Pildil on kaks naist, kes töötavad laboritehnikaga.

Tööhõive teaduses

Selleks, et teadus- ja arendustegevus  oleks konkurentsivõimeline on vaja kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu.

Kõrgharidusega loodus- ja täppisteaduse ning ehituse ja tehnoloogia õppesuuna lõpetanud meeste arv iga 1000 elaniku kohta on ligi 1,4 korda suurem kui naiste arv

Aastatel 2016-2022 kasvas Eestis kõrgharidusega loodus- ja täppisteaduse ning ehituse ja tehnoloogia õppesuuna lõpetanud 20-29 aastaste naiste arv iga 1000 elaniku kohta 2,2 võrra. Kõrgharidusega loodus- ja täppisteaduse ning ehituse ja tehnoloogia õppesuuna lõpetanud meeste arv iga 1000 elaniku kohta kasvas samas ajavahemikus ainult 1,6 võrra. 2022. aastal lõpetas loodus- ja täppisteaduse ning ehituse ja tehnoloogia õppesuuna iga 1000 elaniku kohta 20,9 meest ja 15,1 naist. Euroopa Liidu keskmiste näitajatega võrreldes jääb Eesti meeste näitaja Euroopa Liidu keskmisest madalamaks 8 ühiku võrra. Naiste puhul ületas nii 2020-ndal kui ka 2021. aastal Eesti lõpetanute arv ELi naiste keskmist näitajat.  2022. aastal on Euroopa Liidus keskmiselt olnud kasv kiirem ja Eestis kõrgharidusega loodus- ja täppisteaduse ning ehituse ja tehnoloogia õppesuuna lõpetanud 20-29 aastaste naiste arv on ELi keskmisest madalam (Eesti 15,1, EL 16,7).

Naisi töötab teadmusmahukates valdkondades kaks korda rohkem kui mehi

2017. aastal töötas teadmusmahukates valdkondades 44% naistest ja 22,9% meestest. Ajavahemikus 2017-2023  on teadmusmahukates valdkondades töötavate naiste ja meeste osatähtsus suurenenud, kuid naiste puhul on kasv olnud kiirem (mehed 3,7 pp ja naised 5,4 pp). Võrreldes Euroopa Liidu keskmise näitajaga töötab Eestis teadmusmahukates valdkondades vähem mehi kui Euroopa Liidus keskmiselt ja rohkem naisi kui Euroopa Liidus keskmiselt.

Naissoost teadlaste osakaal on suurim riiklikus sektoris

Eurostati andmetel oli 2021. aastal riiklikus sektoris töötavatest teadlastest 67,58% naised (EL keskmiselt 45,15%). Väikseim on naisteadlaste osakaal ettevõtlussektoris (24,95%). Alates 2018. aastast on naissoost teadlaste osakaal ettevõtlussektoris vähenenud. Kui 2018. aastal oli naissoost teadlaste osakaal ettevõtlussektoris 28%, siis 2021. aastal oli see 24,95%.

Ettevõtlussektoris töötab inseneride ja teadlastena üle kolme korra vähem naisi kui mehi

Aastatel 2021-2022 on ettevõtlussektoris teadus- ja arendustegevusega hõivatud meessoost  inseneride ja teadlaste arv suurenenud 296 töötaja võrra ja naissoost teadlaste arv vähenenud   24 töötaja võrra. 2022. aastal töötas ettevõtlussektoris 2699 meessoost ja 775 naissoost inseneri ja teadlast. 2023. aasta kohta ettevõtlussektoris hõivatud inseneride ja teadlaste kohta andmed puuduvad. Naissoost teadlaste ja inseneride arv kasumitaotluseta institutsionaalsetes sektorites kokku ületas 2023. aastal meessoost teadlaste ja inseneride arvu 287 võrra. Riiklikus sektoris töötas 2023. aastal inseneride ja teadlastena ligi kaks korda rohkem naisi kui mehi (naisi 442, mehi 257).

Kasumitaotluseta institutsionaalsetes sektorites töötavate välisteadlaste hulgas on mehi ligi kaks korda rohkem kui naisi

Aastatel 2018-2023 on kasumitaotluseta institutsionaalsetes sektorites töötavate meessoost välisteadlaste arv kasvanud 346 võrra ja naisteadlaste arv 295 võrra. 2023. aastal Eesti kasumitaotluseta institutsionaalsetes sektorites töötavatest välisteadlaste hulgas oli naisi ainult 37,2%.

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas töötavate spetsialistide hulgas on naisi ainult 26,8%

Naissoost töötajate osakaal IKT valdkonna spetsialistide hulgas püsi stabiilsena aastatel 2017-2021. Peale 2021. aastat hakkas naissoost töötajate osakaal IKT valdkonna spetsialistide hulgas kasvama ja jõudis 2023. aastaks 26,8%-ni. IKT spetsialistidena töötas 2023 aastal ligi 3 korda vähem naisi kui mehi (mehi 73,2%, naisi 26,8%). Võrreldes Euroopa Liidu keskmiste näitajatega on Eestis IKT spetsialistidena töötavate naiste osakaal 7,4 protsendipunkti võrra suurem.

Ettevõtlussektoris uurimis- ja arendustegevusega hõivatud töötajate hulgas naisi alla 30%

Ettevõtlussektoris oli 2022. aastal uurimis- ja arendustegevusega hõivatud 5164 töötajat. Naisi oli nendest 1325 (25,6%). Võrreldes 2018. aastaga on naiste osatähtsus vähenenud 5 protsendipunkti võrra. Võrreldes 2018. aastaga suurenes uurimis- ja arendustegevusega hõivatud töötajate arv 2022. aastaks 2285 töötaja võrra. Sealjuures on meessoost töötajate arv sellel ajavahemikul suurenenud 1843 töötaja võrra ja naissoost töötajate arv ainult 442 töötaja võrra.