Tööturult eemalejäämine

Peamiseks mitteaktiivsuse põhjuseks on pensioneerumine, õpingud ja haigus või vigastus

Põhjused, miks inimesed jäävad tööturult ajutiselt või pikaajaliselt eemale, on mitmeid – näiteks pensionil olemine, hoolduskohustused, õpingud, haigus või puue, töötus, heitumine. Enim on Eesti 15-74 aastaste inimeste seas tööturult eemale jäämise põhjuseks pensioniiga (27%), haigus või vigastus (27%) või õpingud (26%). Haiguse või vigastuse tõttu tööturult eemale jäänute osakaal on seitsme aasta jooksul kasvanud 5,7 pp, pensionil viibijaid on aga seitsme aasta taguse ajaga võrreldes 5,2 pp võrra vähem. 

Meeste hulgas on peamisteks mitteaktiivsuse põhjusteks õpingud ja haigus või vigastus (mõlemad 30%), naiste puhul pensioniiga (29%), haigus või vigastus (25%) ja õpingud (23%). Nii meeste kui naiste puhul on seitsme aastaga kasvanud haiguse või vigastuse tõttu ja vähenenud pensionil viibimise tõttu mitteaktiivsete osakaal.

Eestlastest oli 2023. aastal õpingute tõttu tööturult eemal 29,6% (2015. aastal 29,7%). Muust rahvusest mitteaktiivsetest moodustasid õpingute tõttu tööturult eemale jääjad 21% (2015. aastal 16,9%). Muust rahvusest elanike seas on haiguse või vigastuse tõttu mitteaktiivsete osatähtsus mõnevõrra suurem kui eestlaste hulgas (2023. aastal eestlastest 25,3%, muust rahvusest elanikest 29,2%).

Võrreldes eesti rahvusest mitteaktiivsetega on muust rahvusest mitteaktiivsete hulgas pensioniea tõttu mitteaktiivsete osatähtsus 8,8 protsendipunkti võrra suurem. Ka mitte-eestlaste seas on naiste hulgas on pensioniea tõttu mitteaktiivsete osatähtsus suurem kui meeste hulgas (vastavalt 29,3% ja 24,3%).

Töötuse määr on kõrgeim Kirde-Eestis ja madalaim Lõuna-Eestis

Töötuse määr ehk töötute arvu suhe tööturul aktiivsesse rahvastikku on aeglaselt kasvamas, 2017. aastal oli töötuse määr kogu Eestis 5,8%, 2023. aastal 6,4%. Kui jätta kõrvale Ukrainast saabunud rahvusvahelise kaitse saanud töötud, on registreeritud töötute arv jõudnud tagasi 2020. aasta teise kvartali tasemele, mil töötus suurenes koroonapandeemia alguses. 2024. aasta veebruari lõpu seisuga oli registreeritud töötuna arvel ligikaudu 56 000 inimest, kellest 4700 ehk 8,4% olid Ukrainast pärit rahvusvahelise kaitse saajad. (Eesti Panga Tööturu Ülevaade 1/2024)

Regionaalselt on töötuse määr kõrgeim Kirde-Eestis, kus see oli 2023. aastal 10,1%, kuid märgatav on langustrend (võrreldes 2017. a 2,3 pp). Lääne-Eestis püsib töötuse määr samal tasemel (7,7%) ning teistes piirkondades on see aeglaselt kasvamas. Kõige tempokamalt on seitsme aasta jooksul töötus suurenenud Kesk-ja Põhja-Eestis (mõlemas 1,4 pp).

Põhja-Eesti registreeritud töötuse määra on muu hulgas kergitanud see, et suurem osa Ukrainaga seotud rahvusvahelise kaitse saanutest on asunud elama Põhja-Eestisse. Harjumaal moodustavad rahvusvahelise kaitse saanud registreeritud töötud 10% kõigist registreeritud töötutest. Teistes Eesti maakondades on see osakaal 8% või vähem (Eesti Panga Tööturu Ülevaade 1/2024).

Mitte-eestlaste ja naiste seas on töötuse määr suurem

Kui jätta kõrvale COVID-19 pandeemia aeg, mil piirangud mõjutasid tugevamalt suure naistöötajate osakaaluga tegevusalade toimimist, on meeste tööpuudus olnud naiste omast enamasti kõrgem. 2023. aastal see trend pöördus  ning kuigi ka meeste tööpuudus kasvas, oli naiste puhul kasv suurem. Naiste töötuse määr kerkis kõigis vanuserühmades.

Registreeritud töötute arvu, eriti naiste hulgas, suurendas Ukraina sõjapõgenike lisandumine. Registreeritud töötuse määr on tavapäraselt naiste seas kõrgem, sest naiste valmisolek ja motivatsioon ennast töötuna arvele võtta on suuremad. Registreeritud töötuse andmetest paistab silma, et kui vanemaealiste naiste töötus on püsinud terve praeguse majanduslanguse aja enam-vähem ühesugusena, siis vanemaealiste meeste töötuse määr on kahe aasta vältel kiirelt tõusnud, mida osaliselt selgitab töötleva tööstuse nõrk seis. Samuti kerkis viimase poole aasta jooksul väga järsult noorte registreeritud töötuse määr (Eesti Panga Tööturu Ülevaade 1/2024).

Töötuse määr on kõigis vanuserühmades suurem mitte-eestlaste seas.  Võrreldes 2017. aastaga on 2023. aastaks töötuse määr enim kasvanud mitte-eestlastest naiste seas. Tööealiste (15-64 aastaste) mitte-eestlastest naiste töötuse määr on seitsme aastaga kerkinud 2,9 pp (8,5% à 11,4%), sh pensionieelses eas ehk 55-64 aastaste seas on töötuse määr peaaegu kahekordistunud (5.9% à10.8%). Mitte-eestlaste, sh mitte-eestlastest naise, töötuse määra kasvu taga võib näha suure hulga peamiselt naissoost Ukraina sõjapõgenike saabumisega Eestisse alates 2022. aasta märtsist.

Pikaajaliste töötute osatähtsus naiste ja mitte-eestlaste hulgas on kõrgem

Pikaajaliste (üle 12 kuu) ja väga pikaajaliste (üle 24 kuu) 15-74 aastaste töötute arv on 2023. aastaks võrreldes 2022. aastaga kasvanud ning see kasv on toimunud töötute naiste pinnalt. Olulist soolist lõhet pika- ja väga pikaajaliste töötute arvus ei ole. 

Pikaajaliste töötute absoluutarv pikaajaliste ja väga pikaajaliste töötute seas on eestlaste ja mitte-eestlaste hulgas sarnane, kuid kuna mitte-eestlasi on kogurahvastikus vähem, tähendab see, et pikaajalisi ja heitumisriskiga inimeste osakaal on mitte-eestlaste hulgas suurem. 

50-74 aastaste pikaajaliste ja väga pikaajaliste töötute arv on peale vahepealset langustrendi pöördunud taas tõusma. Seejuures on väga pikaajaliste töötute arv selles vanuserühmas saavutamas 2017. aasta taset (2017. a 2,9 tuhat, 2023. a. 2,4 tuhat).

Temaatilised uuringud

Eesti Panga Tööturu Ülevaade 1/2024