui Eesti pensionite madalat asendusmäära (Eesti Panga Tööturu ülevaade 2024). Kui Euroopas moodustab pension varasemast keskmisest töisest sissetulekust 50–60% (Eurostat), siis Eestis jääb see 2023. aastal alla poole ehk 46%. Motivatsioonist osaleda tööturul ka pärast pensioniea saabumist annab tõestust ka asjaolu, et võrreldes teiste riikidega on Eestis ka enam kui 65-aastaste seas töötamine rohkem levinud, kui teistes riikides (OECD andmestik Pensions at a Glance).

 15-24 aastaste naiste ja meeste tööjõus osalemise määr on kahanenud

Tööjõus osalemise määra puhul arvestatakse osakaalu tööealisest elanikkonnast, kes on majanduslikult aktiivne ehk tööga hõivatud või tööd otsiv töötu.

Seitsme aasta jooksul on naiste tööjõus osalemise määr kasvanud enamus vanusegruppides, v.a 15-24 aastaste seas. Võrreldes 2019. aastaga on kõige enam kahanenud eestlastest 15-24-aastaste meeste tööjõus osalemise määr (44,9%-lt  40,0%-ni), mitte-eestlastest naiste seas on tööjõus osalemine enim kasvanud 25-49 aastaste seas (81,6%-lt 87,2%-ni).

Puudega inimeste tööhõive on langustrendis

Ajavahemikus 2016-2019 puudega inimeste tööhõive kasvas ja jõudis 41,5%-ni.  Alates 2020. aastast on puudega inimeste tööhõive pidevalt vähenenud, sh perioodil 2019-2024  7,9 pp (2024. a 33,6%). Kas 2016-2019 toimus puudega inimeste seas tööhõive kasv järelmõjuna 2016. aasta 1. juulist kehtima hakanud töövõimereformile, ei ole põhjalikumalt analüüsitud, kuid reformi eesmärk oli suurendada pikaajalise haiguse ja puudega inimeste töötamise võimalusi.

Muu kodakondsusega meeste ja naiste hõivelõhe on ligi kümme korda suurem kui Eesti kodakondsusega meeste ja naiste hõivelõhe

Kui eesti kodakondsusega meeste ja naiste hõivelõhe jääb 1,7 protsendipunkti juurde, siis muu kodakondsusega meeste ja naiste hõivelõhe on oluliselt suurem 11,1 pp (2024. aastal 12,6 pp). Muu kodakondsusega naiste tööhõivemäär (60,8%) jääb oluliselt alla nii muu kodakondsusega meeste kui ka eesti kodakondsusega naiste tööhõivemäärale. Vahe eesti kodakondsusega naistega oli 2025. aastal 7,3 pp (2024. aastal 11,5 pp)

Haridustaseme kasvades meeste ja naiste tööhõivemäär suureneb

Tööhõivemäär suureneb haridustaseme kasvades. Kõige halvemas olukorras on tööturul 20-64 aastased põhiharidusega naised, kelle tööhõivemäär jääb võrreldes teiste rühmadega oluliselt madalamaks. Põhiharidusega naiste tööhõivemäär oli 2025. aastal 62,6% ja sama haridustasemega meestel 63,1%.

Hõivelõhe kõrgharidusega ja põhiharidusega töötajate vahel oli 2025. aastal 25,7 pp, mis on 2,2 pp võrra suurem kui 2024. aastal. Kõrgharidusega ja põhiharidusega meeste tööhõivemäär erines 2025. aastal 27 pp (2024. aastal 22,2 pp) ja naistel 22,3 protsendipunkti võrra (2024. aastal 29,3 pp).

Kuni 2025. aastani sooline hõivelõhe vähenes haridustaseme kasvades. 2025. aastal esmakordselt viimase 7 aasta jooksul oli põhiharidusega meeste ja naiste sooline hõivelõhe madalam kui kesk- ja kõrgharidusega meestel ja naistel. Põhiharidusega meeste ja naiste tööhõivelõhe oli 2025. aastal 0,5 protsendipunkti (2024. aastal 11,3 pp), kesk- ja kutsekeskharidusega meestel ja naistel 5,3 protsendipunkti (2024. aastal 4,2 pp) ja kõrgharidusega meestel ja naistel 2,2 protsendipunkti (2024. aastal 4,2 pp). Võrreldes 2024. aastaga on sooline hõivelõhe oluliselt vähenenud põhihariduse astmes (10,8 pp võrra). Kesk- ja kutsekeskhariduse haridusastmes on sooline hõivelõhe suurenenud 1,1pp võrra ja kõrghariduse haridusastmes vähenenud 2pp võrra.

Kõige väiksem sooline tööhõivelõhe on Pärnu maakonnas

Töötamisvõimalused sõltuvad palju ka inimese elukohast. Väiksemates kohtades ja maapiirkondades on töötamise võimalused kasinamad ning see mõjutab tööandja- ja töötaja võimusuhteid. Tööandja saab lubada väiksema palga maksmist ning ebasobivamate töötingimuste seadmist, eriti haavatavad on selles olukorras naised. 

15-74 aastaste meeste ja naiste tööhõivemäär oli 2025. aastal kõige madalam Valga maakonnas- 55,5% (meestel 53,6%, naistel 57,1%).  Kõrgeimad tööhõivemäärad olid meestel Harju maakonnas (76,7%) ja naistel Hiiu maakonnas (79,1%). 

Kui 2020. aastal ületas sooline hõivelõhe 10% kolmes maakonnas, siis 2025. aastal selliseid maakondi ei olnud. Kõige suurem oli sooline hõivelõhe Lääne-Viru maakonnas (7,9 pp), järgnes Viljandi maakond (7,4 pp) ja Jõgeva (6,7pp). Kõige väiksem oli sooline tööhõivelõhe Pärnu maakonnas (-0,1 pp), järgnesid Tartu maakond 0,5 pp-ga ja Võru maakond -0,8 pp-ga.

2025. aastal oli naiste tööhõive meeste omast kõrgem viies maakonnas: Hiiu maakond, Pärnu maakond, Saare maakond, Võru maakond ja Valga maakond. Suurim erinevus oli Saare maakonnas, kus naiste tööhõivemäär ületas meeste tööhõivemäära 3,9 pp võrra (naised 69,3%, mehed 65,4%).

Temaatilised uuringud

Eesti Pank. Tööturu ülevaade 2, 2023 

Eesti Pank. Tööturu ülevaade 2, 2024

Eesti Pank. Tööturu ülevaade 1, 2025