Tööhõive

Eesti 20-64 aastaste naiste tööhõivemäär on Euroopa Liidu kõrgeim

Tööhõive määr on indikaator, mis näitab kui suur osa tööealisest rahvastikust on tööga hõivatud. Hõivatu on isik, kes uuritaval ajal töötas ja sai selle eest tasu palgatöötaja, ettevõtja või vabakutselisena (Statistikaamet, Tööhõive määr).

Eurostati andmetel oli 2023. aastal Euroopa Liidus keskmine 20-64 aastaste inimeste tööhõive määr 75,3% (sh naistel 70,2% ja meestel 80,4%). Eestis on tööhõive määr 82,1% ning meie naiste tööhõive määr, mis 2023. aastal oli 80,9% on EL-i kõrgeim. Ka meeste tööhõive määr – 83,3% - on Eestis EL keskmisest kõrgem. EL keskmine sooline hõivelõhe on 10,2 pp, Eestis on see näitaja 2,9 pp. Sooline hõivelõhe on Eestis kahanenud, kuna naiste tööhõive määr on seitsme aasta jooksul kasvanud 5,8 pp võrra (meestel 0,9pp). 

Hoolimata majanduslangusest kõrgena püsiva tööhõive põhjuseks peetakse osaajaga töötajate arvu pidevat kasvu  ja keskmises tööeas vanuserühma kasvu (Eesti Panga Tööturu Ülevaade, vt ka Tööelu). Samad põhjused võivad olla ka naiste tööhõive määra kasvu taga.

Noorimas, 15-24 aastaste vanuserühmas on naiste tööhõive määr kõrgem, kui meestel

15-24 aastaste tööhõive määr hakkas 2018. aastal langema. Kui naiste puhul hakkas see 2020. aastas järel taas jõudsalt tõusma ning saavutas 2023. aastaks languseelsega võrreldes sarnase taseme taseme (2018. a 39,9%, 2023. a 38,7%), siis meest tööhõive määr hakkas kasvama aasta hiljem ning pole 2023. aastaks veel languseelset taset saavutanud (2018. a 424%, 2023. a 34,4%). Kasv on eriti terav just 20-24 aastaste hulgas. Alates 2021. aastast on 15-24 aastaste naiste tööhõivemäär kõrgem kui samas vanuses meeste näitaja.

Tööhõive määra kasvu taga võib olla nii osaajaga töötamise sagenemine noorte ja naiste seas, COVID-19 pandeemiale järgnenud turismisektori taastumine ning avanenud töövõimalused (Eesti Panga Tööturu Ülevaade) kui ka metoodikamuudatus, mille kohaselt lapsehoolduspuhkusel viibijad arvestatakse alates 2021. aastast hõivatute hulka (väikelaste vanemate tööhõivemäär vt Töö ja pereelu ühitamine).

Eestlaste tööhõive määr on mitte-eestlaste omast jätkuvalt kõrgem

 2023. aastal oli 15-74 aastaste seas kõrgeim tööhõivemäär eesti rahvusest meestel (73,3%), madalaim mitte-eestlastest naistel (58,4%). Oluline on tähele panna, et mitte-eestlastest meeste tööhõivemäär on madalam (67,7%) kui eesti rahvusest naistel (71,5%). Seitsme aasta jooksul on eestlastest meeste tööhõive püsinud üsna stabiilsena, eesti rahvusest ja mitte-eestlastest naiste näitaja tõusnud (vastavalt 4,5 pp ja 2,4 pp). Mitte-eestlastest meeste tööhõive määr on langenud (2,5 pp). Mitte-eestlaste sooline hõivelõhe on 5,5 korda suurem, kui eestlastel (9,3 pp vs 1,7 pp).

Kõigis vanuserühmades on eesti rahvusest inimeste tööhõive määr mitte-eestlaste omast kõrgem, seejuures:

• 15-24 vanuserühmas on kõige kõrgem tööhõive määr eesti rahvusest naistel (41,2%) ja kõige madalam muust rahvusest meestel (27%). Tööhõivemäär on võrreldes 2017. aastaga enim kasvanud muust rahvusest naistel (3,6 pp) ja kahanenud muust rahvusest meestel (20,5pp). Muust rahvusest 15-24 aastaste meeste tööhõivemäär on alates 2017. aastast olnud olulises langustrendis. 

• 25-54 aastaste vanuserühmas on kõrgeim tööhõivemäär eesti rahvusest meestel (89%) ja madalaim muust rahvusest naistel (77%) ning viimasel seitsmel aastal on toimunud minimaalsed muutused.  Kõige suurema hüppe on tööhõivemääras teinud eesti rahvusest 25-54 aastased naised – 2018. aastal oli nende hõivemäär 79.4% ning 2023. aastal 86.7%.  Põhjused selliseks hõive kasvuks naiste seas võib tuua eelnevalt mainitud osalise tööajaga töötamise kasvus. 

• 50-74 aastaste seas on eesti rahvusest naiste tööhõive eesti rahvusest meeste ning mitte-eestlastest naiste ja meestega võrreldes kõrgem. Eesti naiste ja meeste vahel on erisus pisike (2023. aastal 0,1pp), kuid mitte-eesti naisteg ja meestega võrreldes 8-15 pp. Kõigis rühmades peale mitte-eestlastest meeste on tööhõive määr seitsme aastaga tõusnud.

Vanemaealiste tööhõivemäära kasvu põhjusena toodud nii  pensioniea tõus kui Eesti pensionite madalat asendusmäära (Eesti Panga Tööturu ülevaade 2024). Kui Euroopas moodustab pension varasemast keskmisest töisest sissetulekust 50–60% (Eurostat), siis Eestis jääb see 2023. aastal alla poole ehk 46%. Motivatsioonist osaleda tööturul ka pärast pensioniea saabumist annab tõestust ka asjaolu, et võrreldes teiste riikidega on Eestis ka enam kui 65-aastaste seas töötamine rohkem levinud, kui teistes riikides (OECD andmestik Pensions at a Glance).

 Naiste tööjõus osalemise määr on kasvanud kõigis vanuserühmades

Tööjõus osalemise määra puhul arvestatakse osakaalu tööealisest elanikkonnast, kes on majanduslikult aktiivne ehk tööga hõivatud või tööd otsiv töötu.

Seitsme aasta jooksul on naiste tööjõus osalemise määr kasvanud igas vanusegrupis, sh eriti 55-64 aastaste seas. Kõige enam on kahanenud mitte-eestlastest 15-24-aastaste meeste tööjõus osalemise määr (55,6%-lt  35,9%-ni), mitte-eestlastest naiste seas on samal ajal tööjõus osalemine kasvanud (35,6%-lt 44,9%-ni).

Puudega inimeste tööhõive on langustrendis

Ajavahemikus 2016-2019 puudega inimeste tööhõive kasvas ja jõudis 41,5%-ni.  Alates 2020. aastast on puudega inimeste tööhõive pidevalt vähenenud, sh perioodil 2019-2023  5,4 pp (2023. a 36,1%). Kas 2016-2019 toimus puudega inimeste seas tööhõive kasv järelmõjuna 2016. aasta 1. juulist kehtima hakanud töövõimereformile, ei ole põhjalikumalt analüüsitud, kuid reformi eesmärk oli suurendada pikaajalise haiguse ja puudega inimeste töötamise võimalusi.

Muu kodakondsusega meeste ja naiste hõivelõhe on üle kahe korra suurem kui Eesti kodakondsusega meeste ja naiste hõivelõhe

Kui eesti kodakondsusega meeste ja naiste hõivelõhe jääb 1,5 protsendipunkti juurde, siis muu kodakondsusega meeste ja naiste hõivelõhe on ligi üheksa korda suurem 13,4 pp (2022. aastal 15,3 pp). Muu kodakondsusega naiste tööhõivemäär (55,5%) jääb oluliselt alla nii muu kodakondsusega meeste kui ka eesti kodakondsusega naiste tööhõivemäärale. Vahe eesti kodakondsusega naistega oli 2023. aastal 13,7 pp (2022. aastal 16,3 pp)

Haridustaseme kasvades meeste ja naiste tööhõivelõhe väheneb

Tööhõivemäär suureneb haridustaseme kasvades. Kõige halvemas olukorras on tööturul 20-64 aastased põhiharidusega naised, kelle tööhõivemäär jääb võrreldes teiste rühmadega oluliselt madalamaks. Põhiharidusega naiste tööhõivemäär oli 2023. aastal 60,7% ja sama haridustasemega meestel 71%.

Hõivelõhe kõrgharidusega ja põhiharidusega töötajate vahel oli 2023. aastal 22,1 pp, mis on 1,2 pp võrra suurem kui 2022. aastal. Kõrgharidusega ja põhiharidusega meeste tööhõivemäär erines 2023. aastal 21,6 pp (2022. aastal 17,7 pp) ja naistel 27,4 protsendipunkti võrra (2022. aastal 29,1 pp).

Haridustaseme kasvades väheneb ka sooline hõivelõhe. Põhiharidusega meeste ja naiste tööhõivelõhe oli 2023. aastal 10,3 protsendipunkti (2022. aastal 14,1 pp), kesk- ja kutsekeskharidusega meestel ja naistel 5,8 protsendipunkti (2022. aastal 6,7pp) ja kõrgharidusega meestel ja naistel 4,5 protsendipunkti (2022. aastal 2,6 pp). Võrreldes 2022. aastaga on sooline hõivelõhe suurenenud kõrghariduse astmes (1,9 pp võrra). Põhi- ning  kesk- ja kutsekeskharidusega haridusastmetes on sooline hõivelõhe vähenenud.

Kõige väiksem sooline tööhõivelõhe on Saare maakonnas

Töötamisvõimalused sõltuvad palju ka inimese elukohast. Väiksemates kohtades ja maapiirkondades on töötamise võimalused kasinamad ning see mõjutab tööandja- ja töötaja võimusuhteid. Tööandja saab lubada väiksema palga maksmist ning ebasobivamate töötingimuste seadmist, eriti haavatavad on selles olukorras naised. 

15-74 aastaste meeste ja naiste tööhõivemäär oli 2023. aastal kõige madalaim Ida-Viru maakonnas (meestel 55,7%, naistel 55,2%).  Kõrgeimad tööhõivemäärad olid meestel Harju maakonnas (77,3%) ja naistel Tartu maakonnas (73%). 

Kui 2020. aastal ületas sooline hõivelõhe ületas kolmes maakonnas, siis 2023. aastal selliseid maakondi ei olnud. Kõige suurem oli sooline hõivelõhe Järva maakonnas (9,9pp), järgnesid Tallinn (9,4 pp) ja Lääne maakond (8,6 pp).Kõige väiksem oli sooline tööhõivelõhe  Saare maakonnas (0,1 pp), järgnesid Ida-Viru maakond 0,5 pp-ga ja Tartu maakond 0,6 pp-ga.

2023. aastal oli  naiste tööhõive meeste omast kõrgem viies maakonnas: Jõgeva maakond, Lääne-Viru maakond, Saare maakond, Tartu maakond ja Valga maakond. Suurim erinevus oli Jõgeva maakonnas, kus naiste tööhõivemäär ületas meeste tööhõivemäära 3,9 pp võrra (naised 60,4%, mehed 56,5%).

Temaatilised uuringud

Eesti Pank. Tööturu ülevaade 2, 2023 

Eesti Pank. Tööturu ülevaade 1, 2024