Tööturult eemalejäämine

Peamiseks mitteaktiivsuse põhjuseks on pensioneerumine, õpingud ja haigus või vigastus

Põhjused, miks inimesed jäävad tööturult ajutiselt või pikaajaliselt eemale, on mitmeid – näiteks pensionil olemine, hoolduskohustused, õpingud, haigus või puue, töötus, heitumine. Enim on Eesti 15-74 aastaste inimeste seas tööturult eemale jäämise põhjuseks õpingud (28%), pensioniiga (27%), haigus või vigastus (25%). Haiguse või vigastuse tõttu tööturult eemale jäänute osakaal on seitsme aasta jooksul jäänud samale tasemele, pensionil viibijaid on aga seitsme aasta taguse ajaga võrreldes vähem. 

Meeste hulgas on peamisteks mitteaktiivsuse põhjusteks õpingud (31%) ja haigus või vigastus (28%), naiste puhul pensioniiga (29%), õpingud (26%) ja haigus või vigastus (23%). Nii meeste kui naiste puhul on seitsme aastaga vähenenud pensionil viibimise tõttu mitteaktiivsete osakaal.

Eestlastest oli 2025. aastal õpingute tõttu tööturult eemal 32%. Muust rahvusest mitteaktiivsetest moodustasid õpingute tõttu tööturult eemale jääjad 21% Muust rahvusest elanike seas on haiguse või vigastuse tõttu mitteaktiivsete osatähtsus mõnevõrra suurem kui eestlaste hulgas (2025. aastal eestlastest 25%, muust rahvusest elanikest 26%).

Võrreldes eesti rahvusest mitteaktiivsetega on muust rahvusest mitteaktiivsete hulgas pensioniea tõttu mitteaktiivsete osatähtsus 8 protsendipunkti võrra suurem (kasv võrreldes 2024. aastaga on 3 protsendipunkti). Mitte-eestlaste seas on naiste hulgas pensioniea tõttu mitteaktiivsete osatähtsus ka suurem kui meeste hulgas.

Töötuse määr on kõrgeim Kirde-Eestis ja madalaim Lõuna-Eestis

Töötuse määr ehk töötute arvu suhe tööturul aktiivsesse rahvastikku on aeglaselt kasvamas. Tööjõu-uuringul põhinev töötuse määra hinnang oli 2025. aasta jooksul üsna heitlik, ulatudes aasta esimeses kvartalis hooajaliselt tasandatult 8,3%ni ja aasta viimases kvartalis 6,5%ni. Aasta kokkuvõttes oli töötuse määr 7,5% ehk samal tasemel kui aasta varem. 2019. aastal oli töötuse määr kogu Eestis 4,4%. Hüpliku töötuse määra taga oli osaliselt üsna muutlik tööjõus osalemise määr – aasta lõpus näiteks oli ebatavaliselt suur osa tööealistest mitteaktiivsed ehk kas ei otsinud aktiivselt tööd või polnud valmis lühikese aja jooksul tööle asuma. Varasematel aastatel oli olukord mõneti vastupidine, sest tööjõus osalemise määr oli ebatavaliselt kõrge ja see suurendas töötute arvu. Registreeritud töötute arv kahanes 2025. aasta vältel 8,8%. Koos registreeritud töötute arvu vähenemisega on kahanenud Ukraina sõja tõttu rahvusvahelise kaitse saanud inimeste arv töötukassa registris. 2025. aasta detsembri lõpu seisuga oli neid arvel 3112 inimest – nagu aasta varemgi, moodustasid nad 7% kõigist registreeritud töötutest. (Eesti Panga Tööturu Ülevaade 1/2026)

Regionaalselt on töötuse määr kõrgeim Kirde-Eestis, kus see oli 2025. aastal 12,7% (2024. aastal 13,5%). Kõigis piirkondades on töötuse määr võrreldes 2019. aastaga kasvanud. Kõige tempokamalt on seitsme aasta jooksul töötus suurenenud Põhja-Eestis (4 pp) ja Kirde-Eestis (4 pp).

Muust rahvusest meeste ja naiste seas on töötuse määr suurem

Eesti rahvusest inimeste seas oli töötuse määr 2025. aastal suurem meeste seas. Muust rahvusest elanike hulgas ületas naiste töötuse määr meeste töötuse määra.  Võrreldes 2024. aastaga on töötuse määr kasvanud nii 15-24 aastaste eesti kui muust rahvusest meeste seas ja eesti rahvusest naiste seas. Muust rahvusest 15-24aastaste naiste seas on töötuse määr võrreldes 2024. aastaga vähenenud.

Noorte töötus on Eestis kasvanud mitmel põhjusel. Olukorda on süvendanud nii majandusšokid kui ka noorte vanusestruktuuri muutus, mille tõttu on 15–24aastaste seas rohkem keskkooliealisi noori, kelle tööturukäitumine erineb veidi vanemas eas noorte omast. On positiivne, et üha suurem osa töötutest noortest õpib samal ajal kui tööd otsib, ning et on hulk NEET-noori, kes liiguvad sellest staatusest välja juba järgmiseks kvartaliks. Samas esineb noorte seas ka püsivamat laadi töötust ja veelgi enam, nii tööturult kui ka haridusest eemal olekut, mille korral vajavad nad tõhusat tuge kas haridussüsteemi tagasi pöördumiseks, töökoha leidmiseks või mõlemaks. (Eesti Panga Tööturu Ülevaade 1/2026).

55-64aastaste seas oli töötuse määr 2025. aastal kõige madalam eesti rahvusest naistel (2,1%). See on 2 pp võrra madalam kui 2024. aastal ja jääb üle 3 korra madalamaks sama vanusegrupi eesti rahvusest meeste ja muust rahvusest naiste töötuse määrast (vastavalt 6,8% ja 7,4%).

Töötuse määr on kõigis vanuserühmades suurem mitte-eestlaste seas.  Võrreldes 2019. aastaga on 2025. aastaks töötuse määr enim kasvanud mitte-eestlastest meeste seas. Tööealiste (15-64 aastaste) mitte-eestlastest naiste töötuse määr on seitsme aastaga kerkinud 3,8 pp (7,1% à 10,9%), sh 15-24 aastaste mitte-eestlasest naiste seas on töötuse määr 18,7% (samas vanuses meestel 24,7%). 

Pikaajaliste töötute osatähtsus naiste ja mitte-eestlaste hulgas on kõrgem

Pikaajaliste (üle 12 kuu) ja väga pikaajaliste (üle 24 kuu) 15-74 aastaste töötute arv on 2025. aastaks võrreldes 2024. aastaga vähesel määral kasvanud. Pikaajaliste ja väga pikaajaliste töötute arv on meeste hulgas kasvanud ja naiste hulgas kahanenud. 

Pikaajaliste töötute absoluutarv pikaajaliste ja väga pikaajaliste töötute seas on eestlaste ja mitte-eestlaste hulgas sarnane, kuid kuna mitte-eestlasi on kogurahvastikus vähem, tähendab see, et pikaajalisi ja heitumisriskiga inimeste osakaal on mitte-eestlaste hulgas suurem. 

50-74 aastaste väga pikaajaliste töötute arv on võrreldes 2024. aastaga kasvanud. Pikaajaliste (üle 12 kuu) töötute arv oli 2025. aastal 4,9 tuhat (2024. aastal 5,5 tuhat). Väga pikaajaliste töötute arv (üle 24 kuu) selles vanuserühmas on võrreldes 2024. aastaga 2025. aastal tõusnud 2,2 tuhandelt 2,7 tuhandeni.

Temaatilised uuringud

Eesti Panga Tööturu Ülevaade 1/2024

Eesti Panga Tööturu Ülevaade 2/2024